← Eesti

2-11-58158/4

Obsah (9)§ 217§ 218§ 24§ 25§ 64§ 46§ 8§ 37§ 38

2-11-58158 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11

) § 24 lg 2 lg 1 alusel alanuks lugeda. Seega ei saanud kohtutäitur enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule mitte mingeid mahukaid täitetoiminguid teha. Avaldaja on seisukohal, et alates 22.09.2011.a tehtud täitetoimingute tegemiseks puudus kohtutäituril õiguslik alus ning vastavas ulatuses ei ole kohtutäituril õigust nõuda sissenõudjalt kohtutäituri tasu.

  1. Kohtutäitur ei ole oma seisukohta avaldaja kaebuse osas kohtule esitanud.
  2. Kohus on menetluse käigus nõudnud kohtutäiturilt välja täiteasja nr XXXmaterjalid (täitetoimiku koopia). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
  3. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  4. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Vastavalt

§ 217

lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.

§ 218

lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo 3

(6)2-11-58158 asub.

§ 218

lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

  1. Kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste sisust järelduvalt on avaldaja soovinud vaidlustada kohtutäituri Risto Sepp 11.10.2011.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr XXXosas, millega nõutakse avaldajalt kohtutäituri põhitasu ½ ulatuses, s.o summas 11 858,79 eurot (sh käibemaks 20%) tasumist (t lk 23). Kohtule esitatud kaebuse palvepunktis on avaldaja küll palunud tühistada kohtutäituri Risto Sepp 12.10.2011.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ulatuses, milles nõutakse kohtutäituri põhitasu ½ ulatuses tasumist summas 9866,36 eurot (millele lisandub käibemaks). Palvapunktis väljenatud taotlus on kohtu hinnangul aga ilmselgelt ekslik, kuna sellise kuupäeva ja sisuga otsust ei ole kohtu tuvasatud asjaoludel kohtutäituri poolt täiteasjas nr XXXtehtud. Arvatavalt on ekslik ka avaldaja poolt 20.10.2011.a kohtutäiturile esitatud kaebuse (t lk 9-12) resolutsioonis märgitud vaidlustatava kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kuupäev 20.09.2011.a.
  2. Avaldaja leiab, et tal puudub praegusel juhul kohustus tasuda kohtutäituri põhitasu. Avaldaja hinnangul ei eksisteeri kohustust seetõttu, et juba 21.09.2011.a oli ta esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas ning täituril puudus pärast avalduse saamist õiguslik alus täitetoimingute sooritamist jätkata. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur täiteasjas ka ühtegi olulist täitetoimingut (õiguslikult kehtivalt) teinud, sh toimetanud võlgnikule kätte täitmisteadet.
  3. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse (KTS § 31 lg 1).
  4. Põhitasu nõudmise õiguspärasuse üle otsustamisel tuleb käesoleval juhul lähtuda KTS § 41 lg-st 2, millest tuleneb, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohus leiab, et poole põhitasu nõudmine sissenõudjalt ei ole KTS § 41 lg-s 2 sätestatut arvestades käesoleval juhul õiguspärane. Hiljemalt 06.10.2011.a toimunud telefoni- ja meilisuhtlusest sissenõudja esindajaga K.Bachmann’iga (mida täitur kirjeldab ka 15.11.2011.a otsuses) pidi täiturile ilmnema, et sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist. 06.10.2011.a seisuga ei olnud kohtutäitur teinud täiteasjas nr XXXnõude sissenõudmiseks veel ühtegi täitetoimingut. Lähtudes

§ 24

lg-st 2 saab lugeda esimeseks täitetoiminguks täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Täiteasja materjalidest nähtuvalt oli kohtutäitur avaldanud täimisteate kättetoimetamiseks võlgnikule väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2011.a (t lk 91). Kooskõlas

§ 24lg-ga 5 loetakse avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded 4

(6)2-11-58158 avaldamisest. 06.10.2011.a seisuga ei olnud möödunud kümmet päeva täitmisteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Liiatigi peaks KTS § 41 lg 2 järgi olema kohtutäituri poolt nõude sissenõudmiseks tehtud enam kui üks täitetoiming, et sissenõudjal tekiks kohustus täiturile tasu maksta. Täitemenetluse alustamist ja muid kohtutäituri 15.11.2011.a otsuses kirjeldatud tegevusi (päringute ja väljatrükkide tegemine jms) ei saa pidada iseseisvateks täitetoiminguteks. Õiguslikult puudus kohtutäituril ka võimalus täitedokumendi sundtäitmisele suunatud toiminguid enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist (

§ 25

lg 1) teha, v.a

§ 64lg-st 2 tulenev erand.

Ülalviidatud täitmisteates oli kohtutäitur määranud vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuseks 10 päeva arvates täitmisteate kättetoimetamisest.

