← Eesti

3-12-308/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-308 Haldusasi OÜ Eesti Metsahalduse kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.02.2012 otsuse vaidlustusasjas nr 12-12/129795 tühistamise ning vastavalt ka Riigimetsa Majandamise Keskuse 10.01.2012 käskkirja nr 1-47.149/9 osalise tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 21.03.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Eesti Metsahalduse, esindaja adv. Brigitta Mõttus; Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja adv. Indrek Lillo; Kolmas isik – OÜ Haljastuskeskus, esindaja Marek Peet RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata; Mõista Eesti Metsahalduse OÜ-lt välja Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks menetluskulu summas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.03.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka – RMK ja hankija) 30.11.2011 käskkirjaga nr 147.149/1 otsustati viia läbi riigihange lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimiseks.
  3. Hankija poolt määratud tähtpäevaks esitasid pakkumused teiste hulgas OÜ Haljastuskeskus (edaspidi ka – kolmas isik) ja Eesti Metsahalduse OÜ. RMK 03.01.2012 käskkirjaga nr 1-47.149/5 otsustas hankija jätta kvalifitseerimata ja kõrvaldada hankemenetlusest maksuvõla tõttu OÜ Haljastuskeskuse. Hankija tuvastas, et maksukohustuslaste registris kuni 02.01.2012 kajastuvate andmete kohaselt oli OÜ-l Haljastuskeskus maksuvõlg 22.12.2011 seisuga riiklike maksude osas, millele lisandus sotsiaalkindlustuse maksete summalt arvutatud intress. OÜ Haljastuskeskus esitas hankijale Maksu- ja Tolliameti tõendi, mille kohaselt osaühingul 22.12.2011 seisuga maksuvõlgasid ei olnud. Hankija täiendava kontrolli tulemusel selgus, et seisuga 22.12.2011 OÜ-l Haljastuskeskus maksuvõlad puudusid. Seejärel pidas hankija vajalikuks oma varasemat otsust OÜ Haljastuskeskuse kui pakkuja kõrvaldamise kohta muuta.
  4. RMK 10.01.2012 käskkirjaga nr 1-47.149/9 tunnistas hankija kehtetuks RMK 03.01.2012 käskkirja nr 1-47.149/5 punkti 1.7 ning kvalifitseeris OÜ Haljastuskeskuse.
  5. 17.01.2012 esitas kaebaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka – VAKO) vaidlustuse, millega taotles muuhulgas hankija 10.01.2012 käskkirja nr 1-47.149/9 kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati kehtetuks hankija 03.01.2012 käskkirja nr 1-47.149/5 punkt 1.7 ning osas, millega OÜ Haljastuskeskus kvalifitseeriti.
  6. VAKO 02.02.2012 otsusega vaidlustuses nr 12-12/129795 jäeti Eesti Metsahalduse OÜ vaidlustus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihankes „Metsakasvatustööde tellimine 2012-2017“ rahuldamata ning vaidlustuse esitamisega seotud kulud vaidlustaja kanda.
  7. Eesti Metsahalduse OÜ esitas 13.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 02.02.2012 otsuse ja vastavalt ka vaidlustuse esemeks olnud haldusakti osaliseks tühistamiseks.
  8. Tallinna Halduskohtu 15.02.2012 määrusega võeti OÜ Eesti Metsahalduse kaebus menetlusse, tunnistati vastustajaks Riigimetsa Majandamise Keskus ning kaasati kolmanda isikuna menetlusse OÜ Haljastuskeskus.
  9. Tallinna Halduskohtu 01.03.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  10. OÜ Eesti Metsahalduse palub tühistada nii riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.02.2012 otsuse vaidlustusasjas nr 12-12/129795 kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse 10.01.2012 käskkirja nr 147.149/0 punktid 1 ja 2 OÜ-d, mis seonduvad OÜ Haljastuskeskus suhtes tehtud varasema otsustuse muutmise ning osaühingu kvalifitseerimisega.
  11. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja 10.01.2012 välja antud käskkirja nr 1-47.149/9 punktid 1 ja 2 on õigusvastased. Kaebuse esitaja leiab, et hankija on rikkunud riigihangete seaduse §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RMK 30.11.2011 käskkirjaga nr 1-47.149/1 kinnitatud hankedokumentides sätestatut.
  12. Kaebuse esitaja nõustub asjaoluga, et erineval ajal tehtud päringud on hankija jaoks sama õigusjõuga, kuid kuna hanke dokumentides oli konkreetne nõue, et pakkujal ei ole tohi olla seisuga 22.12.2011 maksuvõlgasid, siis peab hankija arvestama 22.12.2011 kuupäeva seisuga. Kaebuse esitaja rõhutab, et pakkumuse esitamise ajal ning pakkujate kvalifitseerituse kontrolli ajal esines OÜ-l Haljastuskeskus maksuvõlg, mille põhjal tegi hankija ka õiguspärase otsuse OÜ Haljastuskeskuse 2 kvalifitseerimata jätmise ja hankest kõrvaldamise kohta. Seega on vastav otsus tehtud tegemise ajal reaalselt eksisteerivate andmete alusel.
  13. OÜ Eesti Metsahalduse on seisukohal, et seadusandja eesmärk vastava piirangu kehtestamisel, so et pakkujal ei tohi olla maksuvõlga pakkumise esitamise tähtaja seisuga, on määratud just selleks, et vältida olukordi, kus tegelikkuses minnakse vastuollu õiguspärase ootuse printsiibiga ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui pakkuja hiljem muudab mõnda oma varasemat deklaratsiooni ning sellega tekitab olukorra, kus andmed muutuvad varasema kuupäevaga, siis ei ole see kooskõlas hankedokumentide ega riigihangete seaduse mõttega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui RMK hangete poolt tehtud esmane päring näitas, et OÜ-l Haljastuskeskus oli 22.12.2011 seisuga maksuvõlg, siis järelikult tegi OÜ Haljastuskeskus hilisemaid muudatusi, mis on muutnud ettevõtte maksude seisu tagasiulatuvalt. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Haljastuskeskus pidi olema teadlik asjaolust, et pakkumuse esitamise ajal ei kvalifitseeru ta pakkujaks maksuvõla olemasolu tõttu.
  14. OÜ Eesti Metsahalduse on seisukohal, et pakkuja kõrvaldamise või mitte kõrvaldamise otsustamise juures tuleb aluseks võtta seisu, mis oli pakkujal 22.12.
  15. Seega peab jääma jõusse hankija esialgne otsus kolmanda isiku hankest kõrvaldamiseks. OÜ Haljastuskeskuse kvalifitseerimine pakkujaks on vaidlustuse esitaja huve ja õigusi kahjustav, kuna kui vaidlustuse esitajal oleks OÜ Haljastuskeskuse järgi parem pakkumine, siis antud pakkuja alusetult kvalifitseerimine pakkujaks võtaks võimalusel kaebuse esitajal hange võita.
  16. Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  17. Riigimetsa Majandamise Keskus leiab, et kaebus on alusetu ning palub jätta selle rahuldamata.
  18. Haljastuskeskus OÜ esitas hankijale Maksu- ja Tolliameti 04.01.2012 tõendi, mille kohaselt osaühingul 22.12.2011 seisuga maksuvõlgasid ei olnud. Tulenevalt sellest tekkis hankijal kohustus nimetatud asjaolu täiendavalt uurida. Hankija teostas täiendava päringu riigihangete registri kaudu Maksu- ja Tolliameti registrisse ning päringutulemuse kohaselt Haljastuskeskus OÜ-l eelnimetatud kuupäeva seisuga maksuvõlgasid ei olnud. Kuna erineval ajal teostatud päringute tulemused on hankija jaoks sama õigusjõuga, siis esitas hankija Maksu- ja Tolliametile järelepärimise ning palus kinnitada Haljastuskeskus OÜ-l maksuvõla olemasolu või puudumist. Maksu- ja Tolliamet esitas oma 06.01.2012 kirjas nr 7.1-4/000723-1 kinnituse, et OÜ-l Haljastuskeskus puudus 22.12.2011 maksuvõlg. Sellest tulenevalt pidi hankija oma otsust muutma ning ei saanud OÜ-d Haljastuskeskus pakkumismenetlusest kõrvaldada.
  19. Hankija uuris maksuvõla asjaolude kohta Maksu- ja Tolliametist, kuid neid andmeid hankijale ei avaldatud. Sellest tulenevalt on hankija seisukohal, et ta ei saa ega pea hindama pakkuja poolt esitatud maksudeklaratsioonide õiguspärasust ning ei saa ise hakata otsuseid tegema selle kohta, milline on ühe või teise pakkuja maksuvõlg. Hankija peab tegema vastavasisulise järelepärimise pädevale ametiasutusele ja eeldama selle ametiasutuse poolt edastatud andmete õigsust. Kui järelepärimised on andnud erinevaid tulemusi, siis peab hankija tegema vajadusel täiendava järelepärimise, mida käesoleval juhul on hankija ka teinud. Ka olemasolev kohtupraktika kinnitab seda, et iseenesest ei ole välistatud, et nt maksudeklaratsioonides esinenud viga kõrvaldatakse hiljem ja seetõttu maksuhaldur muudab oma seisukohta maksuvõla osas. See on ka loogiline, sest vastupidisel juhul peaks hankemenetluses hankija hakkama otsustama selle üle, kas maksudeklaratsioonid on pakkuja poolt ikka õigesti esitatud. 3
  20. Riigimetsa Majandamise Keskus uuris maksuvõlaga seonduvat väga põhjalikult ja tegi Maksu- ja Tolliametile korduvaid järelepärimisi. Sellega on hankija taganud RHS § 3 p-s 2 nõutud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega seoses tahab hankija osundada veel sellele, et riigihangete korraldamise väga olulisteks üldpõhimõteteks on rahaliste vahendite säästlik kasutamine ning konkurentsi tagamine. Eelduslikult saab tagada paremini rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja suuremat konkurentsi, kui riigihankes osaleb rohkem pakkumisi (tl 30).
