§-st 1361 sätestatud täitmist tagava toimingu sooritamine peaks olema põhjendatud maksukohustuslase enda maksevõimetuks muutmisele suunatud tegevusega. Kohus peaks juba käesolevas maksumenetluse staadiumis andma hinnangu asjaolule, kas ei ole möödas mõistlik aeg kontrolli läbiviimiseks ja maksuotsuse tegemiseks. Kaebaja väidab, et maksuhalduri käsutuses on ka kogu vajalik teave otsuse tegemiseks ning maksuhalduri väited ei ole olemasolevate tõenditega kooskõlas. Määruskaebuse esitaja selgitab, et sõlmis tehinguid äriühingute äriregistri järgsete juhatuse liikmetega, kontrollides äriühingute tausta avalikest registritest, näidates üles äris nõutavat hoolsust. Avalikud registrid ei kajastanud tehingute teostamise perioodil informatsiooni selle 3 kohta, et Ranno Metall Group OÜ-l või OÜ-l Sirobanne ei toimu majandustegevust või et nimetatud äriühingud on esitanud või esitavad fiktiivseid dokumente. Seega on PuPu Projekt OÜ täitnud seadusega sätestatud määras hoolsuskohustust ja kui maksuhaldur leiab, et kaupa või teenust ei ole ostetud arveid esitanud äriühingutelt, siis ei saa ainult see asjaolu olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus kontrollinud maksuhalduri poolt kavandatava maksuotsuse seaduslikkust. Kohus saaks maksuhalduri käsutuses olevate tõenditega tutvudes võtta seisukoha võimaliku otsuse seaduslikkuse ja kohtuvaidluse perspektiivikuse osas. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on teadlikult ja tahtlikult jätnud kohtule esitamata omapoolsed tõendid, sest tõendite kontrollimisel oleks kohus ilmselt jätnud maksuhalduri taotluse rahuldamata. PuPu Projekt OÜ on seisukohal, et halduskohus ei ole piisavalt kontrollinud põhjendatud kahtluse olemasolu, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine PuPu Projekt OÜ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Samuti peab maksuhaldur põhjendama, milles seisneb maksukohustuslase tegevus võimaliku sundtäitmise raskendamises või võimatuks muutmises. Antud juhul on maksuhaldur viidanud ainult asjaolule, et PuPu Projekt OÜ-l ei pruugi jätkuda jooksvaid kulusid, millest rahalisi kohustusi täita, kuna PuPu Projekt OÜ on väitnud, et käibemaksu alusetult kinnihoidmine halvab ettevõtte tegevust. Seega leiab määruskaebuse esitaja,
sätestatud täitmist tagavate toimingute taotlemiseks tuleb tõendada maksumaksja tahtlik tegevus oma maksejõetuse tekitamiseks. Ilma nimetatud asjaolu tõendamata ei ole loa andmine täitmist tagavateks toiminguteks põhjendatud. PuPu Projekt OÜ kinnitab, et ei ole alustanud oma maksejõuetuse tekitamist ning jätkab oma majandustegevust. Seega, kuna maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit PuPu Projekt OÜ tegevuse kohta enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei ole seaduslikku alust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus lähtunud määruse tegemisel ainult maksuhalduri paljasõnalistest selgitustest.
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat 4 veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et potentsiaalselt määratav maks võib jääda tasumata. Halduskohtul tuleb maksuhalduri taotluse lahendamine otsustada piiratud aja jooksul ja mittetäieliku informatsiooni tingimustes sarnaselt esialgse õiguskaitse menetlusega. Seetõttu on vaidlustatud kohtumäärus tehtud olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus kohtutel tuleb hinnata tõendeid isiku käitumise võimalikkuse osas ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Halduskohtult oleks liigne nõuda kavandatava maksuotsuse seaduslikkust määruskaebusega esitatud ja maksumenetluses osaliselt esitatud ning kogutud tõendite valguses, s.h ka selles ulatuses, et tuvastataks maksukohustuse määramise võimalikkus maksukohustuslase hinnangust lähtuva mõistliku aja jooksul. Seega ei nõustu taotleja määruskaebuse esitaja hinnanguga,
alusel loa andmise menetluse raames tuleks halduskohtult nõuda veel põhjalikumat kontrolli, et kohus tuvastaks ka maksuotsuse tegemise võimalikkuse ulatuse ja täpsustaks otsustuse tegemise võimalust määruskaebuse esitaja jaoks mõistliku aja jooksul. Samuti ei saaks täidetud eesmärk hoida ära maksukohustuslase tõenäolist hilisemat sissenõudmist takistavat tegevust, kui kohtud peaksid loa andmise eel ka veenduma, et maksukohustuslane asub maksu tasumisest kõrvale hoiduma. LõMTK leiab, et halduskohtu kaalutlusõiguse kohaldamist, kahtluse hindamisel läbi määruskaebaja prognoositava käitumise, ei saa lugeda ebaõigeks seoses nimetatud käitumise kohta olevate otseste tõendite puudumisega, kuna MKS § 1361 alusel esitatava taotluse eesmärgiks ongi selle prognoositava käitumise ärahoidmine. Vastustaja hinnangul ei piira vaidlustatud määruse alusel lubatavad täitetoimingud määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt tuvastatava maksuvõla osas, sest taotluses märgitud võimaliku rahalise nõude hinnanguline suurus (27 276 €) ületab ca 4-kordselt maksusubjekti koormavat abinõud (5 929,77 €). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Rahalise nõude arestimine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 111, mille lause 1 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes 5 kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimise esemeks saab selle kohaselt olla nõue, mis on võlgnikul kolmanda isiku vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui rahaliseks nõudeks, millele sissenõude pööramiseks kohtult luba taotletakse, on maksutagastusnõue, tuleb maksuhalduril taotleda kohtult luba sissenõude pööramiseks maksutagastusnõudele, et see maksukohustuse tekkimise korral tasaarvestada maksukohustusest tuleneva nõudega MKS § 105 lg 3 alusel. Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et võlgnikul rahalise nõude olemasolu korral maksuhalduri vastu peab maksuhaldur tulevikus määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks taotlema luba maksutagastusnõude arestimiseks, vaid leiab, et luba tuleb taotleda maksukorralduse seaduse alusel sissenõude pööramiseks maksutagastusnõudele, et võimaldada see nõue tulevikus määratava maksunõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et arestimiseks puudub ka vajadus, sest maksutagastusnõudeid ei saa loovutada kolmandatele isikutele, nagu on märgitud maksukorralduse seaduse kommentaarides.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.