3-12-356/5

3-12-356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-356 Haldusasi Swedbank Liising AS kaebus Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 käskkirja nr 57109 tühistamiseks ja AS-i Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsuse nr 0026016521 tühistamiseks; Swedbank AS kaebus AS-i Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsuse nr 0026016521 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 käskkirja nr 57109 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja: 1) Swedbank Liising AS (esitaja M.S.) 2) Swedbank AS (esindaja A.Vares) Menetlustoiming Kaebuste eraldamine, osaline tagastamine ja käiguta jätmine Resolutsioon

1. Tagastada haldusasjas nr 3-12-356 Swedbank Liising AS kaebus nõudega tühistada Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 käskkiri nr 57109 ja AS-i Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsus nr 0026016521 selle esitajale.
2. Tagastada Swedbank Liising AS kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15.97 eurot (viisteist eurot ja 97 euro senti) ja kanda see M.S. arveldusarvele xxxxxxxxxxx Swedbank panka.
3. Eraldada haldusasjas nr 3-12-356 esitatud Swedbank AS kaebus AS-i Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsuse nr 0026016521 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 käskkirja nr 57109 tühistamiseks – iseseisvaks menetluseks.
4. Nõuda kohtukantseleist 1 eraldatud nõudele 3-12-356 haldusasja number.
5. Saata käesoleva määruse koopia teadmiseks menetlusosalistele.
6. Saata määrus punkt 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas määrus edasikaevatav ei ole.
7. 20.02.2012 esitas M. S. Swedbank Liising AS nimel Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada parkimisjärelevalve ametniku Astrid Tubini 16.12.2011 viivistasu otsus nr 0026016521 ja/või Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 vaideotsus nr 5-4/12/
8. Kaebuselt oli tasutud riigilõiv 15.97 eurot (maksekorraldus nr 429 tlk 16). Lisatud oli Swedbank Liising AS volitus M. S.`le esindada volitajat Tallinna Transpordiametis vaidlustama viivistasu otsust.
9. 01.03.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule esitada mootorsõiduki Škoda registreerimisnumbriga xxxxxx registreerimistunnistus ja kohus selgitas, et kaebuse saab esitada selleks õigustatud isik. Kohtule tuli esitada ka M. S. esindusõiguse tõendamiseks kohtus nõuetekohane volikiri.
10. 08.03.2012 saabus kohtule täpsustatud kaebus, milles märgitakse, et kaebuse esitajaks on Swedbank AS ning kaebuse esitas äriühingu nimel vandeadvokaat Aleksander Vares. Lisatud on Swedbank AS volikiri A.Vares`t esindama viimast haldusasjas nr 3-12-
11. Kaebuses taotleti AS-i Ühisteenused 16.12.2011 viivistasu otsuse nr 0026016521 ja Tallinna Transpordiameti 20.01.2012 käskkirja nr 57109 tühistamist koos taotlusega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. A.Vares märkis, et sõiduki tehnilise passi andmetel on rikutud mitte AS Swedbank Liising ega M. S. õigusi, vaid Swedbank AS õigusi.
12. 12.03.2012 jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta. Esmalt palus kohus kindlaks teha, kes jääb kaebuse esitajaks arvestades, et endiselt on vaidlustatud 2 haldusakti ning kaebuse täpsustuselt ei selgunud üheselt, millises osas ja mis põhjusel tuleks lugeda kaebajaks Swedbank AS. Ka ei olnud M.S. või Swedbank Liising AS ise midagi kohtule vastanud, kuigi kohus oli teatanud, et kaebuse soovib esitada selles asjas hoopiski Swedbank AS. Kohus ei saanud nn automaatselt lugeda AS Swedbank Liising eest kaebajaks Swedbank AS-i, samas ei nähtunud ka seda, missugusel seisukohal on Swedbank Liising AS juba esitatud kaebuse suhtes. Uuel vastamisel esitas vastuse üksnes Swedbank AS, kes leidis, et AS Swedbank Liising ja M. S. õigusi ei ole rikutud ja nad ekslikult asusid vaidlustama viivistasu otsust. Uuel vastamisel märgitakse ka seda, et taotletakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamist 2 vastustaja haldusakti osas. Kohus oli eelnevalt selgitanud, et kohtus saab kaebuse esitajaks olla sõiduki vastutav kasutaja või selle omanik. Kohus palus kaebajatel uuesti selgitada, milles seisneb AS Swedbank õiguste rikkumine vaideotsusega ehk Tallinna Transpordiameti otsusega, kuna kohtule oli selgelt nähtav, et vaidemenetlust ei ole Swedbank AS algatanud, samas nähtus, et niikuinii on viivistasu otsusele esitatud kaebus hilinenult ja esitatud tähtaja ennistamise taotlus. Juba sellest tulenevalt jäid esitatud kaebused vigaseks. 2 3-12-356 Kaebajaks ei saanud enam uue vastuse kohaselt jääda Swedbank Liising ega M. S., kelle õigusi võiks ehk vaidemenetluses vastustaja nr 1 rikkuda, so Tallinna Transpordiamet, mitte aga vastustaja nr 2 nagu ekslikult vastas Swedbank AS. Swedbank AS oli nn automaatselt kandnud kaebuse teksti tema õiguste rikkumisena need asjaolud, mis ei olnud seotud temaga vaid võisid olla seotud M. S. Swedbank Liising ega M. S. ei ole ise kaebusest loobunud, kuid ei ole ka enam kohtule vastanud, et nende õigusi rikutakse või mis on selles osas kaebuse nõudeks. Kaebuse olulised puudused jäid selliselt kõrvaldamata ja samas ei ole kaebaja kinnitanud, et ta üldse on jäänud kaebuse juurde või soovib midagi ise kaevata. Kuna ka kõik muud esitatud motiivid õiguste rikkumise osas on esitatud justkui hoopiski Swedbank AS kaebusena ehkki võisid puudutada M. S. poolt vormistatud ja esitatud kaebuse kohaselt Swedbank Liising kaebust, siis tuleb jätta uus esitatud kaebus veelkord käiguta. Kohus annab kaebuse esitajale Swedbank AS uue määrusega veelkord aja täpsustada kaebuse nõudeid ja asjaolusid. Kohus eraldab kaebused eraldi menetlusse. Kohus teatab, et edaspidiselt tuleb Swedbank AS kaebust menetleda eraldi ja kohus teatab uue haldusasja numbri. Kohus palus muuhulgas kõik esitatud ja kohtu poolt märgitud asjaolud kontrollida ja täpsustada ning selgelt teatada, kelle kaebus jääb menetlusse, kelle õigusi saab mingi haldusakt rikkuda ja lisada kohtu jaoks andmed, kuidas väljastati viivistasu otsus Swedbank AS-le.
