Obsah (6)

§ 111§ 110§ 249§ 250§ 251§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-680 Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks M

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Tartu Vangla poolt kohtule väljastatud XXX isikukonto väljavõtte kohaselt oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamise seisuga taotleja kontol vaba raha 0,08 eurot. Seega XXX puuduvad piisavad vahendid riigilõivu summas 12,78 euro tasumiseks. Ka XXX kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek taotlusele eelneva nelja kuu lõikes ei ole nii suur, et menetlusabi andmisest keelduda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades seda, et XXX on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus XXX täielikult riigilõivu tasumisest käesolevas haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel juhindudes

§ 110lg 1 p-st 1.

3. Järgnevalt lahendab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 2

§ 250

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 251

lg 1 p 3 lubab halduskohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.

1. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning vältida kaebaja olukorra halvendamist põhivaidluse menetlemise ajal. Käesoleval juhul soovib XXX esialgse õiguskaitse korras tema paigutamist tagasi kambrisse 301, mis on ühtlasi ka tema poolt vaides esitatud põhinõudeks. Seega oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel tegemist põhivaidluse üle otsustamisega, mis on üldjuhul keelatud. Seda võib kohaldada üksnes siis, kui kaebusel on ülekaalukad eduväljavaated ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tulemuseks oleks kaebajale väga rasked ning hiljem kõrvaldamatud tagajärjed. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest, et XXX jaoks kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega mingid taolised pöördumatud tagajärjed. Samuti on kohtu hinnangul XXX vaide ja kaebuse eduväljavaated pigem vähesed. Vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5). Käesoleval juhul ei nähtu nimetatud aluste esinemist. Esialgse õiguskaitse taotluses väljatoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et oleks tegemist XXX õiguste rikkumisega, vaid pigem tema subjektiivsete soovidega. Pelgalt praeguse kambrikaaslasega rahvuse erinevus ja XXX hinnangul omavaheline sobimatus ei ole põhjus, mille tõttu vangla peab eeldama, et esineb vajadus kinnipeetavate eraldi paigutamiseks. Tulenevalt eelnevast jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2. Kohus juhib tähelepanu

§ 252

lg-le 7, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Maare Aloe kohtunik 3