3-12-405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-405 Haldusasi AP Trading OÜ kaebus r

) § 39 lg 1 alusel mõlemad pakkujad; 2)otsuse p-ga 1.2 tunnistati

§ 47

lg 1 alusel vastavaks Värvifoorum OÜ pakkumus; 3)otsuse p-ga 1.3 tunnistati

§ 47

lg 3 alusel mittevastavaks AP Trading OÜ pakkumus; 4)otsuse p-ga 1.4 tunnistati

§ 50lg-de 1 ja 3 alusel edukaks Värvifoorum OÜ pakkumus.

3.AP Trading OÜ esitas 02.02.2012 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles otsuse kehtetuks tunnistamist osas, millega lükati tagasi AP Trading OÜ pakkumus. VAKO 17.02.2012 otsusega nr 22-12/129195 jäeti vaidlustus rahuldamata. 4.AP Trading OÜ esitas 27.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO 17.02.2012 otsuse täielikku tühistamist ning Kaitseväe Logistikakeskuse otsuse tühistamist osas, millega kaebaja pakkumus lükati

§ 47lg 3 alusel tagasi.

II KAEBUSE MOTIIVID 5.Kaebuse esitaja ei nõustu VAKO otsuse seisukohaga, et viga otsuse tegemise õiguslikus aluses ei mõjutanud hankijal asja otsustamist ega takistanud kaebajal tema kohta tehtud otsuse sisust aru saamist ja oma õiguste kaitsmist. 5.

1. Hankija möönis, et tema otsuses sisaldub ebaõige viide õiguslikule alusele. Nimetatud olukorras tulnuks VAKO-l anda objektiivne õiguslik hinnang ning tuvastada, et Kaitseväe Logistikakeskuse käskkirja nr 53 õiguslik alus on vale ning see kehtetuks tunnistada. 5.
2. Väär on seisukoht, et kuna hankija otsus sisaldas ka faktilist põhjendust vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, siis viga otsuse tegemise õiguslikus aluses ei mõjutanud hankijal asja otsustamist ega takistanud kaebajal tema kohta tehtud otsuse sisust aru saamist ja oma õiguste kaitsmist. Vastustaja viga otsuse tegemisel mõjutas oluliselt kaebuse esitaja arusaamist otsustuse põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta. 2 Kaebuse esitaja saab lähtuda üksnes sellest õiguslikust alusest, mille haldusorgan oma haldusaktis on fikseerinud.. Antud juhtumil on õiguslik alus vale ning pakkumuse tagasilükkamise põhjendus õiguslikult alusetu. 6.Kaebuse esitajale ja VAKO-le on esitatud erinevad dokumendid. AP Trading OÜ-le saadeti 20.01.2012 otsus e-posti vahendusel. Peale vaidlustuse esitamist VAKO-le saadetud Kaitseväe Logistikakeskuse 19.01.2012 käskkirjas nr 52 oli selleks õiguslikuks aluseks

§ 47lg 2.

Kaebuse esitaja leiab, et tegemist võib olla

§ 3sätestatud nõuete rikkumisega.

Kaebuse esitaja ei ole veendunud, et Kaitseväe Logistikakeskuse 19.01.2012 käskkirja nr 52 peale VAKO-st saabunud vaidlustusteadet ei muudetud. Nimetatud käskkirja pole kaebuse esitajale saadetud. Samas puudub kaebajal nimetatud asjaolu kontrollimiseks võimalus. 7. Kaitseväe Logistikakeskuse otsus, millega tunnistati pakkumus

§ 47

lg 3 alusel mittevastavaks, on õigusvastane , sest pakkumuse tagasilükkamisekson täitmata

-st tulenevad pakkumuste tagasilükkamise tingimused, 7.1 Pakkumuse tagasilükkamise alus

§ 47

lg 3 alusel ei ole täidetud.Otsus on põhistatud hankedokumentidest puuduva nõude täitmatajätmisega. Nähtuvalt 20. jaanuari 2012 otsusest on kaebaja pakkumus tunnistatud mittevastavaks

§ 47lg 3 alusel.

Hankedokumentides puudub nõue kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu. Pakkumuse tagasilükkamiseks puudub seaduslik alus, kuna pakkumus on vastavuses hankedokumentides ja hanketeates sätestatud tingimustega. Hankija ei ole ka põhistanud pakkumuse mittevastavaks tunnistamist ühelgi muul õiguslikul alusel, mis viitab asjaolule, et pakkumuses ei esine ka muid seadusest tulenevaid tagasilükkamise aluseid. 7.2.Pakkumuse tagasilükkamise alus

§ 47lg 2 alusel ei ole täidetud.

