TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2824 Otsuse kuupäev 30.03.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ü.K.´ kaebus Tartu Vangla direktori 02.11.2011 käskkirja nr. 3-1/911-P peale. Asja läbivaatamise kuupäev 19.03.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Ü.K.´ kaebus Tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri 02.11.2011 nr. 31/911-P „Ü.K. – distsiplinaarkaristuse määramine“ Mõista välja Tartu Vanglalt menetluskulud summas 375.97 eurot (kolmsada seitsekümmend viis eurot ja 97 eurosenti) Ü.K.´ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.04.
- Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla direktori käskkirjaga 02.11.2011nr. 3-1/911-P on määratud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ü.K.´ Avaliku Teenistuse Seaduse (ATS) § 59 lg 1 sätestatud kohustute rikkumise ja ATS § 84 p. 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, see on teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Tartu Vangla on märkinud , et Ü.K. on jätnud perioodil 30.06.2011 kuni 08.07.2011 täitmata oma ametijuhendi p. 12 sätestatud teenistuskohustuse, mis seisneb selles, et pole jälginud jooksvalt talle alluva ametniku A.A. tööajagraafiku täitmist ja tööaja sihipärast kasutamist. Kaebaja seisukohad ja taotlused Ü.K.´ lepinguline esindaja advokaat Anti Aasmaa on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri 02.11.2011 nr. 3-1/911-P, millega on määratud Ü.K.´ distsiplinaarkaristusena noomitus. Kaebuses ollakse seisukohal, et ülalmärgitud käskkiri on ebaseaduslik ning Ü.K.´ suhtes distsiplinaarkaristuse rakendamine on olnud ebaseaduslik ning seega taotletakse käskkirja tühistamist. Kaebaja leiab, et ta ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ning lisaks on käskkiri oluliste kaalutlusvigadega ning rikutud on distsiplinaarkaristuse määramisel tähtaega. Kaebaja on märkinud, et ametiasutus heidab Ü.K.´ ette tema teenistuskohustuste täitmata jätmist, et Ü. K. pole kontrollinud alluva ametniku tööajagraafiku täitmist ja tööaja sihipärast kasutamist, kuid samas pole määratletud täpselt kuidas jooksvalt talituse juhataja oma ametnike tööajagraafiku täitmist kontrollib. Kaebuses leitakse, et talituse juhataja saab teostada alluvate ametnike tööaja sihipärase kasutamise ja tööajagraafiku täitmise kontrolli kaalutlusõigust kasutades. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna põhimääruse § 21 lg 2 p. 9 tuleneb, et talituse juhataja teostab alluvate üle kontrolli. Nimetatud regulatsioonist ei tulene kindlasti see, et talituse juhataja teostaks igapäevaselt totaalset minutile alluvat kontrolli ametnike töö ja tegemiste üle. Sellise kontrolli teostamine oleks sisuliselt võimatu, kuivõrd sel juhul peaks kõik teised teenistusülesanded jätma tegemata. Talituse juhatajal on õigus ise otsustada, mil viisil ta vastavat kontrolli teostab. Nimetatud kontrolli saab teostada ka pisteliselt mõistliku aja jooksul. Ka distsiplinaarmenetluse läbiviija viitab oma distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, et Microsoft Outlooki kandeid ametnike kohta on väga palju ning seega vaadeldi vaid ühe ametniku kalendreid. Käesoleval juhtumil ei ole tuvastatud, et kriminaalhooldusametnik A. A. oleks Ü.K. etteheidetaval süüteo toimepanemise perioodil nimetatud põhimõtet eiranud. Sellele viitab asjaolu, et A. A. suhtes Tartu Vangla direktori 12.07.2011.a. käskkirjaga nr 3-1/588 algatatud distsiplinaarmenetlus lõpetatud seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega ning algatati menetlus Ü.K. suhtes. Ü.K.