3-11-113/46

3-11-113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-113 Haldusasi H. R kaebus: - Justiitsministeeriumi 06.01.2011 haldusakti „Kinnipeetavate ümberpaigutamine“ nr 11-5/283 osalise tühistamise nõudes; - kohustada taastama kaebaja suhtes haldusakti väljaandmise eelne olukord; - välja mõista Justiitsministeeriumilt mittevaraline kahju 2000 eurot. Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.2012 Menetlusosalised Kaebaja: H. R Vastustaja: Justiitsministeerium, esindaja Viorica Tšaikovski RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata H. R kaebus haldusasjas nr 3-11-
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. märtsil
4. ASJAOLUD 06.01.2011 Justiitsministeeriumi haldusakti „Kinnipeetavate ümberpaigutamine“ nr 115/283 alusel paigutati H. R ümber Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse (tl 6). 14.01.2011 pöördus H. R kaebusega kohtu poole nõuetega: Justiitsministeeriumi 06.01.2011 haldusakti „Kinnipeetavate ümberpaigutamine“ nr 11-5/283 osalise tühistamise nõudes (tl 5). 21.02.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 9). 07.03.2011 kaebaja täiendas kaebust ning lisaks tühistamisnõudele taotles 1 3-11-113 kohustada taastama kaebaja suhtes haldusakti väljaandmise eelne olukord; välja mõista Justiitsministeeriumilt mittevaraline kahju 2000 eurot (tl 13-16). 11.04.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 21-22). 26.04.2011 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 25-27). 16.06.2011 määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest ning võeti kaebus menetlusse (tl 31-32). 06.07.2011 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 37-39). 28.09.2011 tegi kohus täiendava päringu kaebajale (tl 41). 28.09.2011 tegi kohus täiendava päringu vastustajale (tl 43). 10.10.2011 esitas vastustaja seisukohad vastavalt kohtunõudele (tl 46-49). 12.10.2011 esitas kaebaja seisukohad vastavalt kohtunõudele (tl 60-64). 03.11.2011 määrusega määrati asi kohtuistungile (tl 65). 31.01.2012 toimus kohtuistung (tl 71-74). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt 10.01.2011 vastu kaebaja tahtmist toimetati ta Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, mille tagajärjel halvenes kaebaja olukord. Tartu Vanglas õppis kaebaja väikeettevõtte kursustel, kuid Tallinna Vanglas on see välistatud. Samuti töötas kaebaja Tartu vangla direktori käskkirja alusel S-hoone G-sektori koristajana, Tallinna Vanglas töötamist ei võimaldata. Tartu Vanglas jäi pooleli ka vihajuhtimise kursused. Kaebaja ei nõustu kaevatava haldusakti motiveeringuga. Vastustaja jättis arvestamata, et kaebaja puhul on tegemist invaliidiga, kellel on võimalik õpingud läbi viia üksnes Tartu Vanglas. Tartu Ülikooli Kliinikumi 21 12 2010.a. kompuuter-topograafilistel uuringutel diagnoositi kaebajal aju-atroofia. Iga kinnipeetava isiklikus täitmiskavas on sisse viidud taasühiskonnastamine. Kaebaja täitmiskava sisaldas õpingute lõpetamist 2010.a. septembris, motivatsiooni olemasolul sotsiaalprogrammi „vihajuhtimine“ ning tööhõive. Eeltoodu tõttu ei täida kaevatav haldusakt oma eesmärki isikut suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja viibib Tallinna vanglas lukustatud kambris, kus ei võimaldata jätkata valitud kutseõppel. Samuti puudub Tallinna Vanglas puudega kinnipeetavale sobiv õppekursus ning kaasamine tööhõivesse. Eeltoodu tõttu taotleb kaebaja Justiitsministeeriumi 06.01.2011 haldusakti „Kinnipeetavate ümberpaigutamine“ nr 11-5/283 H. R osas tühistamist; kohustada taastama kaebaja suhtes haldusakti väljaandmise eelne olukord; välja mõista Justiitsministeeriumilt mittevaraline kahju 2000 eurot. Mittevaralist kahju taotleb kaebaja põhjusel, et kaevatava haldusaktiga rikuti kaebaja õigushüve väärikuse alandamisega, kuna keset õppeaastat paigutati kaebaja ümber ühest vanglast teise, mille tagajärjel katkestati kaebaja toimingud ja saavutused. Samuti võeti ära kaebajalt võimalus omada vanglas kindlat sissetulekut. Kaevatava haldusakti tagajärjel halvenes ka kaebaja tervislik seisund, mistõttu on kaebaja pöördunud korduvalt eriarstide poole. Vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja, et Tallinna Vanglas on püütud pakkuda kaebajale võimalusi, mis olid Tartu Vanglas. Kaebaja töötas abitöölisena Tallinna Vangla köögis 28.04.2011-03.07.