Nii

§ 47

lg 2 kui hankedokumentide p 10.1 sätestavad, et pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi esitatud tingimustest. Otsuse punktis 1.3 väidab vastustaja, et kaebaja on esitamata jätnud hankedokumentide lisas 1 nõutud toote spetsifikatsioonid, tehnilised kirjeldused, mis tõestaks vastavust nõutud direktiividele ja tehnilistele nõuetele. Hankedokumentide lisas 1 (Tehniline kirjeldus) nimetatud tooteid tutvustavad kirjeldused sisalduvad kaebaja esitatud pakkumuse lisas 2 vorm IV veerus „Toode“, mille sisuks on toodete (värvide ja tarvikute) tehnilised kirjeldused. Toote kirjeldustest nähtub ja on ilmne, et tegu on samade toodetega, mis hankedokumentide lisas 1 loetelus kirjeldatud. Hankija ei saa väita, et tegemist on sisulise kõrvalekaldega hankedokumendi lisa 1 tehnilistest tingimustest. Hankija väide, et vastavad kirjeldused puuduvad, ei vasta tõele, nõutud tootekirjeldused sisalduvad pakkumuses. Kaebaja on esitanud kõik vastustaja poolt nõutavad dokumendid ja pakkumus vastab oma sisult hanketeates ja hankedokumentides nõutud tingimustele. Kaebaja on kinnitanud, et pakkumuses on täidetud kõik nõutavad tingimused. Hankedokumentide Lisa 1 nõuab, et iga partii või saadetisega oleks kaasas vastav kvaliteedisertifikaat kauba kvaliteedi kohta. Vajalikud brošüürid, kvaliteedisertifikaadid jm komplekteeritakse edukaks tunnistatud pakkuja poolt kauba tarnimisel kooskõlas nimetatud lisa 1-ga. 8. Kaitseväe Logistikakeskuse otsus, millega tunnistati pakkumus

§ 47

lg 3 alusel mittevastavaks, on õigusvastane ka seetõttu, et kaebaja pakkumuse lisa 2 vorm IV esitatud tehniline kirjeldus kui omaduste loetelu vastab hankedokumentide lisas 1 nõutud toodete tehnilisele kirjeldusele ja on nii vormilt kui sisult tingimustele vastavad. Hankija on esitanud hankedokumentides riigihanke objekti tehnilise kirjelduse, mis vastab Hankija poolt soovitule. Kuna nii hankija kui ka pakkuja poolsed tehnilised kirjeldused on toodete lõikes identsed, ning hankija on hankedokumentide tehnilises kirjelduses selgelt väljendanud riigihankeobjekti, ei saa 3 ta tugineda asjaolule, et pakkuja poolne tehniline kirjeldus ei vasta oma sisult ega vormilt pakkumusele esitatavatele nõuetele. Kuna tehniline kirjeldus on asjade omaduste loetelu ning arvestades hankedokumentides sisalduvat nõuet esitada kirjeldused omaduste loetelu kohta, siis määratleb kaebaja pakkumuse lisa 2 vorm IV tehniline kirjeldus täpselt ära, milliste toodetega on tegu. Näiteks Värv RAL 6031 matt, roheline (töösegu), mille puhul toote omadused (matt, roheline), liigitus ja number kirjeldavad üheselt mõistetavalt, millise tootega on tegu; ühtlasi ilmneb, et tegu on sama tootega, mis on esitatud hankedokumentide lisa 1 tehnilises kirjelduses. Sama kehtib kõigi pakkumuses esitatud toodete tehniliste kirjelduste kohta. Kui pakkuja esitab identse toodete nimekirja, millest ilmneb selgelt, et tegu on samade toodetega, siis ei saa hankija seada kahtluse alla asjaolu, et need tooted on samuti direktiiviga kooskõlas. Seega puuduvad nii vormilised kui sisulised alused kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks. 9. Hanketeatest tulenevalt on hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks madalaim hind .Kaebuse esitaja tegi madalaima hinnaga pakkumuse, esitatud pakkumus on asjakohane ja sisukas . Kaebuse esitajal on olemas tootekaart, kvaliteedisertifikaadid ja toote ohutuskaart vastavalt EL direktiivile 1999/13/EC ja 2004/42/EC, mis kinnitab asjaolu, et pakkumuse sisus ei esine nõuetest kõrvalekaldumisi. Tulenevalt eelnevast on

-e ja riigihanke eesmärkidega selgelt vastolus otsuse alusel pakkuja pakkumuse tagasilükkamine olukorras, kus

-s sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alused ei ole täidetud ja pakkuja on teinud ka parima pakkumuse.

