3-10-2355/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2355 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
7. Sergei Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute peale. Kaebuses kirjeldas S. Jerin, et 07.09.2010 toimus Viru Vanglas sektsioonis S-8 kambris 8160 intsident, kus kinnipeetav V.P. oli sunnitud operatiivtöötaja tegevuse või tegevusetuse tõttu korduvalt oma veene läbi lõikama. Kaebaja märkis, et see ei olnud vanglas esimene juhus. Seda on kaebaja sealoleku ajal juhtunud ka varem sektsioonis S-
8. Kaebaja taotles, et kohus nõuaks vanglalt välja kõikide isikute andmed, kes viibisid 07.09.2010 sektsioonis S-8 ja võtaks neilt konfidentsiaalselt seletuskirjad. Samuti palus kaebaja, et kohus saadaks tema kaebuse KAPO-sse menetluse algatamiseks, kaebuses äratoodud asjaolude uurimiseks ja inimeste sundimiseks asja päevavalgele tooma, samuti videovalve salvestuse läbivaatamiseks. Kaebaja taotles, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja, kui palju on olnud juhtumeid, kui kinnipeetavad ennast lõiguvad, mis asjaoludega seoses ja mis põhjustel kinnipeetavad seda teinud on.
9. Tartu Halduskohus jättis 28.09.
10. a määrusega S. Jerini kaebuse käiguta, märkides, et kaebusega võib kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui kaebaja leiab, et Viru Vangla tegevusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, siis tuleb kaebuses puuduste kõrvaldamise abil kohtule selgitada, millise konkreetse Viru Vangla tegevusega (tegevusetusega) kaebaja õigusi rikuti või tema vabadusi piirati. Samuti palus kohus kaebajal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid või märkida, kust neid tõendeid võib leida.
11. 17.10.2010 esitatud selgituses märkis S. Jerin, et seadusele vastavalt ei saa keegi sundida teda tema tahte vastaselt või tema tahtele kahjuks „istuma“ (kandma karistust) ühes kambris inimesega, kellega tal on pingelised suhted. Kaebaja arvates on tal EÜ õiguse ja Euroopa vanglareeglistiku kohaselt õigus „istuda“ üksi ning ainult tema nõusolekul tohib inimest paigutada elama tema juurde.
12. Tartu Halduskohus jättis 03.11.
13. a määrusega jättis S. Jerini kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ning HKMS § 24 lg 2 alusel lõpetas haldusasja menetluse.
14. S. Jerin esitas Tartu Halduskohtu 03.11.
15. a määruse peale määruskaebuse.
16. 16.05.
17. a määrusega rahuldas halduskohus S. Jerini määruskaebuse ning tühistas oma 03.11.
18. a määruse põhjendusega, et kohaldas selles HKMS § 23 lg 3 p 1 ja 24 lg 2 ekslikult, sest tegemist oli alles asja ettevalmistamise staadiumis tehtud määrusega. Sama määrusega jättis halduskohus S. Jerini kaebuse uuesti käiguta, et viimane saaks kõrvaldada kaebuses esinenud puudused. Halduskohus leidis, et esitatud kaebus ei vasta endiselt HKMS § 10 lg 1 p 3, lg 2 p 2 ja 4 nõuetele, kuna kaebusest ei nähtu, millist Viru Vangla haldusakti või toimingut soovib kaebaja halduskohtus vaidlustada, milliseid tema enda subjektiivseid õigusi vaidlustatav toiming või haldusakt rikub ja milline on kohtule esitatud taotlus HKMS § 6 järgi.
19. 08.06.2011 esitas S. Jerini kaebuse täienduse (pealkirjastatud kaebusena), milles kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid ja halduskohtu 16.05.
20. a määruses kirjeldatud puudusi, vaid viitas sellele, et tema subjektiivse õiguse all tuleb mõista kaebajale õigusnormiga antud õigust nõuda riigilt oma huvide realiseerimiseks teatud käitumist. Kaebaja väitis, et teatas juba kohtule esitatud kaebuse oma rikutud õigusest ja sellest, et ta soovib vaidlustada tegevust, mis ilmselt rikub inimõiguste konventsioonist tulenevaid õigusi ja vabadusi. S. Jerin tsiteeris kaebuses ka seda, mida tähendavad mõisted „õigusriik“, „politseiriik“ ja „korruptsioon“ ning kirjeldas olukorda, kui R. L., viibides vangla kambris, lõikas 25-
21. mail 2011 veenid läbi, et saaks kambrist välja.
22. Tartu Halduskohus tagastas 01.07.
23. a määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, sest S. Jerin ei kõrvaldanud ka esitatud täiendusega kaebuses esinevaid puudusi, millele kohus oma 16.05.
24. a määruses tähelepanu juhtis. Kaebuse täienduses ei ole kaebaja endiselt selgitanud, milliseid konkreetseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ning mis toiminguga või haldusaktiga seda on tehtud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
25. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu 01.07.
26. a määruse tühistada ja tema kaebus läbi vaadata. Määruskaebuses leiti, et halduskohtu määrus on tühine, halduskohus teeb kaebajale takistusi, et ta ei saaks oma õiguste ja vabaduste eest seista, ning et tema esialgses kaebuses oli kõik selgelt kirjas. 2
27. Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, kuna S. Jerin jättis selles esinevad puudused kõrvaldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus tagastas 01.07.
29. a määrusega põhjendatult S. Jerini kaebuse.
30. S. Jerin esitas 08.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis ei vastanud ilmselgelt HKMS § 10 lg 1 p-de 3 ning lg 2 p-de 2 ja 4 nõuetele. Selle asemel, et täita halduskohtu 16.05.
31. a määrust sisuliselt ja kõrvaldada selles loetletud ja kaebuses esinevad puudused, esitas S. Jerin halduskohtule kaebusena pealkirjastatud täienduse, milles leidis, et halduskohtu 16.05.
32. a määrus on tühine ning nõudes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist teeb kohus talle hoopis põhjendamatuid takistusi kohtusse pöördumisel. Seega jättis S. Jerin kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata. Halduskohus on 16.05.
33. a määruses täpselt selgitanud, millise sisuga kaebuse S. Jerin esitas ja millised puudused selles esinevad, mis kaebajal tuleb kohtu poolt antud tähtajaks kõrvaldada, kui ta soovib, et tema kaebust menetletaks. Kuna kaebaja seda ei teinud ja kohus ei saa menetleda kaebust, millest ei nähtu, mida vaidlustatakse ja miks, siis tagastas halduskohus S. Jerini kaebuse põhjendatult. Eeltoodust tulenevalt puudub alus esitatud määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 01.07.
34. a määruse tühistamiseks. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk