← Eesti

2-11-19547/10

Obsah (5)§ 15§ 67§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 10. novembril 2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsivi

§ 15lg 1 mõistes.

Kohtuistungil seletatu kohaselt leiab VK, et kõigi füüsiliste kannatuste eest, mida ta SK põhjustanud on, on ta oma karistuse juba kätte saanud, sest teda karsitati kriminaalkorras. Nüüd ootab ta naiselt andestust ja mõistmist ja seda, et naine koos lastega tema juurde elama naaseks. 7. VK on seisukohal, et ka tema vastu esitatud elatise nõue lapsele ülalpidamise saamiseks ei ole põhjendatud, sest kostja on osa võtnud poja KDK ülalpidamisest kuni ajani, mil perekond Lk 3

(7)kodust elamast lahkus. Samuti on kostja väidetavalt ülal pidanud oma lapsendatud tütart RJK. Kostja väidetel on laps tema poolt toidetud ja riietatud, SK ei pea olema koos lastega turvakodus, tulgu koju tagasi ja kostja peab peret üleval nagu varem.
  1. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtted Swedbankist ja SEB Pangast, Maanteeameti tõendi, et kostja nimel sõidukeid registreeritud ei ole, 2010.a. tuludeklaratsiooni, kinnistusraamatu väljavõtte, ostutšekid kauplustest, VK ja EELK Talllinna Toompea XXX vahel sõlmitud lepingu KDK XXX käimise koha ning maksekorralduse 2011.a. septembrikuu lasteaiatasu maksmisest. Kohtuotsuse põhjendused.
  2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – abielutunnistus - tõendab, et VK ja SK abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et SK ja VK abielu kuulub lahutamisele ning lepitusaja andmine poolte abieluliste suhete taastamiseks ja kooselu jätkamiseks on nii võimatu kui ka ebamõistlik, sest SK ei soovi taastada oma abielulisi suhteid isikuga kes on nii tema enda kui ka abielupoolte ühise lapse suhtes olnud vägivaldne. Kohtuistungil uuritud tõenditega ja ka poolte antud seletustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et kostja käitub nii SK kui ka oma poja KDK suhtes lubamatult. Füüsilise vägivalla tarvitamine oma abikaasa ja väikese lapse suhtes VK poolt, on tõendatud kohtule esitatud kolme Lasnamäe Traumapunkti tõendiga, kahe Põhja Politseiprefektuuri kirjaga SK kriminaalmenetluse alustamisest VK suhtes KDK ja SK suhtes toime pandud füüsilise vägivalla kasutamise eest ning Harju Maakohtu otsusega

  1. maist 2011.a. nr 1-11-3628, millega VK tunnistati süüdi KarS § 121 järgi oma poja KDK ja SK suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Asjaolu, et VK end süüdi ei tunnista erineva raskusastmetega kehavigastuste tekitamises SK ja KDK, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, sest tegude toimepanemine on tõendatud eelpoolnimetatud tõenditega. Kohus on seisukohal, et SK ei pea taluma kooselu inimesega kes on nii tema kui ka tema lapse suhtes vägivaldne, kes käitub enesekeskselt ja soovib hoida oma perekonda hirmuvalitsemise ja kontrolli all ähvardades pereliikmeid vägivallaga ja käitudes ka nende suhtes vägivaldselt. Lapsevanema kohus on kaitsta oma last ükskõik kelle poolt toime pandud füüsiliste ja vaimsete rünnakute eest, mitte luua olukord kus vägivallajuhtumid võiks korduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VK eksib kui leiab, et ta on oma tegude eest karistuse kätte saanud ja nüüd on aeg SK talle andestada ja perekonnal koju naasta, vaid poolte abielu kuulub lahutamisele, sest SK suhteid taastada VK ei soovi.
  2. Elatise väljamõistmise otsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja VK oma pojale KDK on,

§ 99lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest Lk 4

(7)elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,

§ 100

lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).