5. Alates 03.08.2011 töötab kaebaja Tallinna Vangla Maardu üksuses abitöölisena. Töökoha leidmisel arvestati kaebaja erivajadustega. Eeltoodu tõttu on kaebus kohtuväliselt osaliselt rahuldatud. Samal ajal puudus aga kaebajal võimalus tegeleda õppimise ning sotsiaalprogrammiga, kuna Maardu üksus asub Tallinna Vangla tervikust eraldi ning kõikide võimaluste tagamine ei ole logistiliselt võimalik. Samuti puudub Tallinna Vanglas võimalus omandada kutset, mis sobib puudega inimesele. Väikeettevõtte kursusi, mis on kaebajale sobilikud, pakutakse ainult Tartu Vanglas. Kaebajale ei võimaldata ka 2 3-11-113 individuaalseid vihajuhtimise kursusi ning osalemine grupikursusel on kaebaja puude tõttu välistatud. Kaebaja hinnangul oleks ta pidanud karistust kandma asuma koheselt Tallinna Vanglas. Selle asemel lubati kaebajal lõpetada Tartus gümnaasium ning lubati asuma õppima kursustel, mis katkestati vägivaldselt. Vastustaja seisukohtade kohaselt toimus kaebaja ümberpaigutamine justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 11 alusel. Seoses seksuaalkurjategijate paigutamiskoha muutustega ei olnud võimalik Tartu Vanglasse enam paigutada kõiki seniseid sihtgruppe ning seetõttu muudeti rahvastikuregistri järgselt Pärnu, Lääne, Saare, Rapla ja Hiiu maakonnas elukohta omavate kinnipeetavate paigutamist selliselt, et edaspidiselt kannavad nad määratud karistusi Tallinna Vanglas. Kuivõrd kaebaja elukoht vabaduses rahvastikuregistri andmetel on Läänemaal Risti vallas, paigutati kaebaja ümber Tallinna Vanglasse määratud karistusi kandma. Kaebajale on Tallinna Vanglas 08.02.2011 koostatud uus individuaalne täitmiskava, kus on uue kuriteo riskide maandamiseks planeeritud järgmised tegevused: 1) võimalusel pakkuda tööd vanglas; 2) motiveeritud vestlused inspektor-kontaktisikuga; 3) vajadusel vestlused psühholoogiga. 08.02.2011 vestlusel inspektor- kontaktisikuga ei avaldanud kaebaja soovi õppida ega sotsiaalprogrammides osaleda, välja arvatud juhul, kui saab individuaalselt osaleda. Alates 28.04.2011 on kinnipeetav hõivatud majandustöödel. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused psühholoogiga. Kaebaja osalemine sotsiaalprogrammis „viha juhtimine“ on võimalik alates oktoobrist 2011.a. Tallinna Vanglas ei toimu väikeettevõtluse kursusi ja seetõttu ei ole kaebajal võimalik seda kursust jätkata, kuid esimesel võimalusel pakutakse talle õpet, mis arvestab tema erivajadusi. Seega on kaebaja probleemidega arvestatud ja püütud pakkuda samu võimalusi, mis olid tal Tartu Vanglas. Seoses mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega märkis vastustaja, et VangS § 41 lg 1 sätestab expressis verbis kinnipidamiskohas hoitava isiku inimväärika kohtlemise nõude. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi tema inimväärikust alandavat asjaolu, mis suurendaks tavapärasest kinnipidamisest tulenevaid piiranguid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud ning seega puudub tal ka nõudeõigus kahju hüvitamiseks. Vastuväidete täienduses toodi välja, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida kohta, kus ta karistust kannab, millist seisukohta ka kohtupraktika aktsepteerib. Kuna kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida paigutamist konkreetsesse vanglasse, ei ole kaebajal võimalik nõuda ka ümberpaigutamise otsuse tühistamist. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Kaebaja ise on oma käitumisega tinginud oma ümberpaigutamise vajaduse. H. R omas tema ümberpaigutamise otsuse tegemise ajal nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse eesmärgi paremale saavutamisele aitab teatud kinnipeetavate puhul kaasa keskkonna vahetus. Kaebaja ümber ning selle tagajärjel katkesid õpingud. Vastustaja nõustub, et kaebaja töötas Tartu Vanglas, kuid kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd, siis ei riku töölt vabastamine ümberpaigutamise tõttu kaebaja õigusi. Samas kaebajale on tagatud Tallinna Vanglas töötamise võimalus. Osalemise kohta vihajuhtimise kursustel, mis jäi kaebajal Tartu Vanglas pooleli märgib vastustaja, et sotsiaalprogrammi katkemine ei riku kaebaja õigusi, kuna seda programmi viiakse läbi ka Tallinna vanglas. Programmis osalemise katkemine ei toonud kaebajale kaasa varalist ega mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks võimalik nõuda rahas. 