1. Samuti leiab kaebaja, et tulenevalt varasematest (22.09.2009) kaebaja ja vastustaja vahelisest riigihanke lepingust, millega tarniti vastustajale samu tooteid, ei ole kuidagi põhjendatud vastustaja seisukoht, et temale pole esitatud ega teada vastavate toodete tehnilised kirjeldused ja spetsifikatsioonid. Vastustaja on aastate jooksul kasutanud kaebaja poolt toodetud ja riigihanke tulemusel ostetud identset toodangut, mistõttu väide toote spetsifikatsioonide ja tehniliste kirjelduste mitteesitamisest ning selle alusel pakkumuse mittevastavaks tunnistamine on otsitud, mittesisuline põhjus.Lisaks on kaebuse esitaja alates aastast 2003 läbi viinud Kaitseväe Logistikakeskuse vastava eriala spetsialistide koolitust. Selle kohta on välja antud 2003 aastal V. E.le asjakohane sertifikaat. Aastal 2006 on J. E.le ja U. A.le samuti väljastatud analoogilised sertifikaadid. Eeltoodu kinnitab, et asjaomased töötajad on välja õpetatud Glasurit autovärvitehnoloogiat kasutama ja et kursuste käigus omandatud professionaalseid teadmisi saavad nad oma töös edukalt rakendada. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebaja vastuväited VAKO otsuse peale ja vastustaja otsuse peale ei ole põhjendatud ega anna alust vaidlustatud otsuste tühistamiseks.
3. Vastustaja on seisukohal, et lähtuvalt HkMS § 267 lg 1 ja 268 lg 2 saab VAKO otsus iseseisvalt olla hankeasjas vaidluse esemeks ainult siis, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Analoogselt on Riigikohus selgitanud vaideotsuse vaidlustamise kohta, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse üksnes siis, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuses ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, nagu rikuks VAKO otsus kaebaja õigusi vaidlustusmenetluse esemest sõltumatult, vaid kaebaja vastuväited VAKO otsuse peale on seotud vaidlustuse rahuldamata jätmise motiividega.Kaebaja taotlus VAKO otsuse tühistamiseks ei ole protsessuaalselt lubatav.
4. Vastustaja möönab, et otsuse vormistamisel märkis vastustaja ekslikult kaebaja pakkumuse tagasilükkamise alusena

§ 47

lg 3, kuid tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjutanud ega saanud mõjutada otsuse tegemist ega selle mõistmist. Seda põhjusel, et lisaks 4 viitele

konkreetsele sättele on vastustaja kaebaja pakkumuse tagasilükkamist ka sisuliselt põhjendanud.

§ 47

lg 3 käsitleb intellektuaalse omandiga seotud hankelepinguid, ning on ilmselge, et käesoleval juhul sellise hankelepinguga mitte mingis osas tegemist ei ole, mistõttu seda sätet pakkumuse tagasilükkamise alusena kindlasti kasutada ei saa. Küll aga läheb tagasilükkamise sisuline põhjendus hästi kokku samas paragrahvis asuva ja pakkumuse tagasi lükkamise üldisi aluseid puudutava sättega (

§ 47lg 2).

Seepärast on vastustaja seisukohal, et otsuses kirjeldatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendusest tulenevalt oli objektiivselt arusaadav, et tegelikult peetakse tagasilükkamise alusena silmas

§ 47lg-t 2.

Kaebaja käsitletud vastuväide ei anna alust VAKO otsuse tühistamiseks, sest osundatud viga ei võinud mõjutada asja otsustamist ning haldusakt on halduskohtumenetluses tõhusalt kontrollitav 14. Väide nagu oleks kaebajale ja VAKO-le esitatud erinevad dokumendid, on põhjendamatu. Kaebaja poolt viidatud käskkirja nr 52, milles kaebaja pakkumuse tagasilükkamise alusena on märgitud

§ 47

lg 2, pole olemas, seega ei saa vastustaja olla seda ka VAKO-le esitanud Kaebaja eksitused vaidlustatava otsuse kuupäeva, numbri ja pakkumuse tagasilükkamise õigusliku alusega on kahetsusväärsed, kuid mitte põhjustatud vastustaja tegevusest. Vastustaja otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tehti Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 19.01.2012 käskkirjaga nr 53, milles kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks on märgitud

§ 47lg 3.

Sama dokumendi saatis vastustaja vaidlustusmenetluse raames VAKO-le. 15. Vastustaja otsusele esitatud vastuväidetega , mis puudutavad on pakkumuse tagasilükkamise alusena ekslikult

§ 47

lg-le 3 viitamist seonduvalt jääb vastustaja eespool esitatud seisukoha juurde, et tegemist oli ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjutanud ega saanud mõjutada otsuse tegemist ega selle mõistmist, kuna lisaks viitele

konkreetsele sättele on vastustaja kaebaja pakkumuse tagasilükkamist ka sisuliselt põhjendanud, millest tulenevalt kaebajale pidi olema arusaadav, et tagasilükkamise aluseks on tegelikult

§ 47lg 2.

