← Eesti

3-12-276/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Aarne Sarjas, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-276 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Lõu

§-st 1361 sätestatud täitmist tagava toimingu sooritamine peaks olema põhjendatud maksukohustuslase enda maksevõimetuks muutmisele suunatud tegevusega. Kohus peaks juba käesolevas maksumenetluse staadiumis andma hinnangu asjaolule, kas ei ole möödas mõistlik aeg kontrolli läbiviimiseks ja maksuotsuse tegemiseks. Kaebaja väidab, et maksuhalduri käsutuses on ka kogu vajalik teave otsuse tegemiseks ning maksuhalduri väited ei ole olemasolevate tõenditega kooskõlas. Määruskaebuse esitaja selgitab, et sõlmis tehinguid äriühingute äriregistri järgsete juhatuse liikmetega, kontrollides äriühingute tausta avalikest registritest, näidates üles äris nõutavat hoolsust. Avalikud registrid ei kajastanud tehingute teostamise perioodil informatsiooni selle 3 kohta, et Ranno Metall Group OÜ-l või OÜ-l Sirobanne ei toimu majandustegevust või et nimetatud äriühingud on esitanud või esitavad fiktiivseid dokumente. Seega on PuPu Projekt OÜ täitnud seadusega sätestatud määras hoolsuskohustust ja kui maksuhaldur leiab, et kaupa või teenust ei ole ostetud arveid esitanud äriühingutelt, siis ei saa ainult see asjaolu olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus kontrollinud maksuhalduri poolt kavandatava maksuotsuse seaduslikkust. Kohus saaks maksuhalduri käsutuses olevate tõenditega tutvudes võtta seisukoha võimaliku otsuse seaduslikkuse ja kohtuvaidluse perspektiivikuse osas. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on teadlikult ja tahtlikult jätnud kohtule esitamata omapoolsed tõendid, sest tõendite kontrollimisel oleks kohus ilmselt jätnud maksuhalduri taotluse rahuldamata. PuPu Projekt OÜ on seisukohal, et halduskohus ei ole piisavalt kontrollinud põhjendatud kahtluse olemasolu, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine PuPu Projekt OÜ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Samuti peab maksuhaldur põhjendama, milles seisneb maksukohustuslase tegevus võimaliku sundtäitmise raskendamises või võimatuks muutmises. Antud juhul on maksuhaldur viidanud ainult asjaolule, et PuPu Projekt OÜ-l ei pruugi jätkuda jooksvaid kulusid, millest rahalisi kohustusi täita, kuna PuPu Projekt OÜ on väitnud, et käibemaksu alusetult kinnihoidmine halvab ettevõtte tegevust. Seega leiab määruskaebuse esitaja,

§ 1361

sätestatud täitmist tagavate toimingute taotlemiseks tuleb tõendada maksumaksja tahtlik tegevus oma maksejõetuse tekitamiseks. Ilma nimetatud asjaolu tõendamata ei ole loa andmine täitmist tagavateks toiminguteks põhjendatud. PuPu Projekt OÜ kinnitab, et ei ole alustanud oma maksejõuetuse tekitamist ning jätkab oma majandustegevust. Seega, kuna maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit PuPu Projekt OÜ tegevuse kohta enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei ole seaduslikku alust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus lähtunud määruse tegemisel ainult maksuhalduri paljasõnalistest selgitustest.

  1. LõMTK ei nõustu oma vastuses määruskaebusele määruskaebuses toodud põhjendustega ning palub jätta OÜ PuPu Projekt määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.
  2. a määrus muutmata. Taotleja leiab, et ta on põhistanud kohtule esitatud taotlust MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuete kohaselt. Koos vastusega esitas LõMTK ringkonnakohtule OÜ Sirobanne ja Ranno Metall Grupp OÜ seadusliku esindaja poolt maksuhaldurile maksumenetluse käigus esitatud parandatud käibedeklaratsioonid (tl-d 57-58), mille kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja väidetavad tehingupartnerid määruskaebuse esitajaga vaidlusaluseid tehinguid teostanud. Erinevalt määruskaebuse esitajast on maksuhalduril alust põhjendatud kahtluseks tehingute mittetoimumise osas arvetel näidatud poolte vahel, kuna väidetavate tehingupartnerite küsitlemisel saadud vastused viitavad sellele, et tegelikult ei tea väidetavad tehingupartnerid tehingutega seotud asjaolusid. Ka määruskaebuse esitaja seadusliku esindaja enda selgitused vaidlusaluste tehingute osas on olnud lakoonilised ja puiklevad ning neis esineb vastuolulisi väiteid tehinguid teostanud isikute osas. Taotleja peab arvestatavaks asjaolu, et määruskaebuse esitaja seaduslikku esindajat on eelnevalt korra maksukuriteo eest karistatud, mistõttu tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. LõMTK seisukoha järgi ei ole välistatud olukord, kus seadusliku esindaja tegevuse tõttu on juba eelnevalt osutunud maksuseadustest tuleneva rahalise nõude sundtäitmine oluliselt raskemaks või võimatuks. LõMTK vastuse kohaselt ei saa maksukohustuslase enda poolt valitud ja kohtule esitatud andmete alusel asuda seisukohale, et tulevikus määratav maksukohustus on ebaõige või et kontrolli läbiviimiseks ja maksuotsuse tegemiseks olev mõistlik aeg on juba möödas. Maksuhaldur on seisukohal,

