Obsah (9)

§ 113§ 8§ 76§ 401§ 82§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10739 Tsiviilasi Swedba

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Avaldada käesoleva kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.
3. Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale. 1 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4. Jätta hageja Swedbank AS menetluskulud osaliselt kostja German Dumchenko kanda.
5. Välja mõista kostjalt German Dumchenko’lt hageja Swedbank AS-i kasuks menetluskulu kogusummas 70,30 (seitsekümmend eurot 30 senti) eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
6. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 21.01.2009 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja German Dumchenko (edaspidi kostja) vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * krediidilimiidiga 4000 krooni, mis on seotud arveldusarvega nr *. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 24%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu
7. kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 5.7 toodud maksekohustust. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 288,08 euro väärtuses, kuid tema kasutuses olevat krediidilimiiti hagejale ei tagastanud ning kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 5.
8. ja 5.
9. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 15.09.2009 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt 2 võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt

§ 113

lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 288,08 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (

§ 113lõikes 1 sätestatud määra alusel).

10.03.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 353,74 eurot, millest põhiosa 288,08 eurot, intress 36,77 eurot ja viivis 28,89 eurot. 11.03.

1. esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi German Dumchenko vastu 353,74 euro nõudes. 16.03.
2. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 07.10.2011 esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 15.11.
3. a kohtumäärusega toimetati kostjale menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 11.03.
4. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-7/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 353,74 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 288,08 eurot, intress 36,77 eurot ja viivis 28,89 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust viivis protsendina põhinõudelt (288,08 eurot) alates 11.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3 Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 21.01.2009 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 18-19/; 15.09.2009 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisteatise /tlk 20/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid / tlk 2122/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 401

lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. 4 Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt German Dumchenko’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus summas 353,74 eurot, millest põhivõlgnevus on 288,08 eurot, intress 36,77 eurot ning viivis 28,89 eurot. Samuti kuulub German Dumchenko’lt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (288,08 eurot) alates 11.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 26/ ja menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot /tlk 91/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu kogusummas 70,30 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni (47,93 eurot). Hageja tasus riigilõivu 06.10.2010. a. Kohus jättis 02.02.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, hageja sai määruse kätte 10.02.2011. TsÜS § 136 lg 3 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kuna hageja sai maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kätte 10.02.2011, siis vastav päev ühekuulise tähtaja 5 puhul on 10.03.2011. Samal seisukohal on ka Riigikohus oma 7. detsembri 2007. a lahendis nr 3-2-1-116-07 punktis 15. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 11.03.2011, seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6