Ekslik viide

§47

lg-le 3 ei mõjutanud asja otsustamist ning vastustaja otsus oli sellest hoolimata halduskohtumenetluses tõhusalt kontrollitav. Lisaks juhib vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et riigihanke komisjoni 6.01.2012 koosoleku protokollist nähtub, et komisjon otsustas

§ 47

lg 2 mittevastavaks tunnistada kaebaja pakkumuse, kuna see ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele Nimetatud komisjoni koosoleku protokoll oli ka vaidlustatud otsuse aluseks. Seega isegi kui möönda, et tagasilõkkamise otsuses valesti märgitud

säte võis kaebajat esialgu eksitada, pidi kaebajale vähemalt kõikide hankemenetluse dokumentide kogumist olema arusaadav, et vastustaja lükkas kaebaja pakkumuse tagasi mitte

§ 47

lg 3, vaid sama sätte lg 2 alusel, ning et vaidlustatud otsuses märgitud

§ 47lg 3 puhul on tegemist ilmselge ebatäpsusega.

16. Kaebaja pakkumus tuli tagasi lükata, kuna see ei olnud sisulises vastavuses hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega. Vastustaja kontrollis pakkumuste vastavust nii nagu

§ 47sätted ette näevad.

Kaebaja pakkumuses olid esitamata hankedokumentides nõutud toodete spetsifikatsioonid, tehnilised kirjeldused, mis tõestanuks vastavust nõutud direktiividele ja tehnilistele nõuetele. Tegemist ei olnud mittesisulise kõrvalekaldega hankedokumentidest, mille puhul oleks kaebajal ehk olnud kaalutlusõigus pakkumuse vastavaks tunnistamise osas (

§ 47

lg 2 teine lause), vaid kõrvalekalle hankedokumentidest (täpsemalt – hankedokumendi lisast 1 „Tehniline kirjeldus“) oli sisuline ja oluline. Esitatud nõude tähtsust ei vähenda asjaolu, et hangitavad tooted olid loetletud hankedokumendi juurde lahutamatu osana kuuluvas lisas

2. Üksnes kinnitusest, et pakkumuses on täidetud kõik nõutavad tingimused, ei piisa, et pakkumust vastavaks tunnistada. Pakkuja kinnitus ei asenda hankedokumentides nõutud 5 dokumente jm andmeid. Hankija peab esitatud dokumentide alusel suutma veenduda, et pakkumus (pakutavad tooted) vastavad hankedokumentides esitatud tingimustele.
3. Kuigi kaebaja pakkumuses esitatud toodete loetelu kattus hankedokumentide lisas 1 toodud nimekirjaga, olid selles märgitud tooted piisaval määral spetsifitseerimata. Kaebaja esitas pakkumuse lisa 2 vormil IV vaid pakkumuse kogumaksumuse, mis sisaldas toodete nimetusi ja koguseid samas mahus hankedokumendi lisaga 1, kuid mingeid muid tooteid tutvustavaid spetsifikatsioone või kirjeldusi toodete kohta pakkumuses ei esitatud. Üle poolte toodete puhul hankedokumendi lisas 1 nõutud 41-st tootest oli kaebaja pakkumuses esitatud vaid üldine toote kirjeldus, mida ei saa käsitleda nõutava tehnilise kirjeldusena ega vastavuse kinnitusena nõutud sertifikaatidele (Lenduvate orgaaniliste ühendite sertifikaat). Täpsemalt puudusid kaebaja pakkumuses spetsifikatsioonid ja tootekirjelduselt järgmiste toodete osas: Kümne toote puhul (tooted järjekorranumbritega 13, 14, 27-29, 30-34 ja 40) ei olnud võimalik tootja nime kaudu kontrollida kõikide hankedokumentides toodetele esitatud tehniliste nõuete täitmist (nt liivapaberit toodetakse erinevate läbimõõtudega (lisaks 125 ja 150 mm ka 77mm), värvimisülikondi erinevates värvides ja teibi rulle erinevates laiustes). Seega kaebaja, märkides pakkumuses, et pakub just nimelt selle tootja tooteid, ei kirjeldanud piisavalt pakutavaid tooteid nende tehniliste nõuete osas, mis olid esitatud hankedokumentide lisa 1 veerus
4. Üksteist toodet (tooted järjekorranumbritega 4-7, 15-19, 26 ja 39) ei olnud hankedokumentide lisas 1 kirjeldatud tootjate ega tootenumbrite kaudu, mistõttu nimetatud toodete puhul ei olnud vastustajal kaebaja pakkumuse üldisuse tõttu võimalik kontrollida, millise tootja toodet kaebaja vastustajale pakub ja kas pakutav toode vastab sellele esitatud tehnilistele nõuetele (nõuded pakendi suurusele, toote erikaalule, vastavus direktiividele jne). Lisaks nõustub vastustaja VAKO antud seisukohaga, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks piisab, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühe toote osas hankedokumentides esitatud tingimusele (või ei ole sellele vastavus kontrollitav). Üldise tootekirjelduse alusel ja ilma vastavate spetsifikatsioonideta polnud hankijal (vastustajal) võimalik hinnata pakutavate toodete vastavust tehnilistele nõuetele ja kehtivatele direktiividele. Tegemist oli sisulise ja olulise kõrvalekaldega hankedokumentides nõutavast, mille tõttu hankijal oli kohustus selline pakkumus

§ 47lg 2 alusel tunnistada mittevastavaks ja lükata tagasi.