´ oli õigus anda A. A. luba töötada kodus neljapäeviti ning asjaolu, et A. A. ei ole täitnud korralikult Outlooki kalendrit, ei anna alust süüdistada selles Ü. K.. Kaebaja leiab, et tõele ei vasta käskkirjas väidetud seisukoht, et Tartu Vangla sai esmakordselt Ü.K.´ väidetavast distsiplinaarsüüteost teada 24.08.2011.a. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud tähtaega ei saa hakata lugema, mitte ajast, millal ametiasutus jõudis järeldusele, et toime on pandud distsiplinaarsüütegu, vaid sellest ajast, mil ta sai teada väidetava süüteo faktilistest asjaoludest. Nimetatud faktilistest asjaoludest – see on sellest, et A.A. ei viibinud 07.07.2011.a. ja 08.07.2011.a. osaliselt oma ametiruumides, sai ametiasutus teadlikuks koheselt nimetatud faktiliste asjaolude ilmnemisel. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega arvutatakse kõikidel juhtudel, kui süüteost sai teada mis tahes ülemus, kellele töötaja tööalaselt allub, sealhulgas ka vahetu ülemus. Kaevatav käskkiri on kaalutlusvigadega. Ametiasutuse kaalutlusõigus ei hõlma üksnes seda milline distsiplinaarkaristus määrata, vaid ka seda kas üldse distsiplinaarkaristust rakendada. Igale distsiplinaarsüüteole ei pea järgnema vältimatult distsiplinaarkaristust. Seega peavad käskkirjas olema näidatud ka kaalutlused, mis põhjusel ametiasutus otsustas distsiplinaarkaristust rakendada. Kaebaja leiab, et asjaolu, et ta eitas süüteo toimepanemist ja ei kahetsenud seda, ei saa olla aluseks distsiplinaarkaristuse määramisele. Kaebaja karistamise ainsaks motiiviks oli sisuliselt asjaolu, et „ta asus oma tegu õigustama“. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist ning kaebuse täienduses 15.03.2012 jääb oma kõikide seisukohtade juurde ning taotleb välja mõista menetluskulud , milleks on õigusabi tasu 360.- eurot ja tasutud riigilõiv, esitatud on ka menetluskuludokumendid. Tartu Vangla seisukohad ja taotlused 2 Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane ning kaalutlusvigadeta ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on märkinud, et 24.08.2011 on kaebaja oma ütlustega loonud uued faktilised asjaolud A. A. distsiplinaarmenetluse käigus, mida hinnates sai Tartu Vanglale esmakordselt teatavaks asjaolu, et Ü. K teos esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused ja sellest lähtuvalt on Tartu Vanglal õigus määrata Ü. K. distsiplinaarkaristus kolme kuu jooksul, arvates 24.08.
- Peamiseks etteheiteks on vangla poolt toodud see, et pikema aja jooksul on Ü. K. lubanud kodus töötada kriminaalhooldusametnik A. A. jättes seejuures nõudmata ametnikule vastava loa andmise olulise eeltingimuse: tööaja kalendri täitmise kannetega, mis puudutab töö sisu. Kodus töötamise lubamise oluline eeltingimus on sätestatud ka Tartu Vangla töökorralduse reeglites (p. 3.14). Vangla leiab, et A. A. kodus töötamise lubamine ei saanud tulla ruumipuudusest, kuna A. A. oli oma kabinet töötamiseks. Ü. K., A. A. vahetu juht, suhtleb oma alluvatega, aga see ei vabasta teda kohustustest jälgida Tartu Vangla töökorralduse reeglite ja tema enda poolt antud korralduse täitmist. Ü. K. on andnud A. A. loa kodus töötamiseks, hoolimata sellest, et ametnikul oli täitmata tööajakalender. Vangla on asunud seisukohale, et Ü. K. on käitunud hooletult, kui lubas A. A. tähtajatult töötada kodus ilma, et A. A. poolt oleks täidetud kodus töötamine eeltingimusena Tartu Vangla töökorralduse p.