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat 4 veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et potentsiaalselt määratav maks võib jääda tasumata. Halduskohtul tuleb maksuhalduri taotluse lahendamine otsustada piiratud aja jooksul ja mittetäieliku informatsiooni tingimustes sarnaselt esialgse õiguskaitse menetlusega. Seetõttu on vaidlustatud kohtumäärus tehtud olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus kohtutel tuleb hinnata tõendeid isiku käitumise võimalikkuse osas ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Halduskohtult oleks liigne nõuda kavandatava maksuotsuse seaduslikkust määruskaebusega esitatud ja maksumenetluses osaliselt esitatud ning kogutud tõendite valguses, s.h ka selles ulatuses, et tuvastataks maksukohustuse määramise võimalikkus maksukohustuslase hinnangust lähtuva mõistliku aja jooksul. Seega ei nõustu taotleja määruskaebuse esitaja hinnanguga,

§ 1361

alusel loa andmise menetluse raames tuleks halduskohtult nõuda veel põhjalikumat kontrolli, et kohus tuvastaks ka maksuotsuse tegemise võimalikkuse ulatuse ja täpsustaks otsustuse tegemise võimalust määruskaebuse esitaja jaoks mõistliku aja jooksul. Samuti ei saaks täidetud eesmärk hoida ära maksukohustuslase tõenäolist hilisemat sissenõudmist takistavat tegevust, kui kohtud peaksid loa andmise eel ka veenduma, et maksukohustuslane asub maksu tasumisest kõrvale hoiduma. LõMTK leiab, et halduskohtu kaalutlusõiguse kohaldamist, kahtluse hindamisel läbi määruskaebaja prognoositava käitumise, ei saa lugeda ebaõigeks seoses nimetatud käitumise kohta olevate otseste tõendite puudumisega, kuna MKS § 1361 alusel esitatava taotluse eesmärgiks ongi selle prognoositava käitumise ärahoidmine. Vastustaja hinnangul ei piira vaidlustatud määruse alusel lubatavad täitetoimingud määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt tuvastatava maksuvõla osas, sest taotluses märgitud võimaliku rahalise nõude hinnanguline suurus (27 276 €) ületab ca 4-kordselt maksusubjekti koormavat abinõud (5 929,77 €). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha ise uus määrus asja uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule saatmata. See ei välista aga LõMTK-l esitamast halduskohtule uut korrektset taotlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks.
  2. MKS § 1361 lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 6 tuleneb nende koostoimes, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kuni 31.12.2010 kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni kohaselt ei hõlmanud MKS § 1361 nimetatud täitetoimingud MKS § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud sissenõude pööramist rahalistele nõuetele või varalistele õigustele. MKS §-s 1361 sätestatud ennetavate meetmete võimalust laiendati sissenõude pööramisele rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seaduse 01.01.2011 jõustunud muudatustega. Lisaks märgib ringkonnakohus,

§ 34

lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Rahalise nõude arestimine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 111, mille lause 1 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes 5 kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimise esemeks saab selle kohaselt olla nõue, mis on võlgnikul kolmanda isiku vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui rahaliseks nõudeks, millele sissenõude pööramiseks kohtult luba taotletakse, on maksutagastusnõue, tuleb maksuhalduril taotleda kohtult luba sissenõude pööramiseks maksutagastusnõudele, et see maksukohustuse tekkimise korral tasaarvestada maksukohustusest tuleneva nõudega MKS § 105 lg 3 alusel. Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et võlgnikul rahalise nõude olemasolu korral maksuhalduri vastu peab maksuhaldur tulevikus määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks taotlema luba maksutagastusnõude arestimiseks, vaid leiab, et luba tuleb taotleda maksukorralduse seaduse alusel sissenõude pööramiseks maksutagastusnõudele, et võimaldada see nõue tulevikus määratava maksunõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et arestimiseks puudub ka vajadus, sest maksutagastusnõudeid ei saa loovutada kolmandatele isikutele, nagu on märgitud maksukorralduse seaduse kommentaarides.

  1. Maksuhaldur on palunud halduskohtult lisaks loa andmisele täitmistoimingute sooritamiseks keelata Maksu- ja Tolliametil täita PuPu Projekt OÜ käibemaksu tagastusnõuet 5 929,77 euro ulatuses. Käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja on täidetud üks samas lõikes ette nähtud eeldustest. Käesoleval juhul on maksuhaldur PuPu Projekt OÜ-le käibemaksu tagastusnõude tähtaega pikendanud kolmel korral, kokku 90 päeva. Seega on maksuhaldur kasutanud talle seadusest tulenevat õigust tagastustähtaja pikendamiseks täies ulatuses ning ei saa seadusest tulenevalt enam PuPu Projekt OÜ-le käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Ringkonnakohus ei pea siiski võimalikuks keelata maksuhalduril tagastusnõude täitmist ning on seisukohal, et keelamisnõudega soovitav eesmärk ehk tagastusnõude täitmise ärahoidmine saaks täidetud tagastusnõudele sissenõude pööramisega Maksu- ja Tolliameti poolt selle tasaarvestamise eesmärgil MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel. Samuti leiab ringkonnakohus, et enammakstud maksu tagastusnõude täitmise keelamine oleks kohtuvõimu lubamatu sekkumine täitevvõimu tegevusse.
  2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus haldustoiminguks loa andmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna maksukorralduse seadusest ei tulene alust esitatud taotluste rahuldamiseks.
  3. PuPu Projekt OÜ ei ole määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist taotlenud, mistõttu see jääb tema enda kanda. Maili Lokk Aarne Sarjas 6 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.