§-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele
lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega 2
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanduva viivise väljamõistmist taotlenud alates hagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 14.12.2011. Alates 14.12.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,2% päevas põhivõlgnevuselt. VÕS §-st 113 lg 8 ja §-st 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada kohustatud isiku nõudmisel. Kostja viivise vähendamist pole taotlenud.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et on raske puudega töövõimetuspensionär ja pole suuteline kohtukulusid kandma. Kohus leiab, ei ainuüksi asjaolu, et kostja on puudega töövõimetuspensionär, ei anna alust jaotada menetluskulusid erinevalt
§-s 162 lg 1 sätestatust. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohtu hinnangul ei ole sellise kostja käitumise puhul temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjal töövõimetuspensionärina on olemas töövõimetuspenisoni näol regulaarne sissetulek. Seega on kostjal võimalik menetluskulusid ka tasuda. Seda enam, et menetluskulud käesolevas asjas ei ole ülemäära suured. 3
lg 1 alusel käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagi esitamisel on 12.12.011.a. tasutud 63,91 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 63,91 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 95,87 euro ulatuses. Julianuse O. (tl 24) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Julianuse Õigusbüroo OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 95,87 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 159,26 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Küll aga sisaldab nõutav õigusabi kulu ka käibemaksu 15,98 eurot, kuid puudub
§-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, puudub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 79,89 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 79,89 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 63,91+79,89 so 143,80 eurot. Hageja taotlusel ning
lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.