-s 3.14 märgitud nõue. Vastustaja märgib, et seega andis Ü. K. A. A. pikaajalise kodus töötamise loa ja ei pidanud vajalikuks seda kontrollida. Asja kaalutlemisel on vastustaja arvesse võtnud seda, et 25.01.2011 käskkirjaga nr 3-1/48P viidi läbi distsiplinaarmenetlus kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse ametniku E. Hanseni suhtes, mille käigus muuhulgas tuvastati, et kriminaalhooldusosakonna Tartu linna- ja maakonna talituse juhatajatel oli antud ametnikele luba viibida väljaspool ametniku vastuvõtuaega väljaspool kontorit, küsimata selleks eelnevalt talituse juhataja luba. Sellest johtuvalt andis Tartu Vangla direktor korralduse tööaja kasutamise põhimõtted kriminaalhooldusosakonnas üle vaadata ja vajadusel täpsustada. Selle tulemusena saatis Ü.K. oma talitusele töökorralduse e-kirja teel, kus muuhulgas on öeldud, et „tööajal väljaspool kontorit töötamine, sealhulgas kodus töötamine, leiab aset talituse juhatajaga kooskõlastatult. Kuidas Ü. K. täpselt kontrollis A. A. tegemisi ja millega A. A. konkreetselt
- ja 8.juulil 2011 tegeles, ei ole Ü. K. kordagi nimetanud. Et A. A. tegemised ei olnud Ü. K.
- ja
- juulil 2011 tegelikult teada, peaks Ü. K. veenma põhjustes, miks on vajalik nõuda ametnikelt tööaja kasutuse kajastamist Outlook’i kalendris, samuti selles, et muud tööaja kontrollimeetodid ilma tööajakalendri täitmiseta ei ole piisavalt tõhusad. Sellest johtuvalt puudus vangla direktoril veendumus, et Ü. K. võtab direktori poolt antud korraldusi tõsiselt ja nõuab nende täitmist ka enda alluvatelt. Nimetatud asjaolu sai karistuse määramise kaalutlemisel otsustavaks. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Ü.K. töötab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhatajana. Tartu Vangla direktori 02.11.2011.a. käskkirjaga nr 3-1/911-P määrati talle distsiplinaarkaristusena noomitus. Nimetatud haldusakti sai Ü.K. kätte 04.11.2011.a. Kaevatava käskkirja kohaselt on määratud Ü.K.´ ATS § 59 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumise ja ATS § 84 p.1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, see on teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. ATS § 84 p. 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine. 3 ATS § 59 lg 1 kohaselt peab teenistuja täitma oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt ja kohusetundlikult. Teenistuskohustused on kindlaks määratud Avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste , samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Kriminaalhooldusosakonna juhataja Krister Tüllineni 11.07.2011 direktorile esitatud ettekande kohaselt ei täitnud kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik A.A. 07.07.2011 oma tööülesandeid ega viibinud töökohas, omamata selleks vahetu juhi – kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhi Ü.K.´ luba ning 08.07.2011 ilmus A.A. tööle hilinemisega. Ü.K.´ on süüks arvatud asjaolu, et Ü. K. ei ole kontrollinud ajavahemikul 30.06.2011 kuni 08.07.2011 sama talituse kriminaalhooldusametniku A.A. töögraafiku täitmist ega tööaja sihipärast kasutamist, kaebajale on süüks arvatud kaebaja ametijuhendi p. 12 sätestatu mittetäitmist, millega on rikutud ATS § 59 lg 1 ettenähtud kohustust. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametijuhendi p. 12 kohaselt on Ü.K. teenistusülesandeks talituse ametnike tööajagraafiku kinnitamine ja osakonnajuhatajale esitamine ning jooksvalt tööajagraafiku täitmise ja tööaja sihipärase kasutamise jälgimine. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna põhimääruse § 21 lg 2 p. 9 kohaselt teostab talituse juhataja alluvate üle kontrolli. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja on jätnud oma teenistuskohustused süüliselt täitmata. Tartu Vangla direktori 12.07.2011 käskkirjast nr. 3-1/558 „Distsiplinaarmenetluse algatamine A.A. suhtes“ nähtub, et oli tekkinud kahtlus selles, et A. A. jättis omavoliliselt 07.07.2011 teenistusse ilmumata ja ilmudes 08.07.2011 teenistusse olulise hilinemisega, on rikkunud ATS § 59 lg 1 ettenähtud kohustust. 14.09.2011 lõpetati A.A. suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ning algatati menetlus Ü.K. suhtes. Ü.K. on andnud võimaluse oma alluvatel, ka A. A. väljaspool kontorit töötada, kuid kodus töötamine peab kajastuma tööaja kalendris, mida ametniku vahetu juht saab kontrollida ning väljaspool kontorit töötamine peab olema kooskõlastatud talituse juhatajaga. A. A. on oma seletuses märkinud, et 07.07.2011 oli ta psühholoogiliselt raskes seisundis, mistõttu töötas kodus ning 08.07.2011 tuli tööle hiljem , millest ta teavitas Ü. K. jooksvalt samal päeval. A. A. on 24.08.2011 andnud vanglale suulise seletuse, milles selgitas, et ta võis töötada neljapäeviti väljaspool kontorit, milles oli tal kokkulepe Ü.K. ning 07.07.2011 töötas ta kodus, mis kajastus ka Outlooki kalendris ning 08.07.2011 otsustas ta tööle tulla hiljem, kuna planeeris õhtul kodukülastusi, millest ta ka Ü. K. on teavitanud. Seega oli Ü.K. teadlik, et neljapäeviti töötas A. A. kodus, mil oli õigus A. A. kodus töötada 07.07.2011 ja isegi kui A. A. teavitas Ü. K. hilisemalt põhjustest, miks ta oma 08.07.2011 tööplaani muutis, oli see Ü.K. otsustus hinnata, kas aktsepteerida vahetu alluva põhjendusi või mitte. Kohus märgib , et A. A. käitumist tulnuks arutada A.A. suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse raames, selgitamaks välja 07.07.2011 tööle mitteilmumise põhjused ning kas 08.07.2011 tööle hilisem saabumine oli põhjendatud või mitte. Kuna distsiplinaarmenetlus on lõpetatud, järelikult ei ole leitud distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning puudus alus algatada distsiplinaarmenetlus ka ametniku suhtes, kes pidi järgima A.A. töögraafiku täitmist ja tööaja sihipärast kasutamist. Ü.K. on süüks arvatud, et ta ei kontrollinud perioodil 30.06.2011 kuni 08.07.2011 A. A. tööajagraafiku täitmist ega tööaja sihipärast kasutamist. Kohus on seisukohal, et antud asjas on vaidlusalusteks päevadeks 07.07.2011 ja 08.07.2011, seega jääb arusaamatuks, miks haldusorgan 4 on käsitlenud eelpoolmainitud perioodi tervikuna ning pole seda põhjendanud. Paljasõnaline on käskkirjas esitatud väide, et Ü.K. ei olnud 30.06.2011.a. – 08.07.2011.a. mingilgi viisil kontrollinud A.A. tööaja kasutust. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 30.03.2010 nr. 1-3/41 on kinnitatud Tartu Vangla töökorralduse reeglid, mille p.3.14 kohaselt arvatakse kriminaalhooldusametnike tööaja hulka ka väljaspool tööruume ja tööaega teostatud töötoimingud, mis peavad kajastuma Outlooki kalendris. Ü.K. on enda poolt 01.04.2011 elektronposti teel andnud korralduse ametnikele kajastada oma tegevust Outlooki kalendris. Kohus märgib veel, et Kriminaalhooldusametniku töö iseloom vajab tihti töö tegemist väljaspool ametiruume ning Kriminaalhooldusseaduse § 10 lg 2 kohaselt on kohustus kriminaalhooldusametnikul viibida oma tööruumides vähemalt kaks tööpäeva nädalas ning Kriminaalhooldusseaduse § 10 lg 1 kohaselt on sätestatud, et kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ja tööaega, seega on väljaspool tööruume töötamine A. A. seaduspärane ning kannete tegemise jälgimine Outlook´is