← Eesti

2-10-51755/12

Obsah (5)§ 187§ 436§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-51755 Tsiviilasi

§ 187

lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 20.10.2010 esitas Aleksandr Tjantov Viru Maakohtule hagi kostja Puškini tn.12 korteriühistu vastu arvestuste tühiseks tunnistamiseks. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 25.10.

  1. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi Puškini 12-M1, Narva, omanik. Hageja sõnul korteriühistu Puškini 12 juhatus arvab, et tema ei ole korteriühistu liige ja teda üldkoosolekutele ei kutsuta.
  2. aasta jaanuaris sai hageja teada, et tema korteriomandil on võlgnevus summas 94 344,80 krooni. Ta sõlmis korteriühistuga notariaalse lepingu võlgnevuse tasumise kohta. Pärast lepingu sõlmimist – korteriühistu 11.01.2010 tõendist sai hageja teada, et talle on arvestatud korteriomandi üldpinnast suuremaid arveid kütte osas, lisaks on tehtud arvestusi rendi, reklaami, prügiveo eest kindlas summas igakuuliselt, millega hageja ei nõustu. Maksed on vastuolus KÜ põhikirja punkti 3.2-ga. Kostja keeldus hagejale esitama korteriühistu protokolle, mille alusel makseid on arvestatud. Korteriühistu keeldub talle andmast 1.trepikoja võtit, ta ei saa tutvuda seetõttu korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisteadetega. Haginõude täpsustuse kohaselt 10.01.2011 taotleb hageja 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, millega on kinnitatud majandustegevuse plaanid, määratud renditasu, reklaamitasu, prügiveo tasu mitteeluruumide jaoks ning tunnistada kehtetuks arvestused, mis olid tehtud korteriomandi Puskini 12-M1 Narva suhtes, mis ületavad hagejale kuuluva korteriomandi osa ning viiviseid. Hageja sai 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku protokollid kätte alles kostja 14.12.2010 vastusega hagiavaldusele. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja MTÜ § 24 lg 1, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, Korteriühistu seaduse § 151, Asjaõigusseaduse §
  3. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – kinnistusregistritõend (tl 7), äriregistri Bkaardi väljavõte KÜ Puškini12 osas (tl 8), 11.01.2010 tõend võlgnevuse kohta (tl 9- 14), arve nr 15, 06.04.2010 (tl 15), võlgnevuse tasumise kokkulepe ( tl 16-17), Puškini 12 korteriühistu põhikiri (tl 18-21), hageja 31.03.2010 avaldus (tl 23), täitmisteade (tl 24), kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tl 25), arve nr 43, 03.08.2010 (tl 26), arve nr 33 (tl 77), arve nr 71 (tl 78), arve nr 79

(80)ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 27), maksekorraldus õigusabikulude kandmisest (tl 30). 2 Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on arvamusel, et hageja väited on paljasõnalised, põhjendamata ja alusetud. Hageja omades Puškini 12 ruumi nr 16 (M1) on korteriühistu liige. Kostja sõnul KÜ juhatus teatab korteriühistu kõiki liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 7 päeva. Hageja mitteosalemine üldkoosolekul ei tähenda, et temal ei olnud võimalust osaleda üldkoosolekutel ja tutvuda üldkoosoleku otsustega. Hageja ei ole esitanud taotlust edastada arveid muule aadressile kui Puškini 12-16 ja ei ole esitanud avaldust arvete mittesaamise kohta. Seoses sellega on hagejal olemas kõik KÜ arved. Hageja väide, et KÜ juhatus ei ole talle edastanud üldkoosoleku otsuseid ei vasta tõele, kuna hageja 31.03.2010 vastavale kirjale edastati vastuskiri nõude täpsustamise kohta, millele hageja ei reageerinud. Kostja sai hageja pretensioonidest teade alles seoses tsiviilasja menetlusega nr 2-10-
  1. Renditasu, renditasu reklaami eest ja prügivedu on kehtestatud erinevate KÜ üldkoosoleku otsustega: 26.12.2003, 14.06.2005, 06.09.2008 ning need otsused on seaduslikud. Hageja on 21.01.2010.a. tunnistanud võlga korteriühistu ees, sõlmides notariaalse kokkuleppe. Täpsustatud hagiavaldusele vastuväiteid esitades jäi kostja vastuväidete juurde ning on seisukohal, et korteriühistu otsuste vaidlustamiseks ettenähtud kolme kuuline tähtaeg on möödunud ning puudub alus otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kostja on teinud ümberarvestused korteriomandi pinnast 87,1 m2 lähtuvalt, mida kinnitab arve nr 71 2010.a. novembrist. Vastuväidete õiguslikul põhistamisel tugines kostja Korteriühistu seaduse § 5 lg 1,
  2. Vastuväidete tõendamiseks on lisatud tsiviilasja nr 2-10-22500 materjalid (tl 47-57, 84-86), 26.12.2003, 14.06.2005, 06.09.2008 korteriühistu üldkoosoleku protokollid (tl 58-66). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Maakohtu otsuse põhjendused