19.Kaebaja väidab, et kuna tema pakkumus oli asjakohane ja sisukas ning oli tehtud madalaima hinnaga, oleks pidanud hankija tema pakkumuse edukaks tunnistama. Kuna vastustajal oli kohustus sisuliste puuduste tõttu kaebaja pakkumus tagasi lükata, siis

§ 47

lg 9 ja § 50 lg 1 järgi paratamatult ei saanud kaebaja enam edasises hankemenetluses osaleda. 20.Hankija ei saa hankemenetluses tugineda varasemale koostöökogemusele pakkujaga ega võtta arvesse varasemate hankemenetluste käigus esitatud dokumente. Lisaks ei saa kuidagi eeldada, et kaebaja on käesoleva hankemenetluse raames pakkunud samu tooteid, mida ta on vastustajale pakkunud mõne varasema hankemenetluse käigus. Ühe pakkuja eelistamine teisele pakkuja varasemate hangete tõttu ei järgiks

§-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ja läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ideega. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 21.Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus parimaks on õiguspärane, kaebus on alusetu ja põhjendamata ning tuleks jätta rahuldamata. 6 22.See, et vastustaja märkis eksikombel

§ 47

lg 2 asemel

§ 47

lg 3, ei muuda olematuks fakti, et kaebaja pakkumus ei olnud vastavuses hankedokumentides ja hanketeates sätestatud tingimustega. Muu hulgas kinnitab seda, et kaebaja kõiki vajalikke toodete spetsifikatsioone ja tehnilisi kirjeldusi ei esitanud, kaebuse punkt 4.1, milles kaebaja tugineb sellele, et nõutud spetsifikatsioonid on vastustajani jõudnud eelnevate riigihanke lepingute käigus. 23. Vastustaja otsus tunnistada kaebaja pakkumus mittevastavaks on kooskõlas

§-st 3 p-st 2 ja 3 tulenevate põhimõtetega, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning tagama kõikide isikute võrdse kohtlemise. 24.Riigihangete juhise kohaselt on nii läbipaistvuse tagamise põhimõtte kui võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk tagada ennekõike see, et puuduks oht, et hankija eelistaks kedagi. Läbipaistvuse tagamise põhimõtte eesmärk on garanteerida, et puuduks oht, et hankija eelistab soosikuid või tegutseb omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte – mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut – tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Seega kui hankedokumentide kohaselt peab pakkumusega kaasnema tooteid tutvustavad spetsifikatsioonid, brošüürid vms kirjeldused too(de)te tehnilise kirjelduse kohta, siis nende puudumine on piisav põhjus, et tunnistada vastav pakkumus mittevastavaks.

1. Arvestades vaidluse all oleva riigihanke olemust on hankedokumentides nõutud toodete spetsifikatsioonide äratoomine oluline. Riigihangete seaduse kohaselt peab Hankija poolt esitatav toodete tehniline kirjeldus sisaldama piisavalt teavet, et pakkujad saaksid otsustada millist liiki, millise kvaliteediga ja millise hinnaga asju, teenuseid või ehitustöid nad peavad pakkuma. Eelnevast tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et ka pakkumus peab sisaldama sama palju teavet, et hankija saaks otsustada, kas pakkumus vastab tema poolt esitatud nõuetele või mitte.
2. Pakkumuse lisa 2 vorm 4 veergu “Toode” märkimine (nt Värv RAL 6031 matt, roheline (töösegu)) ei anna siiski Hankijale piisavalt infot selle kohta, et otsustada, kas pakutav toode vastab tema poolt esitatud tehnilistele nõuetele või mitte. 27.Riigihanke eesmärk on