3 3-11-113 Kaebajal on neuroloogilised probleemid, mistõttu on vastustaja hinnangul kaebaja tervisega seotud väited asjassepuutumatud, kuna ümberpaigutamine ei seondu kinnipeetava tervisega, samuti ei ole katkenud ravi ning ümberpaigutamine ei ole toonud kaasa muid tervist mõjutavaid negatiivseid tagajärgi. Tallinna Vanglas on kaebajale tagatud talle vajalikud tervishoiuteenused. Seega on kaevatav haldusakt põhjendatud, otsus tehtud pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel. Vastustaja haldusakt ei ole kaebajale koormav, kuna ei mõjutanud ühtegi kinnipeetava põhiõigust ega muud vangistusseadusest või muust õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust selliselt, mis oleks võinud olla kaebajale koormav. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p
6. Kaebus on postitatud 14.01.2011 vastustaja 06.01.2011 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. «Vangistusseaduse» § 5 lõike 3, § 19 lõike 2, § 20 lõike 3 ja § 21 lõike 2 alusel on justiitsminister oma määrusega kehtestanud „Täitmisplaani“, mis reguleerib kinnipeetava ja vahistatu paigutamise ja ümberpaigutamise korda ning toimingud enne ja pärast ümberpaigutamist. Käskkirja kohaselt toimus kaebaja ümberpaigutamine „Täitmisplaani“ § 11 alusel, mis sätestab, et põhjendatud juhul võib otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise selles korras ettenähtud menetlust järgimata. Käskkirjas toodud põhjenduste kohaselt oli ümberpaigutamise aluseks ümberkorraldused vanglasüsteemis, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetavad vangistuse täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks (suunamine õiguskuulekale käitumisele) Tallinna Vanglasse ümber arvestades rahvastikuregistri andmeid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja rahvastiku registriaadressi alusel kuulus kaebaja paigutamisele Tallinna Vanglasse. Kaebuse kohaselt toimetati kaebaja vastu tema tahtmist Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. „Täitmiskorra“ § 2 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise ja ümberpaigutamise vastavalt kas vangla või Justiitsministeerium. Lähtudes käsitletud sättest on kinnipeetava paigutamise otsustamine täitevvõimu pädevuses. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist ühte või teise vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamiseks ei ole vajalik kinnipeetava tahte välja selgitamine ega temalt nõusoleku küsimine. Paigutamise otsustamisel ei ole keelatud arvestada kinnipeetava eelistustega, kuid lõpliku valiku tegemisel on otsustav siiski täitevvõimu seisukoht, mis peab arvestama vajadusega tagada vanglate julgeolek ja korrakohane funktsioneerimine. Kaebaja väidetel halvenes ümberpaigutamise tagajärjel tema olukord. Tartu Vanglas õppis kaebaja väikeettevõtte kursustel, kuid Tallinna Vanglas on see välistatud. Vastustaja jättis arvestamata, et kaebaja puhul on tegemist invaliidiga, kellele sobilikud õpingud on võimalik läbi viia üksnes Tartu Vanglas. Samuti töötas kaebaja Tartu Vangla direktori käskkirja alusel koristajana, Tallinna Vanglas töötamist ei võimaldata. Tartu Vanglas jäi pooleli ka kaebaja 4 3-11-113 osalemine sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Kaebaja väidetel ei ole ümberpaigutamisel arvestatud tema tervislikku seisundit, mis on halvenenud Tallinna Vanglas viibimisel (tl 72). Lähtudes vangistusseaduse § 38 lg 1 kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda vanglalt enda tööle rakendamist. Kaebaja kohtuistungil antud seletusest ja esitatud tõenditest selgub, et kaebajale on leitud Tallinna Vangla poolt võimetekohane töö ning sellega on äralangenud üks ümberpaigutamisest tingitud ebasoodsatest tagajärgedest (tl 57, 60). Vangistusseaduse § 16 kohaselt koostatakse kinnipeetavale kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse muude tingimuste osas ette ka kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. Lähtudes vangistusseaduse § 36 lg 1 võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kaebajale Tallinna Vanglas 08.02.2011 koostatud ITK kohaselt on kinnipeetavale vajalikeks tegevusteks ettenähtud võimalusel töö pakkumine