  1. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja seadusliku esindaja väitel ei andnud kostja perele toiduraha ega võtnud osa laste kasvatamisest juba hagi esitamise ajal. Kui SK päris kuhu kostja teenitud raha kaob, vastas kostja, et see ei olevat tema asi. Kostja väidab aga, et pidas peret üleval ja maksis eluasemekulud seni kuni pere kodus elas. Kohus asub seisukohale, et kostja tõendamise koormuseks on asjaolu, et tema on oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitnud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kaupluste tšekid, milliste kohaselt on ta ostnud ajavahemikul 31.05.2011.a. – 17.06.2011.a. koju toiduaineid ja esmatarbekaupu 108,33 euro väärtuses + 18,95 euro eest ehitustarbeid ning ajavahemikul 20.06.2011.a. – 11.08.2011.a. toiduaineid ja esmatarbekaupu kokku 163,81 euro eest + ehituskaupu 4,94 euro eest, ei tõenda, et kostja oleks oma poja KD ülalpidamisest piisaval määral osa võtnud. Nimetatut ei tõenda ka kostja poolt esitatud tema ja EELK Talllinna Toompea XXXvahel sõlmitud leping KDK XXX käimise koha ning maksekorralduse 2011.a. septembrikuu lasteaiatasu maksmisest, sest ühe kuu lasteaiatasu maksmine ei ole lapse piisav ülalpidamine. Asjaolu, et kostja on tasunud KÜle XXX nende poolt esitatud arved, on küll tõendatud kostja pangakonto väljavõtetega, kuid ka sellest ei tulene, et kostja on oma lapse ülalpidamiseks piisavalt elatusraha maksnud, pealegi on kostja korteriomandi XXX omanik, mistõttu ta peabki korteriühistule viimase poolt esitatud arved tasuma. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on andnud oma lapse ülalpidamiseks elatusraha ebapiisavalt, mis tähendab, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
  2. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses, s.o. 139,01 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 kohaselt peab kohus kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja väiteid lapse ülalpidamiskulude suurusest ja tõendeid, mis nende suurust tõendavad, sest hageja palub elatise välja mõista kostjalt miinimumsuuruses. Pealegi ei ole kostja lapse ülalpidamiskulusid vaidlustanud ei kohtule esitatud kirjalikes menetlusdokumentides ega ka suuliselt kohtuistungil.
  3. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva

§ 99

kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid

§ 102lg 2 esimese lause järgi ei Lk 5

(7)vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt elatis välja mõista hageja ülalpidamiseks minimaalses määras mis on 139,01 eurot kuus. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  1. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Eesti Töötukassa otsuse SK töötuna arveloleku lõpetamisest ja talle töötutoetuse maksmisest, Maanteeameti teatise sõidukite puudumisest SK, Maksu- ja Tolliameti õiendi 2010.a. tuludeklaratsiooni esitamise kohta, ning kostja poolt esitatud Maanteeameti tõendi, et kostja nimel sõidukeid registreeritud ei ole, 2010.a. tuludeklaratsiooni, kinnistusraamatu väljavõtte, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid või vastuväiteid esitatud hagile. Menetluskulude jaotamine.
  2. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamiskulu (TsMS § 138 lg 2), kohtuväliseks kuluks aga muuhulgas ka menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Harju Maakohtu kohtunikuabi määrusega 21.aprillist 2011.a. anti SK käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid ning Harju Maakohtu määrusega
  3. maist 2011.a. anti SK menetlusabi menetluskulude kandmiseks käesolevas tsiviilasjas ja vabastati ta riigilõivu tasumisest riigituludesse abielulahutuse asjas. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi abielu lahutamiseks ning, et TsMS §-s 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise ja, et kohus vabastas hageja menetluskulude kandmisest oma 04.05.2011.a. määrusega, jääb hageja menetluskuluks olev riigilõiv abielulahutuse hagilt riigi kanda. Elatise nõudmise hagis on pooled RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagejate nõuded täielikult ja hagejale on antud riigi õigusabi Harju Maakohtu 21.04.2011.a. määrusega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid ning, et kohtu määrusega
  4. novembrist 2011.a. on advokaat Piret Simmi taotlusel määratud tema töötasu suuruseks hageja esindamise eest kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas 287,64 eurot, tuleb nimetatud hageja menetluskulu välja mõista kostjalt riigi tuludesse vastavalt TsMS § 179 lg 1 sätestatule. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa Lk 6
(7)ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul oli hagi hind hagi esitamise ajal 1595.- eurot. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagejad esitasid kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mille hagihind on 1595.- eurot, ja elatise väljamõistmiseks, mille hagihind on 1368.- eurot (9 x 152), ning et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2963.- eurot. Kohtunik: Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.