§ 3

p 4 kohaselt tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel Riigihankemenetluses ei tohiks Vastustaja (Hankija) arvestada neid pakkumusi, mida eelnevate hankemenetluste pakkujad või parimaks tunnistatud pakkujad on esitanud. 28.Riigihangete juhis samuti kinnitab Kolmanda isiku seisukohta, mille kohaselt pakkumusi hinnatakse hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud kriteeriumide alusel. Hankija ei tohi pakkumuste hindamisel kasutada muud teavet, kui seda, mis on esitatud pakkumustes. V KOHTU SEISUKOHT 7 29.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 30. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebuses ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, nagu rikuks VAKO otsus kaebaja õigusi vaidlustusmenetluse esemest sõltumatult, vaid kaebaja vastuväited VAKO otsuse peale on seotud vaidlustuse rahuldamata jätmise motiividega, ei ole kaebus VAKO otsuse tühistamiseks menetluslikust aspektist lubatav. Kohus peab vastustaja eeltoodud seisukohta ekslikuks. HkMS § 267 lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada riigihangete seaduse § 117 lõikes 2 või 2.1 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HkMS § 268 lg 2 sätestab, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Seega ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta on VAKO otsusele õigus esitada kaebus vaid juhul, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi vaidlustusmenetluse esemest sõltumatult. Käesoleval juhul ei ole kaebuses vaidlustatud üksnes VAKO otsust, vaid kaebusega taotletakse ka vaidlustuse esemeks olnud Kaitseväe Logistikakeskuse 19.01.2012 käskkirja nr 53 osalist tühistamist. Vastustaja on viidetega Riigikohtu lahenditele märkinud, et analoogselt on Riigikohus selgitanud vaideotsuse vaidlustamise kohta, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse üksnes siis, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Muul juhul tuleb esitada kaebus haldusakti peale. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ühes halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumisega 01.01.2012 jõustusid ka selle seaduse vastuvõtmisel tehtud muudatused teistes õigusaktides, sealjuures kehtib HMS § 87 alates 01.01.2012 uues redaktsioonis:“

§ 47lg 3.

Samuti on kaebuse esitaja asja arutamisel tunnistanud oma eksimust otsuse kuupäeva ja numbri osas ning täpsustanud, et kaebus on esitatud Kaitseväe Logistikakeskuse otsusele, millega lükati tema pakkumuse

§ 47lg 3 alusel tagasi, s.o.

Kaitseväe Logistikakeskuse 19.01.2012 käskkirjale nr

1. Kaebuse esitaja on asja arutamisel loobunud väitest, mille kohaselt kaebuse esitajale ja VAKO-le on esitatud erinevad dokumendid.
2. Kaitseväe Logistikakeskuse 19.01.20102 käskkirja nr 53 punktiga 1.3 tunnistati AP Trading OÜ pakkumus mittevastavaks ning selle otsuse õigusliku alusena on märgitud

§ 47lg 3.

Käsitletava otsuse p 1.3 on sõnastatud järgmiselt :“ Tunnistan

§ 47

lg 3 alusel mittevastavaks järgneva pakkuja pakkumuse, kuna pakkumus ei ole vastavuses hankedokumentides ja hanketeates sätestatud tingimustega. Esitamata on hankedokumentides nõutud toote spetsifikatsioonid, tehnilised kirjeldused, mis tõestaks vastavust nõutud direktiividele ja tehnilistele nõuetele:1.3.1.AP Trading OÜ.“ 8

§ 47lg 3 sätestab: „

§ 31

lg 8.1 kohaselt Hankelepingu sõlmimise korral, mille täitmine on seotud intellektuaalse omandiga, esitab hankija pakkujale või taotlejale hankedokumentides nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu. Käesoleval juhul on tegemist riigihankega värvide ja tarvikute ostmiseks,

§ 47

lg 3 käsitleb intellektuaalse omandiga seotud hankelepinguid ning on ilmselge, et käesoleval juhul ei saanud pakkumuse tagasilükkamise aluseks olla § 47 lg 3. Nähtuvalt eeltoodust sisaldas hankija otsus ka faktilist põhjendust ning sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et otsuses toodud pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest tulenevalt oli aru saada, miks on pakkumus tagasi lükatud. Haldusmenetluse seaduse § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt toovad haldusakti andmisel tehtud menetlus- ja vormivead haldusakti tühistamise kaasa vaid juhul, kui need võisid mõjutada asja otsustamist või haldusakt ei ole puuduste tõttu halduskohtumenetluses tõhusalt kontrollitav. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, sest otsuses on kajastatud asjaolud, millele tuginevalt on otsus tehtud ning kohtul on võimalik veenduda, et asja otsustamist ei mõjutanud viide ebaõigele õiguslikule alusele. Samuti on käesoleval juhul , kus ilmselgelt ei ole puutumust intellektuaalse omandiga seotud hankelepinguga , vaidlustatud otsus sisuliselt kontrollitav. Seda, et vastupidiselt kaebuses väidetule ei takistanud viga otsuse tegemise õiguslikus aluses kaebuse esitajal tema kohta tehtud otsuse sisust aru saamist ja oma õiguste kaitsmist, kinnitavad muu hulgas vaidlustuse ja kaebuse põhjendused. Lisaks nähtub Kaitseväe Logistikakeskuse eespoolmärgitud käskkirjast nr 53 , et selle andmisel on tuginetud muu hulgas hankekomisjoni 06.01.2011 protokollile ( VAKO toimik tl 32). Viimatinimetatud dokumendi p.2.kohaselt leiti pakkumuste vastavuse kontrollimisel hankedokumentides ja hanketeates esitatud tingimustele, et AP Trading OÜ pakkumus ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele, kuna ei ole esitatud dokumente (spetsifikatsioone, tehnilist kirjeldust) nõutud direktiividele vastavuse kohta. Komisjon otsustas tunnistada AP Trading OÜ pakkumuse

