KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-

§ 25nõudeid eiranud.

Kaebaja esitatud täiendavate tõendite – hinnapakkumiste - vastuvõtmisest on kohus põhjendatult keeldunud, kuna need olid esitatud põhjendamatult hilja (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-47-07, p 13). 2) Kaebaja pole põhjendanud, miks korralduse õiguspärasuse osas kohtu poolt võetud seisukoht on ebaõige. 3) Kohus on otsuse punktis 6 piisavalt põhjendanud, miks Nordic Estonian Trade OÜ poolt teenuste osutamine ja kaupade müümine kaebajale pole tõendamist leidnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kaebaja on kohtule ette heitnud tõendite – Nordic Estonian Trade OÜ poolt vaidlusaluste tehingutega seoses tehtud hinnapakkumiste – asja juurde võtmisest keeldumist. Kohus on keeldunud tõendi vastuvõtmisest MKS § 102 lg 1 p 2 alusel, leides, et kaebaja on hooletuse tõttu või tahtlikult jätnud need maksumenetluses esitamata, mistõttu hilinenult esitatud tõendid ei saaks olla aluseks maksuotsuse tühistamisel (10.02.2011 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 140). Kohtu viide MKS §-le 102 tõendi vastuvõtmisest keeldumisel ei ole õige.

§ 16

lg 1 näeb ette, et halduskohtumenetluses hinnatakse tõendi lubatavust tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Seetõttu tuleb selle küsimuse lahendamisel lähtuda TsMS §-st

1. MKS § 102 reguleerib maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist maksuhalduri poolt ega sea piire maksuotsuse tühistamisele kohtumenetluse tulemusena, veel vähem annab alust tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks. Maksuhalduri poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-47-07 ei leitud samuti, et selle sättega saab põhjendada tõendite tagasilükkamist (vt lähemalt vaidluse asjaolusid otsuse p-s 6.2). Kuna aga lõppkokkuvõttes on õige kohtu seisukoht, et tõendite esitamisega on hilinetud mõjuva põhjuseta ning tõendite tagasilükkamise sellel alusel näeb ette TsMS § 238 lg 3 p 3, pole kohus tõendeid tagasi lükates menetlusnormide vastu eksinud. Kaebaja esitas hinnapakkumised kohtule 30.12.2010 (põhjenduse tõendite vajalikkuse kohta veel 28.01.2011) tingimustes, kus asi oli olnud halduskohtu menetluses alates 23.02.2010 ning 18.05.2010 kohtuistungil oli kohus määranud tõendite esitamise lõpptähtajaks 28.05.2010 (II kd, tl 10 pöördel). Kaebaja vihjas tõendite hilisel esitamisel üksnes asjaolule, et tõendite maht oli suur ning seetõttu vajas ta tunduvalt enam aega nende töötlemiseks ja otsimiseks. Apellatsioonkaebuses on kaebaja veel esile toonud, et tõend jäi varem esitamata, kuna maksuhaldur seda ei nõudnud. Ringkonnakohus leiab, et kumbki esile toodud põhjus pole piisav, et vabandada tõendite esitamiseks antud tähtaja rikkumist. Maksuhaldur oli revisjoni käigus nõudnud kaebajalt kõigi asjakohaste tõendite esitamist ning hinnapakkumiste asjakohasus olukorras, kus tehingute toimumine oli pandud kahtluse alla, pidi olema kaebajale äratuntav. Viide tõendite suurele mahule ei vabanda hinnapakkumiste hilist esitamist, sest väidetavalt olid 6 hinnapakkumist kaebajal säilinud tehingute toimumise ajast, mistõttu nende tõendite tähtaegne esitamine pidi olema võimalik.
2. Kohtuotsuses sisaldub veel argumentatsioon selle kohta, et hinnapakkumisi ei saa arvestada nende ebausaldusväärsuse tõttu, kuna nad esitati alles kohtumenetluses ning kannavad Nordic Estonian Trade OÜ seadusliku esindaja allkirja, kes on kinnitanud, et pole dokumente allkirjastanud. TsMS § 238 lg 5 kohaselt saab tõendi jätta ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata pärast seda, kui see on vastu võetud ja hinnatud. Tagasi lükatud tõendeid ei hinnata. Kuna kohus 5

§ 25lg 5 kohaselt kohaldatakse otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid. Ts