  21. Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  22. OÜ Haljastuskeskus leiab, et hankija otsused riigihankes registreerimisnumbriga 129795 on olnud õigustatud ja hankija tegevus on olnud õiguspärane (tl 33). KOHTU PÕHJENDUSED
  23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 02.02.2012 vaidlustuses nr 12-12/129795 tehtud otsust, millega jäeti rahuldamata Eesti Metsahalduse OÜ vaidlustus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihankes „Metsakasvatustööde tellimine 2012-2017“ ning vaidlustuse esitamisega seotud kulud vaidlustaja kanda. Kaebuse esitaja taotleb lähtuvalt vaidlustuskomisjoni otsuse resolutsioonist selle tervikuna tühistamist. Selles osas täpsustas osaühing kohtuistungil oma nõuet, mis on HKMS § 49 lg 1 kohaselt võimalik (kohtuistungi protokoll, tl 52). Samuti taotleb kaebuse esitaja vaidlustuse esemeks olnud käskkirja punktide 1 ja 2 tühistamist.
  24. Vaidlustuse esemeks olnud Riigimetsa Majandamise Keskuse 10.01.2012 käskkirja nr 1-47.149/9 punktidega 1 ja 2 tunnistati kehtetuks 03.01.2012 käskkirja nr 1-37.149/5 punkt 1.7 Haljastuskeskus OÜ kvalifitseerimata jätmise ja kõrvaldamise kohta seoses (väidetava) maksuvõlaga ning otsustati osaühing ühtlasi ka kvalifitseerida. Sisuliselt asus RMK seisukohale, et varasem kvalifitseerimata jätmine ja hankemenetlusest kõrvaldamine oli ekslik ja et tegelikult maksuvõlgnevust ei esinenud.
  25. Lähtuvalt riigihangete seaduse § 38 lg 1 p-st 4 on pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise üheks aluseks maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg, mis ületab 100 eurot. Hankes osalemise tingimuste punkti 1.
  26. kohaselt oli maksuvõlgade ja sotsiaalkindlustuse maksete võlgade olemasolu või puudumise kontrollimine hankija ülesandeks. Antud juhul oli esialgse järelepärimise tulemusel ilmnenud maksuvõlg ligikaudu 1800 eurot ning selles osas vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 52). Seega tuleb kontrollida kas hankija 10.01.2012 käskkirjas väljendatud seisukoht varasema hinnangu ekslikkusest oli sisuliselt põhjendatud ja kas otsustust pakkuja eelneva kvalifitseerimata ning hankemenetlusest kõrvaldamise kohta võis kehtetuks tunnistada.
  27. Hankija tugineb varasema otsustuse muutmise põhjendamisel Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt OÜ-le Haljastuskeskus maksuvõlgade puudumise kohta antud tõendile, mille kohaselt osaühingul 22.12.2011 seisuga maksuvõlgasid ei olnud (VAKO toimik, tl 72). Samuti tegi hankija Maksu- ja Tolliametile 04.01.2012 veel ka omapoolse järelepärimise ning maksuhaldur kinnitas veelkord, et võlgnevust ei esinenud (VAKO toimik, tl 75). Seega põhineb hankija otsustus maksuhaldurilt saadud tõenditel ning nende arvestamata jätmiseks ei olnud alust. Kohus nõustub siinkohal hankija sellekohase seisukohaga. Riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 kohaselt on pakkuja või 4 taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg. Seaduse sõnastusest järeldub, et võlg peab olema tegelik ning seejuures ei saa lähtuda sellise järelepärimise tulemusest, mis osutub hilisema kontrollimise käigus ekslikuks. Seoses eelnimetatuga viitas RMK ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 lahendile haldusasjas 3-10-2480, milles on samuti selgitatud, et hankija peaks lähtuma nendest andmetest, mida maksuhaldur esitab (kohtuistungi protokoll, tl 52). Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata.
  28. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja on vastavad dokumendid esitanud (tl 4550). Riigimetsa Majandamise Keskus palub hüvitada õigusabikulud kokku summas 693 eurot, mille kohta on kaks erinevat maksekorraldust (tl 49-50). Kaebuse esitajal seonduvalt menetluskulude suurusega märkusi ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 53). Kohus leiab, et õigusabikulud ei ole antud juhul ülemäärased ning tuleb teiselt menetlusosaliselt Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja mõista. Enno Loonurm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.