§ 47

lg 2 alusel mittevastavaks, kuna pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele. Eeltoodu kinnitab, et viide ebaõigele õiguslikule alusele asja otsustamist ei mõjutanud ning tegemist on ilmselge ebatäpsusega. Ülalltoodust tulenevalt leiab kohus, et VAKO on põhjendatult leidnud, et viga õiguslikus aluses ei mõjutanud hankijal asja otsustamist ega takistanud ka kaebuse esitajal vaidlustuse esitamisega oma õiguse kaitsmist, samuti leiab kohus, et vastustaja poolt kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õigusliku alusena ekslikult

§ 47lg 3 viitamine ei tingi Kaitseväe Logistikakeskuse käskkirja nr 53 p.1.3.

tühistamist. 33.

§ 47

lg 1 sätestab , et hankija kontrollib vastavust hankedokumentides sätestatud tingimustele.

§ 47

lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Kaebuse väitel ei oleks

§ 47

lg 2 alusel tohtinud kaebaja pakkumust tagasi lükata, sest sisulisi kõrvalekaldeid hankedokumentidest kaebaja pakkumuses ei esinenud, samuti oli pakkuja esitanud kõik hankedokumentide p-s 4 „Pakkumise struktuur ja dokumentide loetelu“ nõutud dokumendid ning andnud kinnituse, et pakkumuses on täidetud kõik nõutavad tingimused Hankedokumentide (HD) p.10.1 kohaselt tunnistatakse pakkumus vastavaks, kui see on kooskõlas hanketeates ja HD-des esitatud tingimustega ( sh vastavus värvide ja tarvikute tehnilisele spetsifikatsioonile, mis on ära toodud tehnilises kirjelduses) või kui pakkumuses ei 9 esine sisulisi kõrvalekaldeid esitatud tingimustest. HD p 10.2 kohaselt lükatakse pakkumus tagasi, kui see ei vasta hanketeates või HD-des esitatud tingimustele, samuti kui pakkuja on esitanud omalt poolt lisatingimusi .

§ 31

lg 2 p 2 kohaselt peab hankedokumentides sisalduma vastavalt

§ 33

sätestatud nõuetele koostatud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus.Hankedokumentide p.15 sätestab lisad ning HD lisana 1 on märgitud „Tehniline kirjeldus“. Hankedokumentide lisa 1 sätestab, et pakkumusega peavad kaasnema toodete tehnilised kirjeldused ( spetsifikatsioonid, brošüürid vms toodete tehniline kirjeldus).Kaebuse esitaja pakkumuses olid esitamata hankedokumentides nõutud toodete spetsifikatsioonid, tehnilised kirjeldused, mis tõestaksid nõutud direktiividele ja tehnilistele nõuetele vastavust. Kaebuse esitaja pakkumusest nähtuvalt ei ole HD lisa 2 vormil IV( VAKO toimiku lk 25 pöördel-26) esitatud spetsifikatsioone või kirjeldusi toodete kohta. Kohtutoimiku juurde nõutud VAKO toimikust nähtuvalt on kaebuse esitaja lisa 2 vormil III riigihanke 79/11 HD juurde ( tl 25) esitanud muu hulgas kinnituse selle kohta, et esitatud pakkumus vastab HD kõikidele nõuetele ning pakkuja on üheselt aru saanud HD-st. Kaebuse väitel on kaebaja sellega kinnitanud , et pakkumuses on täidetud nõutavad tingimused.

§ 43

lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama hanketeates, hankedokumentides ja juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus sätestatud tingimustele. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et üksnes hankemenetluses osalemise avaldusel kaebuse esitaja kinnitus, et pakkumus vastab HD kõikidele nõuetele, ei asenda hankedokumentides nõutud dokumente ja andmeid. Vastupidise tõlgenduse korral, kus piisaks pakkuja kinnitusest pakkumuse vastavusele, oleks

§ 47lg 1 sätestatud pakkumuste vastavuse kontroll sisutühi.