MS 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas esitada kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega ning analüüsima otsuses kõiki tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus kohtuotsuse punktis 6 analüüsinud tõendeid ja esitanud veenva argumentatsiooni selle kohta, miks kaebaja väited maksuotsuse tühistamist ei tingi. Kohus pole otsuses maksuhalduri tõendite analüüsi kogumahus üle korranud ning on märkinud, et nõustub sellega. Olukorras, kus kaebaja põhilised vastuväited maksuotsusele seisnesid selles, et maksuotsuse põhjendus on liiga napp, pole selline otsuse vormistamise viis, mis menetlusseadustike kohaselt pole lubatav, siiski viinud ebaõige otsuse tegemisele. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited võiksid tingida teistsuguse otsuse tegemise.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et äripartnerite vaheline leping ei pea olema kirjalikus vormis, kuid tavapäraselt sellist laadi tehingud nagu kaebaja ja Nordic Estonian Trade OÜ vahel olid, dokumenteeritakse. Asjaolu, et tehingute kohta puuduvad igasugused kirjalikud dokumendid, viitab koosmõjus teiste tõenditega tehingute mittetoimumisele. Asjaolu, et kaebajal olid sõidukid, millega kaupa laiali vedada ning palgal autojuhid, kes olid hõivatud osalise tööajaga, samas kui väidetaval tehingupartneril polnud autosid ega autojuhte, annab samuti aluse kahtluseks, et kaebaja teenust väidetavalt äripartnerilt ei ostnud. Lisaks nähtub kaebaja töötajate kinnitustest, et keegi tema töötajatest pole väidetava äripartneri autojuhtidega kohtunud. Kaebaja on püüdnud apellatsioonkaebuses jätta muljet, et tema käsutuses oli üksnes Volvo maastur, millega polnud lubatud kaupa vedada. Tegelikult see nii ei olnud. Maksuhaldur on kaebaja sõidukid ning autojuhid loetlenud ning toonud esile ka selle, et laoruumi võtmeid reeglina oma autojuhtidele ei usaldatud, samas täiesti tundmatu äriühingu tuvastamata töötajad said väidetavalt laost kaupa võtta ilma kaebaja töötajate juuresolekuta. Kaebaja väide, et olemasoleva kolme sõidukiga polnud suurenenud käibe tingimustes võimalik kaupa laiali vedada, on jäänud paljasõnaliseks.
2. Koristus- ja desinfitseerimistööde tegemist Nordic Estonian Trade OÜ poolt pole kaebaja töötajad samuti kinnitanud. Vastupidi, nad on kinnitanud, et koristasid igapäevaselt ise ning teatud aja möödudes tehti sanitaartund, mille käigus samad töötajad tegid põhjalikuma koristuse. Desinfitseerimistööde kohta on töötajad märkinud, et need tellis ruumide üürile andja tervele hoonele. Töötajate ütlused on kooskõlas maksuhalduri poolt kogutud kirjalike tõenditega – hoone üürileandjale esitatud igakuuliste arvetega, üürileandja seletuse ning üürileandja ja Astrades OÜ vahel
3. aastaks sõlmitud lepinguga kahjurite tõrjeks Tallinnas Pinna 21 asuvas Kotka Kaubakeskuses üldpinnaga 1400 m2 (II kd, tl 53-63). Kaebaja oli vastavalt üürilepingule võtnud Kotka Kaubakeskuses rendile 154 m2 pinda. Kuna üürileandja esindaja on seletuses maksuhaldurile kinnitanud, et kahjuritõrjet tehti regulaarselt ka kaebaja ruumides ning kaebajale selle eest arveid ei esitatud, jääb arusaamatuks, mida oleks kohus saanud järeldada kaebaja viitest, et lepingu kohaselt tegi Astrades OÜ kahjuritõrjet üksnes 1400 m2 suurusel pinnal.
4. Seadmete ja veetorude remondi osas on kaebaja leidnud, et vastustaja on pahatahtlikult jäänud seadmete ebaõige hinna juurde, mis omakorda on viinud vale otsustuse tegemiseni. Ringkonnakohus leiab, et remonditeenuse ostmist Nordic Estonian Trade OÜ-lt pole maksuhaldur seadnud kahtluse alla mitte ainult remonditeenuse kõrge hinna tõttu. Maksuhaldur on viidanud ka sellele, et firmalt, kellel töötajad puudusid, telliti kõikvõimalikke töid: 6

§ 122lg 2 lause 6) ning juba täidetud maksuotsuse osale see ei laienenud.

23. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 7