KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2945 Haldusasi Eesti Energia AS kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
- detsembri
- a otsuse nr 23511/128888 tühistamiseks osas, millega jäi Eesti Energia AS vaidlustus rahuldamata, ning Tallinna Keskkonnaameti kohustamiseks viima riigihanke „Tallinna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ hankedokumentide lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II punkti 2 alapunkt 2.2, punkti 3 alapunkt 3 ja punkti 4 alapunkt 4.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- veebruari
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: Eesti Energia AS Vastustaja: Tallinna Keskkonnaamet RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu
- veebruari
- a otsus kohtuasjas nr 3-11-2945 muutmata. ja Tallinna
- Mõista Tallinna Keskkonnaametilt Eesti Energia AS kasuks välja menetluskulud summas 150 (sada viiskümmend) €. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt
- märtsil
- a (HKMS § 278 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Keskkonnaamet (hankija) korraldab avatud hankemenetluse vormis riigihanget viitenumbriga 128888 „Tallinna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud 3-11-2945 segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“.
- Eesti Energia AS esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, millega palus kohustada hankijat viima hanketeade ja hankedokumendid vaidlustuses käsitletud osas vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
- Riigihangete Vaidlustuskomisjon rahuldas osaliselt
- detsembri
- a otsusega Eesti Energia AS vaidlustuse ja kohustas hankijat viima hankedokumentide tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega vaidlustuskomisjoni otsuses toodud põhjendustel.
- Eesti Energia AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni
- detsembri
- a otsuse nr 235-11/128888 tühistamiseks osas, millega jäi Eesti Energia AS vaidlustus rahuldamata, ning Tallinna Keskkonnameti kohustamiseks viima riigihanke „Tallinna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ hankedokumentide lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II punkti 2 alapunkt 2.2, punkti 3 alapunkt 3 ning punkti 4 alapunkt 4.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Kaebuse põhjendused: 1) HD lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II p 2 alap 2.2 ja p 3 alap 3.2 on õigusvastased konkurentsi piirava sisu tõttu ja seetõttu vastuolus ka riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga
- Puudub vajadus ja mõistlik põhjus, miks täitjal ei võiks olla lubatav sarnaselt biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmetega transportida segaolmejäätmed teise käitluskohta või -kohtadesse pärast nende vastuvõtmist. Segaolmejäätmete töötlemine ja segaolmejäätmete suhtes taaskasutamistoimingute tegemine jäätmete vastuvõtmise käitluskohas tähendab sisuliselt seda, et täitja ei saa jäätmete vastuvõtmise teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjat; 2) HD lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II p 4 alap 4.2 on õigusvastane ning vastuolus JäätS §-st 32 tuleneva läheduse põhimõttega, kuna selles on seostatud segaolmejäätmete töötlemis- ja taaskasutusjääkide ladestamine konkreetse ettevõttega. Ühtlasi ei ole eelviidatud alapunkt kooskõlas RHS § 3 p-s 4 sätestatud olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega ning omab ka laiemat konkurentsi kahjustavat toimet.
- Tallinna Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a otsusega rahuldati kaebus, tühistati Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
- detsembri
- a otsus nr 235-11/128888 osas, millega jäi Eesti Energia AS vaidlustus rahuldamata hankedokumentide lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II punkti 2 alapunkt 2.2, punkti 3 alapunkt 3 ning punkti 4 alapunkt 4.2 õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimise nõudes ning kohustati Tallinna Keskkonnametit viima riigihanke „Tallinna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ hankedokumentide lisa 2 „Teenuse tehniline kirjeldus“ osa II punkti 2 alapunkt 2.2, punkti 3 alapunkt 3 ning punkti 4 alapunkt 4.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Samuti mõistis halduskohus Tallinna Keskkonnaametilt AS Eesti Energia kasuks välja kantud menetluskulud summas 8000 €. Otsuse põhjendused menetluskulude jaotamist puudutavas osas olid järgmised: 1) HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista kokku 12 165,71 eurot, millest 1291,01 eurot moodustab kaebuselt tasutud riigilõiv ning ülejäänu moodustavad kaebaja kulutused õigusabile (advokaadibüroo arved, arve selgitused ning arvete tasumist tõendavad 2