34. Ekslik on kaebuse väide, et pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid hankedokumentidest , sest pakkumuse lisas 2 vormil IV esitatud toodete nimekiri kattus hankedokumentide lisas 1 nõutud toodetega ja seega vastas tehnilisele kirjeldusele. Kaebuse väitel sisaldub vastav tooteid tutvustav kirjeldus pakkumuse Lisa 2 vormis IV veerus „Toode“. Kaebuse väitel toote kirjeldusest nähtub ja on ilmne, et tegu on samade toodetega, mis hankedokumentide lisas 1 loetelus kirjeldatud. Hankemenetluse eesmärk on hankija vajadusi parimal võimalikul viisil rahuldada. Seega peab hankija saama hanke eset oma vajadustest lähtuvalt määratleda ning

-st tulenevalt peab hankija kirjeldama hankelepingu eset tehnilises kirjelduses ja hankelepingu esemeks olevate asjade omadused ja olulised tunnused tulenevad tehnilisest kirjeldusest. Kohtu hinnangul on hankija põhjendatult leidnud, et tal ei ole võimalik hinnata pakutavate toodete vastavust hankija poolt hankedokumentides esitatud tehnilistele nõuetele ja kehtivatele direktiividele, kui neid ei ole pakkumuses kirjeldatud hankija soovitud viisil. VAKO otsuses on detailselt käsitletud kaebaja pakkumuses loetletud tooteid ning esitatud konkreetsed põhjendused , miks ei ole hankijal nende toodete puhul võimalik vaid toodete nimetuste kaudu kontrollida, millist toodet kaebuse esitaja vastustajale pakub ja kas pakutav toode sellele seatud tehnilistele nõuetele vastab.Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja pakkumuse puhul ka tegemist ebaolulise mittesisulise kõrvalekaldega hankedokumentides nõutavast, mistõttu on VAKO asunud põhjendatult seisukohale, et käesoleval juhul ei pidanudki pakkumuse tagasilükkamise otsuses kajastama kaalutlusi, miks hankija ei pea kõrvalekaldeid mittesisuliseks. 35.

§ 3

kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel muu hulgas järgima riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, samuti tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad kõigile pakkujatele seatud tingimused ja kriteeriumid olema võrdsed ning riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kohus 10 nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et ühe pakkuja eelistamine teisele pakkuja varasemate hangete tõttu ei järgiks

§-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ja läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ideega. Lisaks tuleb siinkohal rõhutada, et vastustajal ei olnud käsitletaval juhul võimalik veenduda, et tegemist on toodetega, vaatamata nende nimetuste kokkulangevusele, mida vastustaja soovis. Kolmas isik on põhjendatult märkinud, et hankija ei tohi pakkumuste hindamisel kasutada muud teavet, kui seda, mis on esitatud pakkumustes.

1. Kuna vastustaja on põhjendatult sisuliste puuduste tõttu kaebaja pakkumuse tagasi lükanud, ei saanud kaebaja enam edasises hankemenetluses osaleda, mistõttu on põhjendamatu kaebuse väide, et madalaima hinnaga kaebaja pakkumus tulnuks tunnistada edukaks. VI MENETLUSKULUD 37.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. HkMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 38.Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt menetluskuludena esindajakulu summas 1774,81 eurot väljamõistmist. Kohtukulude nimekirjale on lisatud advokaadibüroo Glimstedt 15.03.2012 arve Kaitseväele ja pangakonto väljavõte arve tasumise kohta. Kohtupraktika kohaselt võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral. Riigikohus on nimetanud kriteeriumid, millistel juhtudel on kaebajalt võimalik välja mõista vastustaja menetluskulud: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, vaidlusaluse õigusküsimuse eriline tähendus õiguskorras ja muud kaalukad ja erandlikud asjaolud ( nät. lahendites kohtuasjades 3-3-1-16-07, 3-3-1-24-07) Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et vastustaja õiguste efektiivseks kaitseks otsustas ta kasutada välist õigusabi. Nimelt kuulub kaitseväe Logistikakeskuse juriidilisse teenistusse neli teenistujat, kellest üks tegeleb riigihangete korraldamisega. Nimetatud töötajal lõppes katseaeg veebruarikuus 2012 ja halduskohtumenetluses esindamise kogemus tal puudub. Samas on pandud Kaitseväe Logistikakeskusele alates 01.01.2012 kõikide Kaitseväe struktuuriüksuste hangete korraldamine, mistõttu on olulisel määral kasvanud riigihangete läbiviimist korraldava juristi töökoormus, sest Kaitsevägi on hangete arvult kõige suurem hankija Eesti Vabariigis. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et välise õigusabi kasutamine oli käesoleval juhul põhjendatud ning menetluskulude väljamõistmise taotlus kuulub rahuldamisele
2. Kolmas isik Värvifoorum OÜ taotleb menetluskuludena esindajakulu summas 675 eurot väljamõistmist . Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud õigusbüroo VK & Partnerid arvetega 01/K ja 14/K ja konto väljavõttega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 11