  1. Kuivõrd KTS § 41 lg-s 2 sätestatud eeldused täituritasu nõudmiseks sissenõudjalt ei ole täidetud, tuleb kaebus rahuldada ning 11.10.2011.a täituritasu väljamõistmise otsus ja 15.11.2011.a otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, vaidlustatud osas tühistada. KTS §-st 53 tuleneb, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
  2. Seonduvalt avaldaja seisukohtadega ning kohtutäituri 15.11.2011.a otsuse põhjendustega peab kohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Avaldaja poolt 21.09.2011.a kohtutäiturile e-kirja manusena saadetud avaldusest ei nähtu üheselt sissenõudja tahe täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks. Avalduses palutakse tühistada ja peatada kõik toimingud, mis on seotud lepingulise esindaja poolt täitmiseks saadetud täitmisavaldusega, kuna RIOÜ seadusjärgse esindaja ja võlgniku vahel toimuvad läbirääkimised võla kustutamiseks, millest sissenõudja lepinguline esindaja teadlik ei olnud (t lk 81-82). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuivõrd kohtutäitur avaldaja tegelikku tahet 21.09.2011.a avalduse kättesaamisel ei teadnud ega pidanud teadma, puudub kohtu arvates alus sisustada kõnealust avaldust sissenõudja poolt soovitud viisil. Teisalt võib kõnealuse avalduse sisust mõistlikult aru saada, et sissenõudja ei soovi täiteasjas vähemalt edaspidiste täitetoimingute tegemist. Sellisena tulnuks täituril käsitleda avaldust

§-s 44 märgitud sissenõudja avaldusena täitetoimingu edasilükkamiseks või

§ 46lg 1 p 1 kohase avaldusena täitemenetluse peatamiseks.

Mõlemal juhul ei oleks edaspidiste täitetoimingute tegemine kohtutäituri poolt põhjendatud,

§ 46

lg-s 1 loetletud täitemenetluse peatamise alused on seejuures imperatiivsed (st kohtutäituril puudub peatamise aluste esitamisel kaalutlusruum). Kui sissenõudja tahe jäi kohtutäiturile avalduse põhjal ebaselgeks, tulnuks täituril paluda seda avaldajal koheselt täiendavalt selgitada (

§ 8

). Kuigi kohtutäitur peab tagama täitemenetluse efektiivsuse, tuleb täitemenetluse läbiviimisel samas järgida menetlusökonoomia põhimõtet, mis muu hulgas tähendab menetluse läbiviimist võimalikult väikeste kuludega nii võlgniku ja sissenõudja kui kohtutäituri enda jaoks. Jättes sissenõudja poolt 21.09.2011.a saadetud avalduse kuni 06.10.2011.a sisulise tähelepanuta, ei ole täitur menetluse läbiviimisel menetlusökonoomia põhimõtet järginud. Seejuures avaldas täitur väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2011.a täitmisteate, lisaks ka arestimisteate ning teate enampakkumise toimumise kohta (t lk 92). Taoline 5

(6)2-11-58158 tegevus täitemenetluse korraldamisel ei ole sissenõudja poolt 21.09.2011.a esitatud avalduse sisu arvestades kohtu hinnangul õiguspärane.
  1. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu võiks sissenõudja esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ka üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TsÜS § 79). Täitemenetluse seadustik ei sisalda üldist regulatsiooni menetlusosaliste avalduste vorminõuete kohta. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest menetlusosaliste esitatavate menetlusdokumentide vormi kohta (TsMS
  2. ptk). TsMS § 338 lg 1 p-st 8 tulenevalt peab menetlusdokumendil olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. Seega tuleb ka täitemenetluses menetlusosalistel esitada menetlusdokument enda või esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatuna või digitaalallkirjaga varustatuna. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokument nendele nõuetele ei vasta. Siiski tuleb TsMS § 335 lg 1 järgi omistada õiguslik tähendus ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumentidele, tingimusel et hiljem esitatakse ka kirjaliku dokumendi originaal. Seejuures loetakse dokument esitatuks ajal, mil see saabus kohtusse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtutäitur jätta sissenõudja poolt 21.09.2011.a e-posti teel saadetud avaldust käesoleval juhul tähelepanuta üksnes põhjusel, et see ei olnud esitatud vorminõuete kohaselt. Täiteasja materjalidest nähtuvalt oli sissenõudja 21.09.2011.a e-kirjas märgitud juhatuse liikme I.S ’i nimi ja kirjale oli lisatud tema poolt omakäeliselt allkirjastatud avalduse koopia. Seetõttu võis ja pidi kohtutäitur elektrooniliselt saadetud avaldust sissenõudjaga seostama. Kohtutäitur oli iseenesest õigustatud nõudma täiendavalt avalduse originaali esitamist, kuid kohtule jääb arusaamatuks, miks täitur on teinud seda alles 06.10.2011.a (sedagi ilmselt sissenõudja esindaja järelepärimise tulemusel). Kohtutäitur oleks pidanud viivitusteta juhtima avaldaja tähelepanu avalduse omakäeliselt allkirjastatud või digitaalallkirjaga varustatud originaali esitamise vajadusele ning määrama selleks mõistliku tähtaja (TsMS § 3401).
  3. Kohus märgib veel, et kui kohtutäitur on kandnud täiteasjas nr XXXkulusid seoses päringutega isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks, on põhimõtteliselt võimalik nõuda nende hüvitamist täitekuluna (

§ 37lg 1 p 1).

Mainitud kulude kandmist saab nõuda võlgnikult (

§ 38lg 1). 16. Menetluskulud jätab kohus Ts

MS § 172 lg 1 teise lause ja sama paragrahvi kümnenda lõike alusel kohtutäituri kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). 17. Tulenevalt

§ 218lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Indrek Parrest kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.