vanglas, motiveerivad vestlused inspektor – kontaktisikuga, vajadusel vestlused psühholoogiga ( alkoholi kuritarvitamise teemad) (tl 56). Hariduse omandamist ja sotsiaalprogrammide läbimist kaebajale koostatud täitmiskavva kantud ei ole. Kaebaja väited selle kohta, et ta suhtus Tartu Vanglas õpptöösse täie tõsidusega seavad kahtluse alla vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid, mille kohaselt on kaebajat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras väikeettevõtluse kursustel õppimise ajal (tl 47, 50). Kaebaja väited selle kohta, et tal ei lubataks Tallinna Vanglas õpitavatel erialadel tema tervisliku seisundi tõttu tööd teha, on paljasõnalised. Ebaõiged on kaebaja väited selle kohta, et Tallinna Vanglas ei pakuta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Nimetatud programmi viiakse vastustaja kinnitusel läbi ka Tallinna Vanglas (tl 37 ja 47 pöördel), kuid kaebajale koostatud ITK-s ei ole ettenähtud nimetatud programmis osalemist. Kaebaja väidetel ei ole ümberpaigutamisel arvestatud tema tervislikku seisundit. Kaebaja selgituste kohaselt on tema tervislik seisund Tallinna Vanglas halvenenud (tl 72). Hinnates kaebaja väiteid oma tervise kohta ja asjas esitatud tõendeid, ei põhjustanud kaebaja tervise halvenemist tema kinnipidamine Tallinna Vanglas, kaebajal oli tervisega probleeme ka Tartu Vanglas. Tervishoid vanglates on riigi tervishoiusüsteemi osa. Vangistusseaduse § 49 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Seega on tervishoid Tallinna Vanglas tagatud samadel õiguslikel alustel kui osutati tervishoiuteenust Tartu Vanglas ning järelikult on kaebajal Tallinna Vanglas võimalik saada tervishoiuteenust samadel tingimustel kui Tartu Vanglas. Kaebaja väidetel solvati ümberpaigutamisel tema kui kinnipeetava inimväärikust, kuna ümberpaigutamine toimus keset õppeaastat, mis katkestas tema õpingud, samuti halvenes tema tervislik seisund. Kaebaja inimväärikust solvati ka sellega, et seksuaalkurjategijaid peeti paremaks õppima väikeettevõtluse kursustel kui füüsilise puudega kinnipeetavaid. Kaebaja hinnangul põhjustati talle ümberpaigutamisega oluliselt rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui need mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid seoses ümberpaigutamisest tingitud muudatustega kaebaja õppimise ja tervise osas, ei tuvastanud kohus kaebaja osas tavapärasest kinnipidamisest suuremaid piiranguid. 5 3-11-113 Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Seega ei ole korrektne omavahel võrrelda füüsilise puudega isikuid (piiritlemine seotud isiku terviseseisundiga) ning seksuaalkurjategijad (piiritlemine seotud kuriteo liigiga). Vangistusejärgse kinnipidamise täideviimise kord ning korralduse nõuded on sätestatud õigusaktides ning need kuuluvad kohaldamisele kõigi kinnipeetavate suhtes. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et kaebaja ümberpaigutamine toimus ebaseaduslike eeliste andmisega seksuaalkurjategijatele, asjas esitatud ei ole. Kaebaja väidetavate õiguste tagamata jätmine Tallinna Vangla poolt ei anna alust asuda seisukohale, et seetõttu on vastustaja poolt kaebaja sellesse vanglasse paigutamine õigusvastane. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglatele kohustust tagada kinnipeetavatele ühesuguseid kinnipidamistingimusi, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tagatud seaduses ettenähtud mahus. Kõigil vanglatel on seadusest tulenev kohustus tagada vangistuse täideviimise nõuete täitmine kinnipeetavate suhtes. Kaebajal on õigus nõuda vanglalt, kus ta viibib, tema õiguste rikkumisest hoidumist. Oma õiguste kaitseks on kinnipeetaval võimalus vaidlustada vangla toimingud seadustega ettenähtud korras. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus asjas selliseid menetluskorra rikkumisi või meelevaldseid kaalutlusi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Justiitsministeeriumi otsus kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse on seaduslik ning ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega põhjustanud kaebajale selliseid hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude välja mõistmiseks ei esitanud, seega jäävad menetluskulud nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 6