Obsah (5)

§ 12§ 2§ 4§ 7§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2807 Otsuse kuupäev 29.03.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu

) § 7 lg 2 sätestab, et kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 12

lg 1 sätestab, et vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ja karistusjärgselt kinnipeetavaid.

§ 12

lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Vangistusseadus ei sätesta, millises osakonnas või hoones peab viibima õppiv kinnipeetav, samuti ei tulene vangistusseadusest, et vahistatute ning süüdimõistetute eraldihoidmiseks on eraldi hooned. Seega puudub J. Kolesnikovil subjektiivne õigus, mida ta arvab enda suhtes rikutud olevat sellega, et ta paigutati peale 12.12.

1. a s.o täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist eesti keelt õppiva kinnipeetavana E-hoone
2. osakonda aga mitte tagasi S-hoone
3. osakonda. Kaebaja on enda õiguste rikkumisena toonud välja asjaolu, et tema tunneb ennast E-hoones nagu kuuris või keldris, jättes täpsustamata, mida ta selle all mõtleb, kuna kinnipeetavatele mõeldud elukambrid on E-ja S-hoones ühesuurused. Kui kaebaja peab silmas osakonna suurust, kus kinnipeetaval on õigus vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 kohaselt vabal ajal liikuda, siis vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta kui suur peab osakond olema ning seega ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et E-hoones on osakonna ühiskasutamiseks mõeldud ruum väiksem kui S-hoones. Veel on kaebaja välja toonud, et S-hoones on kambrid kauem avatud, jalutusaedik on suurem ning kehakultuuriga saab tegeleda jalutusaedikus iga päev, S-hoones on liikumis- ja suhtlemisvabadus laiem ning köögis toiduvalmistamine vähem piiratud. Kuna kaebaja ei väida, et E-hoones tal üldse jalutada ei võimaldatud, et ta jäeti üldse kehakultuuriga tegelemise või köögi kasutamise võimalustest ilma või, et ta ei saanud üldse liikuda ega suhelda, siis on kaebaja kaebus esitatud sisuliselt ainult selle peale, et S-hoones on lihtsalt parem, kui E-hoones. 3 Erinevate kinnipidamistingimuste kohta on Riigikohus oma 26.05.
4. a otsuses nr 3-3-1-20-08 märkinud, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Kuna kaebajale oli E-hoones tagatud kõigi õigusaktidest tulenevate subjektiivsete õiguste kasutamine s.h eesti keele õpingute jätkamine, siis on vastustaja kaebaja 12.12.
5. a E-hoone
6. osakonda paigutamisel käitunud igati õigusaktides sätestatu kohaselt. Vastustaja peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanud asjaolule, et kaebaja on ise oma mitmetes kohtule esitatud kaebustes ning vanglale esitatud pöördumistes avaldanud, et temal on nahahaigused jm probleemid, mille tõttu on temale hädavajalik ennast mitu korda nädalas pesta. See oli ka üheks põhjuseks, mis tingis kaebaja sellise käitumise, mille tõttu tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. E-hoones viibides oli temal võimalik ennast sooja veega pesta 4 korda nädalas ja seega oli kaebaja tervisest lähtuvalt E-hoonesse paigutamine kaebajale isegi kasulik. Lisaks sellele, et vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, kuna puudub norm, mida vastustaja oleks oma tegevusega rikkunud, on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel, kuna selle rahuldamine ei aita temal ilmselgelt tulevikus saada hüvitist perioodil 12.12.
7. a -10.02.
8. a E-hoones viibimise eest. Seda eelkõige seetõttu, et vangla ei ole tema E-hoonesse paigutamisel õigusvastasel käitunud ning kuna ka E-hoone ja selle juurde kuuluvad rajatised on ehitatud vangistusseadusest tulenevate nõuete kohaselt, siis ei saa seal viibimine tekitada selliseid kannatusi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Juri Kolesnikovi kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on Juri Kolesnikov esitanud kohtule HKMS § 6 lg 3 p 1 (kuni 31.12.
9. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Juri Kolesnikov leiab, et Tartu Vangla toiming tema 12.12.
10. a S-hoonesse mittepaigutamisel on õigusvastane. Oktoobris, novembris ja detsembris 2011 viibis kaebaja Tartu Vanglas S-hoones ja E-hoones. Alates 01.11.2011 viibis kaebaja E-hoones,
11. sektoris eraldatud lukustatud kambris seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega. 12.12.2011 lasti kaebaja E-2 kinnisest sektorist välja ja viidi E-9 avatud sektorisse (E hoones). Kaebaja leiab, et ta oli õpilane ja tal oli õigus viibida S-hoones, S-6 sektoris, kus asuvad õpilased ja kus ta oli enne. Kaebaja leiab, et E-hoone on eeluuritavate jaoks; S-hoone on parem kui E-hoone (S-hoones on sektor avatud 08.00 kuni 20.00, aga E-hoones kaks korda päevas kaheks tunniks; E-hoones toimub jalutamine väikses kinnises betoonist boksis, S-hoones on suured boksid; E-hoones saab trenažööri kasutada 1 kord nädalas, S-hoones saab kehakultuuriga tegeleda iga päev; E-hoones on liikumis- ja suhtlemisvabadus piiratud ning köögis toiduvalmistamine piiratud, S-hoones on liikumis- ja suhtlemisvabadus avaram). Seoses sellega, et 10.02.2012 kaebaja vabanes vanglast, on tema põhjendatud huvi käesolevas asjas kahjuhüvitise nõudmine kannatuste eest E-hoones. 4 Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevalt. Kaebaja on kinnipeetav