13. Kohus andis käiguta jätmise määrusele vastamiseks määruse kättesaamisest arvates 15päevase tähtaja.
14. 12.03.2012 kohtumäärus edastati nii kaebuse esitaja Swedbank AS lepingulisele esindajale vandeadvokaat Aleksander Vares’ele kui ka algselt kaebuse esitanud M. S.’le AET’i kaudu määruse tegemise päeval s.o. 12.03.
16. Arvestades, et kaebajad pidid 12.03.2012 kohtumääruse kätte saama 12.03.2012, hakkas ka määrusele vastamiseks määratud 15-päevane tähtaeg kulgema 12.03.2012, so alates kättesaamisest. 12.02.2012 kohtumäärusele tuli vastata hiljemalt 27.03.
17. Kaebajad ei ole tänaseni määruses viidatud puudusi kõrvaldanud ega ole taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist.
18. HKMS § 48 lg 2 sätestab, et kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. Eelnevale tuginedes eraldab kohus AS Swedbank Liising ja Swedbank AS kaebused iseseisvaks menetluseks.
19. Et kaebaja AS Swedbank Liising kohtu poolt viidatud puudusi kõrvaldanud ei ole, ei ole ka täpsustanud, kes on või jääb kaebuse esitajaks tema esitatud kaebuse alusel, samuti on täpsustamata vaidluse ese ning asja sisulised asjaolud arvestades kohtu selgitusi, siis ei saa kohus kaebust edasi menetleda. Samas ei ole AS Swedbank Liising ega M. S. esitanud kohtule avaldust kaebusest loobumise kohta. Kohtule ei ole ka täpsustatud, et M. S. on volitused esitada kaebus muu isiku nimel ja eest kohtule, kuigi oli volitus esindada Swedbank Liising AS-i Tallinna Transpordiametis, millest jäi kohtus esindamiseks vajaka. Swedbank AS ei ole M. S.`le volitust kohtus kaebamiseks väljastanud ja seda pole ka kohtule esitatud. Swedbank AS vastuses on küll märgitud vaid, et AS Swedbank Liising ja M. S. õigusi ei ole rikutud ja nad ekslikult asusid vaidlustama viivistasu otsust, kuid see on vaid Swedbank AS 3 3-12-356 seisukoht, mitte Swedbank Liising AS-i seisukoht ja vastus. Riigilõiv oli seejuures tasutud vaid ühe nõude eest ning jäi täpsustamata, millise nõude eest on riigilõiv tasutud. Seega on AS Swedbank Liising kaebus esitatud asja läbivaatamist takistavate puudustega ning ei vasta kehtiva HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale Swedbank Liising AS vastavalt kehtiva HKMS § 121 lg 1 punktile
21. Kohus on juba 01.03.12 käiguta jätmise määruses hoiatanud AS’i Swedbank Liising määruse nõuete mittetäitmise ja vastamata jätmise tagajärgedest, st et kaebus tagastatakse, kui kaebuse puudused jäävad kõrvaldamata. Seega on kaebaja käiguta jätmise määrusele vastamata jätmise tagajärgedest teadlik. Kohus kordas selgitusi ja hoiatusi ka 12.03.
22. a määruses.
23. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda.
24. AS Swedbank Liising kaebuselt on 20.02.2012 tasutud riigilõiv summas 15.97 eurot „riigilõiv kaebuse esitamisel“, riigilõivu tasus kaebuselt M. S. Swedbank AS asuvalt kontolt xxxxxxxxxx maksekorraldusega nr
25. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasutud riigilõiv summas 15.97 eurot tagastada ja kanda see riigilõivu tasuja M. S. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank panka. Karin Kalmiste Kohtunik 4