3-11-2638/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2638 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AM’e kaebus Tartu Vangla 07.09.2011 käskkirja nr 14/2266 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AM Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. aprill 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi
5. septembri 2011 käskkirjaga nr 1-4/2266 karistati AMe distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks. Käskkirja järgi 20 ööpäeva pööratakse kohesele täitmisele ning 10 ööpäeva osas lükatakse täitmine edasi 6-kuulise katseajaga. AMe rikkumine seisnes selles, et
6. augustil 2011 kella 10.42 paiku kasutas kaebaja kaaskinnipeetava Juri Ustimenko suhtes füüsilist vägivalda, lükates teda koridorist kambrisse. J.Ustimenkol fikseeriti samal päeval arsti poolt vigastused – kaelala 4 cm marrastus, vasakul marrastus hematoomiaga ja paremal õlavarrel marrastus. 09.septembril 2011 esitas AM Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla jättis
7. oktoobri 2011 vaideotsusega E5507-1 vaide rahuldamata. 1 Kaebuse põhjendused
8. AM palub tühistada Tartu Vangla 07.09.2011 käskkirjaga nr 1-4/2266 talle määratud distsiplinaarkaristus ning soovib, et kohus aitaks välja selgitada välja asjaolud, mis tõid kaasa tema karistamise 30 päeva kartseriga. Kaebaja palub distsiplinaarkaristus tühistada ka juhul kui tõesti selline sündmus toimus, kuna seda toimingut ei teinud ta tervena - peas oli kasvaja pikka aega, mis mõjutas nii tema käitumist kui mälu. AM on teatanud kohtule et juhul, kui ta haiglas viibimise tõttu ei ole kohtuistungist võimeline osa võtma, siis palub ta kohtuistung läbi viia temata. Vastustaja vastuväited
9. Tartu Vangla on seisukohal, et AMe poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajat on karistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest, mis on seisnenud kinnipeetava J. Ustimenko lükkamises koridorist kambrisse. J. Ustimenko kambrisse lükkamine on tõendatud julgeolekuosakonna spetsialist Ilmar Hurda 08.08.2011 ettekandega, videosalvestise vaatluse ja sellelt tuvastatu kohta ja kinnipeetav J. Ustimenko ütlustega. Videosalvestist ei ole Tartu Vanglal säilinud, kuna turvakaamera poolt jäädvustatu on üle salvestunud. Menetluse käigus on videosalvestist vaadeldud ning I. Hurt on sellel nähtut kirjeldanud 08.08.2011 õiendis. Kirjeldatu kattub J. Ustimenko poolt seletustes avaldatuga. Kaebaja menetluse käigus antud seletused ei ole usaldusväärsed, kuna ei kattu teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebaja kirjeldab oma tegevust kui kerget õlale patsutamist ja sõbralikku vestlust. Sellised väited ei kattu J. Ustimenko seletusega, kus viimane kinnitab, et pikka kasvu eestlane kõigepealt tõukas teda õlaga, millele vastas tema küsimusega, kas ruumi on vähe, seejärel eestlane järgnes temale ja lükkas kambrisse, kus üritas rüseleda (võidelda). Seletuse kohaselt kambrisse sisenenud kinnipeetavad lahutasid neid ning kõik läksid oma kambritesse tagasi. Samuti ei kattu vaide esiaja selgitused I. Hurda õiendiga, mille kohaselt nähtus videosalvestiselt, et vaide esitaja puudutab kõigepealt J. Ustimenko õlga, seejärel tekib sõnavahetus, mille käigus vaide esitaja järgneb J. Ustimenkole ning lükkab teda koridorist kambrisse. Kohtu põhjendused ja otsus
10. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 rikkumise eest. Kodukorra p 7.2.4 sätestab, et kinni peetavatel isikutel on keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist vägivalda.
11. A. Me distsiplinaarrikkumine on tõendatud J. Ustimenko 10.08.2011 antud seletusega (tlk.35), julgeolekuosakonna spetsialistide I. Hurt M. Pintsoni ettekannetega (tlk.33, 34) ja kaebaja enda seletustega. Vangla julgeolekutöötajate poolt videosalvestisest nähtu kattus J. Ustimenko poolt antud kirjaliku seletusega. Seega on tõendatud, et 07.08.2011 kella 10.42 paiku eelvangistushoone kuuenda eluosakonna koridoris jalutades A. M puudutas teineteisest möödumisel J. Ustimenkot vastu õlga, mille järel tekkis kinnipeetavate vahel sõnavahetus, seejärel järgnes A. M J. Ustimenkole ning lükkas ta kambrisse nr
12. Kohtul puudub alus vangla julgeolekutöötajate ettekannetes märgitu õigsuses kahelda, kuigi videosalvestist, mida vaadeldi, ei ole säilinud. Distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk.2) on 2 märgitud, et 10.08.2011 julgeolekutöötaja ja J. Ustimenko vestluse käigus avaldas J .Ustimenko, et kambris võttis A. M J. Ustimenkol kaela ümbert kinni. J. Ustimenko enda kirjalikus seletuses on märgitud, et kinnipeetav, kes teda kambrisse lükkas, püüdis seejärel võidelda, kuid tulid teised kinnipeetavad ja lahutasid nad. Seega on tõendatud, et kaebaja lükkas kaaskinnipeetavat, ehk kasutas teise isiku suhtes füüsilist jõudu. Kuna lükkamine toimus teise isiku tahte vastaselt ja füüsilist jõudu kaustades, oligi tegemist vägivalla kasutamisega.
13. A.M on kohtumenetluse käigus esitanud korduvalt selgitusi oma tervisliku seisundi osas, märkides, et kui selline konflikt toimus, võis see tuleneda tema tervislikust olukorrast ehk et terviserike võis mõjutada tema käitumist. Vastustaja on oma vastuses põhjendatult osundanud Riigikohtu 11.11.2008 lahendile asjas nr 3-3-1-68-08, mille kohaselt saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus saab hinnata ainult neid asjaolusid, mis on kaebaja poolt esitatud juba kohtueelses menetluses ehk millistele asjaoludele on antud hinnang juba vaidemenetluses. Seega kaebaja väited, mida ta ei ole välja toonud vanglale esitatud vaides, tuleb kohtumenetluses jätta tähelepanuta. A.M ei ole vanglale esitatud vaides üldse märkinud, et ta ei mäleta mis toimus sel päeval, või et tal oli tervisega mingeid probleeme. Vanglale esitatud vaidest ei saa teha järeldust, et A.M ei saanud aru, mille eest talle distsiplinaarkaristus määrati. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata, Tartu Vangla 07.09.2011 käskkiri nr 1-4/2266 tühistamiseks alus puudub. Eda Muts Kohtunik 3