ei ole määratletud täpselt, mistõttu jääb arusaamatuks, mil viisil saab heita Ü. K., kui vahetule ülemusele ette distsiplinaarsüüteo toimepanemist seoses alluva suhtes järelevalve teostamata jätmisega. Kohus märgib, et ei ametijuhendi p.12 ega ka muu õigusakt ei sätesta, kuidas talituse juhataja peab tööaja graafikut ja tööaja sihipärast kasutamist väljaspool kontorit kontrollima. Kaebuses on märgitud õigesti, et seda ei saa teha pidevalt , kuna see osutub ka võimatuks, sest talituse juhatajal on ka teisi teenistusülesandeid; kohus märgib, et mõistlik on seda teha aegajalt , et tagada ülevaade alluvate tööst, iseenesest on Outlooki kandeid ametnike kohta palju ning seega on nende kontrollimine aeganõudev. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ü.K. suhtes ei ole tuvastatud teenistuskohustuste süülist täitmata jätmist, Ü. K. teos puuduvad otsesed distsiplinaarsüüteole viitavad tunnused. Distsiplinaarkaristust määrav ametiisik on kohustatud igal üksikjuhtumil kaaluma kõiki asjaolusid ja alles seejärel langetama otsustuse. Kaebaja on õigesti märkinud, et ametiasutuse kaalutlusõigus ei hõlma mitte ainult seda, et milline distsiplinaarkaristus kohaldada, vaid ka seda, kas distsiplinaarkaristust üldse kohaldada. Kaebaja suhtes on vastustaja veel märkinud, et kaebaja on asunud oma tegu õigustama ning ei ole seda kahetsenud. Kohus siinjuures märgib, et kaebaja ei saanud oma tegu kahetseda, kuna ta ei ole süüliselt ega õigusvastaselt käitunud ning mis puudutab enda õigustamist, siis isikul on õigus anda omapoolne selgitus ja õigus olla ärakuulatud tulenevalt heast haldustavast. Samas käsitleb kaevatav käskkiri Ü.K. varasemat laitmatut käitumist ning ära on märgitud ka asjaolu, et Ü.K. on tunnistatud 2003.a. parimaks kriminaalhooldusametnikuks ning teda on premeeritud rahaliselt. Mis puudutab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, siis kohus nõustub kaebajaga ning leiab, et Vangistusseaduse § 149 lg 1 kohaselt võib karistuse määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemises päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates. Antud juhul on väidetav distsiplinaarsüütegu tuvastatud 07.07.2011, mil A. A. oli oma Outlooki päevikut täitnud ning faktilised asjaolud olid vanglal nimetatud kuupäeval teada. Seega on distsiplinaarkaristus määratud selleks ettenähtud tähtaega rikkudes ning juba nimetatud fakt iseenesest annab aluse kaevatava käskkirja tühistamiseks. Kaebuse esitaja on asunud õigesti seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega ei saa hakata lugema mitte ajast, millal ametiasutus jõudis järeldusele, et toime on pandud distsiplinaarsüütegu, vaid sellest ajast, mil saadi teada väidetava süüteo faktilistest asjaoludest. 5 Eeltoodu alusel ei pea kohus kaevatavat käskkirja õiguspäraseks ning tühistab Tartu Vangla direktori 02.11.2011 käskkirja nr. 3-1/911-P, millega on määratud Ü.K. distsiplinaarkaristusena noomitus. Menetluskulud Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebaja tasunud õigusabikulusid 360.- eurot ning tasunud riigilõivu 15 eurot ja 97 eurosenti, mis kokku moodustab 375 eurot 97 eurosenti. Kaebaja poolt on esitatud menetluskulude kuludokumendid ning menetluskulud kuuluvad kaebaja kasuks väljamõistmisele Tartu Vanglalt. Tulenevalt HKMS § 101 lg 1 kohaselt loetakse menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kaebaja on tasunud nii riigilõivu (HKMS § 101 lg 2) kui ka menetlusosalise esindaja kulud (HKMS § 103 lg 1 p.1). Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 6