§ 2

kohaselt: vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

§ 4

kohaselt kannavad vahistatud eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

§ 7

lg 2 kohaselt on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

§ 11

lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.

§ 11lg 2 kohaselt paigutatakse vanglas kinnipeetav kambrisse või tuppa.

Seega vangistusseadus ei sätesta, mis hoones kinnipeetav peab viibima.

§ 12

lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Vangistusseadus ei sätesta, millises osakonnas või hoones peab viibima õppiv kinnipeetav; samuti ei tulene vangistusseadusest, et vahistatute ning süüdimõistetute eraldihoidmiseks on eraldi hooned. Vanglasisest paigutamist reguleerib

§ 11lg 2 ja VSKE § 12.

Vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud ja vanglal on õigus otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse. Lähtudes ülaltoodust, puudus kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et teda paigutataks pärast 12.12.2011, s.o pärast julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist S-hoone 6. osakonda. Vangistusseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene, et vanglal on kohustus tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Riigikohtu 26.05.2008 otsuses nr 3-31-20-08 on märgitud, et vangla peab tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus, s.o, et kõigile kinnipeetavate peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Tuvastatud on, et kaebajale oli (v.a perioodil, kui oli kohaldatud kitsendusi julgeolekukaalutlustel) E-hoones tagatud kõigi õigusaktidest tulenevate subjektiivsete õiguste kasutamine (jalutuskäigud, õppimine, kehakultuuriga tegelemine, köögi kasutamine jne). Vastustaja ei eita, et S-hoones on mingil määral tingimused paremad, kui E-hoones, kuid kaebajal puuduvad seaduslikud alused nõuda viibimist ühes või teises vanglahoones. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et puudus norm, mis kohustaks kaebajat hoidma S-hoones ja seega vangla ei ole kaebaja E-hoonesse paigutamisel õigusvastaselt käitunud. E-hoone ja S-hoone on ehitatud vangistusseadusest tulenevate nõuete kohaselt ja seega seal viibimine ei saa tekitada selliseid kannatusi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Kohus leiab, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust valida paigutamist mingisse konkreetsesse vangla osakonda või hoonesse. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuses 3-3-1-10-11 punktis 10 on märgitud, et vanglal on õigus otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse. Nimetatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-10-11 punktis 13 on märgitud, et kui kinnipidamistingimused on mõnevõrra erinevad, kuid isikule on tagatud õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus, pole tegemist kinnipeetava õiguste lõpetamise või muutmisega. Riigikohtu otsuses 3-3-1-20-08 punktis 24 on märgitud, et iseenesest õigusvastaseks ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et ühte osa kinnipeetavatest hoitakse vangla ühes eluhoones ja teist osa teises eluhoones, kui neile on tagatud ühesugused õigused. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle ei olnud tagatud seadusega ettenähtud õigusi. 5 Ülaltoodu alusel jäetakse kaebus rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6