← Eesti

3-11-2100/11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. aprill 2012, Tartu 3-11-2100 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada määruskaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Nikolai Lilitškin esitas
  9. augustil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat lubama helistada tal emale vangla kulul, võimaldama talle helistamist puhkepäevadel ning võimaldama tal helistada Saksamaa õigusbüroosse vastaja arvel. Samuti palus ta kohustada vanglat võimaldama sideteenust, mis võimaldaks helistada välismaale vastaja kulul. Kaebuse kohaselt takistab ja piirab vangla õigusvastaselt kaebaja helistamist advokaadile kaebaja soovitud ajal ning ei anna kaebajale abi helistamiseks oma lähedastele.
  10. Tartu Halduskohtu
  11. septembri
  12. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on N. Lilitškinil kaebuses esitatud kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ta on kaebuses küll märkinud, et on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks lisanud ühtegi tõendit. Seevastu Tartu Vangla on teatanud, et N. Lilitškin ei ole kaebuses toodud asjaoludel kohustamisnõudega vaiet vanglale esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  13. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles sisuliselt palus Tartu Halduskohtu
  14. septembri
  15. a määruse tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla esitanud halduskohtule eksitavaid andmeid. N. Lilitškin esitas vanglale
  16. augustil 2011 vaide, kuid vangla vaiet ei registreerinud ega vastanud sellele sisuliselt. Vaidemenetluse läbimist tõendab vanglas
  17. septembril 2011 registreeritud vaie nr V
  18. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus kaebuse õiguspäraselt tagastanud. N. Lilitškin ei ole kaebuses nimetatud taotluste osas vanglale kohustamisnõuet ega vaiet esitanud. Ta esitas vanglale
  19. augustil 2011 vaide blanketil märgukirja ja taotluse. Samal kuupäeval jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus vastaja kulul Saksamaale advokaadile ja vangla kulul Vene Föderatsiooni sugulastele helistamiseks. Vaiet nende taotluste rahuldamata jätmise vaidlustamiseks ning vangla kohustamiseks N. Lilitškin esitanud ei ole. Samuti on kaebus halduskohtule esitatud ilmselgelt ennatlikult, kuna see on esitatud juba
  20. augustil 2011, mil vangla ei olnud N. Lilitškini taotlust veel läbi vaadanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  22. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas
  23. augustil 2011 Tartu Vanglale dokumendi, mis oli kirja pandud vaide tüüpblanketile. Tartu Vangla käsitas seda märgukirja ja taotlusena ning vastas üheaegselt märgukirjale ja jättis taotluse rahuldamata oma
  24. septembri
  25. a kirjaga (esitatud määruskaebuse vastuse lisana).
  26. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks käsitas Tartu Vangla N. Lilitškini poolt esitatud dokumenti mitte vaide, vaid märgukirja ja taotlusena. Tartu Vangla vastuses on refereeritud selle kirja sisu, ja ära toodud, et nn märgukirja kohaselt ei võimaldanud Tartu Vangla N. Lilitškinil helistada oma kaitsjale, ei võimaldanud tal helistada Saksamaale oma kaitsjale (mõlemale vastaja kulul) ja ei ole võimaldanud helistada sugulastele Vene Föderatsiooni. Juba sellest refereeringust nähtub, et kaebaja on seisukohal, et ta on juba helistamise sooviga vangla poole pöördunud ja et sellest keelduti. Seega oli ta juba vastava taotluse riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 ls 2 mõttes esitanud ning uut, kirjalikku pöördumist ongi põhjendatud käsitada vaidena, mitte uue kirjaliku taotluse või märgukirjana. Seega esitaski N. Lilitškin
  27. augustil 2011 vaide, mitte märgukirja või taotluse.
  28. Asjaolu, et vaie võis olla põhjendamatu seetõttu, et telefonikõne tegemisest keelduti ainult
  29. juunil 2011, et N. Lilitškini poolt näidatud isik ei olnud tegelikult tema kaitsja, või et vastaja kulul Saksamaale helistamine pole võimalik mitte vanglast, vaid vanglale kõneteenust pakkuvast operaatorifirmast sõltuvalt, ei muuda olematuks vaide esitamist ega anna alust vaide käsitamiseks märgukirjana. Seda, et tegemist oli kohustamisvaidega, kinnitab ka see, et selle lõpuosas oli kaebaja esitanud ka nõude helistamiseks advokaadile Saksamaale ja vangla kulul Venemaale sugulastele. Kuna vangla seisukohast nähtuvalt oli kaebaja sellekohast soovi avaldanud ka varem ja seda ei olnud võimaldatud, siis on põhjendatud käsitada vaide blanketil esitatud pöördumist, kus seda uuesti nõutakse, ka tõepoolest vaidena, mitte uue taotlusena. 2 Seega oli vangla põhjendamatult käsitanud N. Lilitškini vaiet hoopis märgukirjana ja taotlusena.
  30. Möönda tuleb, et N. Lilitskini kohtusse pöördumine oli ennatlik, kuna nii vaie Tartu Vanglale kui kaebus Tartu Halduskohtule olid tema poolt dateeritud sama kuupäevaga. Siiski tuleb silmas pidada seda, et Tartu Vangla lahendas vaide, ehkki käsitas seda märgukirja ja taotlusena,
  31. septembril
  32. Seega saab selleks hetkeks lugeda, et kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbitud. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku vaidemenetluse mitteläbimise pärast alles
  33. septembril 2011, seega pärast seda, kui vaie oli kohtueelses menetluses juba rahuldamata jäetud ja kohustuslik kohtueelne menetlus seega juba läbitud. Niisuguses olukorras ei näe ringkonnakohus muud lahendust kui halduskohtu määrus tühistada ja asi menetluse jätkamiseks halduskohtule saata. Vastupidine lahendus tähendaks kaebajale kohustust esitada uus samasisuline vaie, mis on juba lahendatud ja rahuldamata jäetud. See kujutaks endast kaebeõiguse ebaproportsionaalset piirangut. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.