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja nõue korteriühistu otsuste tühistamiseks ja arvestuste tühiseks tunnistamiseks on aegunud. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistuseaduse § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, sama paragrahvi lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 3 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on korteriühistu Puškini tn 12 liige ning 21.01.2010 sõlmisid pooled notariaalse kokkuleppe võla tasumiseks (tl 16-18). Hageja on hagis esitanud algselt Puškini tn.12 korteriühistu arvestuste tühiseks tunnistamise nõude ning hagi täpsustuses 10.01.2011 nõude tunnistada kehtetuks 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku otsused, millega on kinnitatud majandustegevuse plaanid, määratud renditasu, reklaamitasu, prügiveo tasu mitteeluruumide jaoks ning tunnistada kehtetuks arvestused, mis olid tehtud korteriomandi Puškini 12-M1 Narva suhtes, mis ületavad hagejale kuuluva korteriomandi osa ning viiviseid. Hageja on tuginenud väitele, et ta on esitanud hagi õigeaegselt kolme kuulise tähtaja jooksul, kuna sai 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku protokollid kätte alles kostja 14.12.2010 vastusega hagiavaldusele. Kohus leiab, et hageja väited, et ta sai vaidlustatud otsustest teada alles selles kohtumenetluses on paljasõnalised, tõendamata ning ei ole asjakohased. Hageja on vaidlustanud korteriühistu otsused, mis on kehtinud väga pikka aega, mistõttu nende tühistamine põhjusel, et hageja ei omanud otsuseid enne 2010 aastat, rahuldamisele ei kuulu. Hagejal korteriomanikuna on õigus tutvuda korteriühistu põhikirjaga, osaleda üldkoosolekutel, tutvuda üldkoosoleku protokollide ja otsustega. Korteriühistu põhikiri on hagejale kättesaadav alates selle vastuvõtmisest, kus ta sai tutvuda oma õiguste ja kohustustega ühistuliikmena. Hageja väited, et tal puudus trepikoja võti selleks et teada saada üldkoosoleku toimumisest ei ole samuti asjakohased. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks huvi tundnud korteriühistu tegevuse ja otsuste vastu, samuti ei kinnitanud seda kostja. Hageja sõnul tundis ta huvi korteriühistu tegevuse vastu alles pärast notariaalse lepingu sõlmimist seoses tema korteriomandil tekkinud võlgnevusega. Hagejale üllatusena tulnud maksetest sai hageja teada juba 11.01.2010 (tl 9), kuid omamata teavet vastavate korteriühistu üldkoosoleku otsuste osas, mis maksed kehtestas, oli ta sunnitud kohtusse pöörduma vastava haginõudega alles 10.01.2011 (tl 73). Kohus leiab, et hageja on minetanud hagi esitamiseks KÜS § 13 lg 3 ettenähtud kolme kuulise tähtaja, mistõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Kohus ei rahulda eeltoodud põhjendustel ka hageja nõue tunnistada tühiseks arvestused, mis on tehtud 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku otsuste alusel, kuna vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ka kinnitas kostja, et küttearvestuses on tehtud ümberarvestus vastavalt hageja korteriomandi ruutmeetritele, mida kinnitab hageja esitatud arve nr 71 (tl 78). Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb 4 kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Kohus juhindus

§ 173, 174, 442, 452, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.