(5)3-11-2945 maksekorraldused tl 238-245 ning tl 254-255). Esitatud tõendite alusel on kaebaja õigusabikulude tasumine taotletud summas tõendatud; 2) õigusabikulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Nii nähtub arve nr 113083 selgitusest (tl 241), et taotletavate õigusabikulude hulka on arvestatud ka vaidlustuskomisjoni
- detsembri
- a istungiks ettevalmistamise aeg. Vaidemenetluse õigusabikulud ei ole aga kohtumenetluse menetluskulud HKMS §-de 101-103 kohaselt. Viidatud arve lisast ei ole võimalik aru saada, mitu tundi vaidemenetluse õigusabikulud koondsummast moodustasid. Samuti nähtub arvest nr 120006 (tl 255), et ebaproportsionaalselt suure töömahu on nõudnud menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi teeside ettevalmistamine. Lisaks ei ole kohtu arvates olnud põhjendatud kahe advokaadi õigusabi kasutamine, kui kaebajal endal on olnud kohtusse saata pädev nõustaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ja saata asi selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha ringkonnakohtul selles osas uus otsus, millega mõista apellandilt kaebaja kasuks välja 5000 €. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus leidis õigesti, et menetluskulude nimekirja ja kohtukõne teeside koostamisele on kulunud liiga palju aega ning ebavajalik oli kaebajal kasutada lisaks nõustajale kahte advokaati. Kohus on vähendanud õigusabikulusid aga ebapiisavas mahus. Tegemist on tavapärase riigihangete vaidlusega, menetlusega ei ole kaasnenud tavapärasest mahukamat seadusandluse läbitöötamise, dokumentide koostamise või analüüsimise vajadust. Halduskohtumenetlusele on eelnenud vaidlustuskomisjoni menetlus, halduskohtus on menetlusosaliste poolt kasutatud vaidlustuskomisjonile esitatud argumente ja põhjendusi; 2) kaebaja on selgitanud seoses arvega nr 113083, et kokku kulus ühe menetlusdokumendi (kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse) koostamisele ning kahe dokumendi analüüsile 17,9 tundi. Apellant leiab, et mõistlik aeg on 6 tundi. Apellant leiab, et halduskohtu määruste analüüsile kulutatud aeg on ebamõistlikult suur; 3) kaebaja on selgitanud seoses arvega nr 120004, et ühe menetlusdokumendi koostamisele, kolme dokumendi analüüsile ja ühele nõupidamisele on kokku kulunud 18,7 tundi. Võrreldes eelmise arvega on lisandunud üks nõupidamine ja üks analüüs. Apellant leiab, et mõistlik aeg on 7 tundi. Apellant leiab, et dokumentide analüüsile ja nõupidamisele on kulunud ebamõistlikult suur aeg; 4) kaebaja on selgitanud seoses arvega nr 12006, et kahe dokumendi (menetluskulude nimekiri ja kohtukõne teesid) koostamisele, istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele on kulunud 19,9 tundi. Apellant leiab, et mõistlik aeg nimekirja ja teeside koostamisele, kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtus esindamisele on 6 tundi.
- Eesti Energia AS vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) kaebaja menetluskulude nimekirjas oli märgitud, et arvest nr 113083 on maha arvestatud kulud, mis seonduvad kohtuvaidlusele eelnenud vaidlustusmenetlusega. See hõlmas ka vaidlustuskomisjoni istungiks ettevalmistumisele kulunud aega. Samuti on kaebaja menetluskulude nimekirjas ära märkinud, et nimetatud arvel nr 113083 toodud kulud (kokku 5244 €) seonduvad antud haldusasjaga summa 3 458,28 € osas (vastab 17,9 tunnile) ning et nimekirjas toodud õigusabikulude kogusumma arvestuses on eelnev arvesse võetud. See jäi halduskohtul otsuse tegemisel tähelepanuta; 2) Tallinna Keskkonnaameti menetluskulude nimekirjale lisatud arve kohaselt on ameti lepingulise esindaja ajakulu 22,09 töötundi. Ajakulu ja tasu suuruse vahel ilmselt seost ei ole, arvestades, et sõlmitud oli määratud tasu kokkulepe. Apellandi ja vastustaja 3
(5)3-11-2945 menetluskulud ei ole aga võrreldavad, sest lähtuvad põhimõtteliselt erinevatest tasustamise kokkulepetest. Järelikult ei ole põhjendatud lähtuda kaebaja menetluskulude hindamisel apellandi menetluskulude suurusest. Apellandi kulude suurusest pole põhjendatud lähtuda ka seetõttu, et kaebaja positsioonis oleva menetlusosalise töömaht ja vastavalt kaasneva kulu suurus on aktiivsema rolli tõttu menetluses paratamatult suurem; 3) menetluskuluna halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses ei saa pidada silmas ainult dokumendi faktilisele kirjutamisele kulunud aega. Kirjutamisele faktiliselt kulunud ajast veelgi olulisemaks tuleb pidada seisukohtade kujundamiseks minevat ja analüüsi hõlmavat mõttetegevust (ükskõik, kas siis nõupidamise või dokumendi analüüsi vormis); 4) apellant leiab ekslikult, et tegemist on tavapärase riigihanke vaidlusega ning et arvesse tuleks võtta ka seda, et kohtumenetlusele eelnes vaidlustusmenetlus. Sisuline vaidlus asjas oli keskkonnaõigusel põhinev, kuid taandatav hankija riigihangete seaduse nõuete rikkumisele. Seetõttu on kaebajal olnud menetluses esindajateks ka kaks erinevatele valdkondadele spetsialiseerunud advokaati. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud vaidlustusmenetluses juba esitatud dokumente. Kaebaja seisukohad kohtumenetluses on vastavalt vaidluse raskuspunktidele kohtuasjas olnud märksa detailsemad kui vaidlustusmenetluses. Kuna vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on selgelt piiritletud üksnes riigihangete seaduse rikkumist puudutavate küsimustega, siis ei ole vaidlustus- ja kohtumenetluse detailsusaste samastatav ega võrreldav. Nii on kaebaja kohtumenetluses oma seisukohti esitades analüüsinud ja tuginenud nii Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele kui ka Euroopa Kohtu praktikale selles valdkonnas. Tavaliselt hankeasjas selline vajadus puudub. Asi oli kaebaja majandustegevuse jaoks äärmiselt oluline, mistõttu oli esindajatel vajalik eriti suure põhjalikkusega teemat käsitleda; 5) kogu õigusabikulude suurus halduskohtus vastas tavapärases mõistes 1,5 töönädalasele ajakulule, mida halduskohus juba umbes 40 % ulatuses vähendas.
- Kaebaja taotleb apellandilt väljamõistmist summas 1132,80 €. apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas halduskohus mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 6721,77 € õiguspäraselt või oleks ta pidanud menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabikulusid suuruses 10 887,48 € veelgi vähendama.
- Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (vt nt
- septembri
- a määruse punkt 7 haldusasjas nr 2-3/847/04,
- juuli
- a otsus asjas nr 3-07-1257, p 24), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Niiviisi kujuneb hinnang põhjendatud õigusabikulude suurusele igas konkreetses asjas ainukordseks otsustuseks. Väljamõistetud kulud ei pruugi olla võrdelises seoses teistes samalaadilistes haldusasjades välja mõistetud kuludega. Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ka ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud kohtukulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohtu halduskolleegium märkis
- novembri
- a otsuses nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. 4
(5)3-11-2945
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole jätnud ühtegi olulist tegurit õigusabikulude vähendamisel arvesse võtmata. Väljamõistetud menetluskulud on asja keerukust, koostatud dokumentide mahtu ja sisu ning asjas peetud istungit arvestades põhjendatud. Õigusabikulude vajalikkuse hindamisel tuleb tähele panna, et vaidlustatud hankedokumentide sisu õiguspärasuse hindamine ei ole lihtne ning kaebuse põhjendamiseks ei piisanud Eesti senisele kohtupraktikale viitamisest või õigustloovate aktide sätetele, millega hankedokumendid kooskõlas pole, viitamisest, vaid vajalik oli sätete tõlgenduse argumenteeritud esitamine. Hankeasja lahendamine on tavapärasest haldusasjast reeglina keerukam ning käesoleva asja keerukust näitab ka asjaolu, et vaidlus käib jäätmeõiguse ja konkurentsiõiguse küsimuste üle, mis on keerukad õigusvaldkonnad. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on, nagu kaebaja õigesti märkis, oluline arvesse võtta ka vaidluse tähtsust menetlusosalise jaoks. Nagu kaebusest nähtub, oli vaidlusel oluline tähtsus apellandi ettevõtlusele (valmiva Irus paikneva jäätmekäitlustehase kasutamisele), arvestades hankega hõlmatavate jäätmete eelduslikku kogust. Halduskohtule esitatud dokumente ei saa ringkonnakohtu arvates neis sisalduvate väidete ja põhjalikkuse poolest pidada pelgalt vaidlustusmenetluses esitatud väiteid kordavateks dokumentideks.
- Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellandi poolt tasutud riigilõiv jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
- Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmist summas 1132,80 €, mille tasumine on tõendatud. Arve nr 120440 alusel tasus apellant Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le käesoleva asjaga seoses 518,40 € ning arve nr 120465 alusel 614,40 € (kulutatud aeg kokku 5,9 tundi maksumusega 160 € tunnis). Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlus õigusabikulude suuruse üle keerukas, apellatsioonkaebus oli 3 lehel ning selle läbitöötamisele ei saanud kuluda seetõttu palju aega, kohtumäärused apellatsioonimenetluses olid lühikesed ning kulutatud aeg ega tasumäär ei olnud sellised, mida saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebaja taotlus rahuldada seetõttu osaliselt ning mõista Tallinna Keskkonnaametilt kaebaja kasuks apellatsioonimenetluse kuludena välja 150 €. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)