TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2740 Otsuse kuupäev 20.03.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.L. kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju nõudes 33.46 eurot seonduvalt äravõetud lauamänguga Monopol. Asja läbivaatamise kuupäev 01.03.2012 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta J.L. kaebus haldusasjas 3-11-2740 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.04.
- Asjaolude kirjeldus J.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt hüvitist 33,46 eurot seonduvalt kaebajalt läbiotsimise käigus äravõetud lauamängu Monopoli eest. Kaebaja on nõudnud täiendavalt 10 eurot lisakulude katteks, mis on tehtud seonduvalt telefonikõnedega ja kirjavahetusega, et tuvastada lauamängu kuuluvust kaebajale. Vaidemenetlus on läbitud kahjunõudes 33,46 eurot ning vaideotsusega 21.11.2011 nr. 3-30/2871 „ Kahjunõude rahuldamata jätmine“ on jäetud J.L. vaie rahuldamata. Kohus on kohtumäärusega 09.12.2011 võtnud menetlusse J.L. kaebuse kahjunõudes 33.46 eurot, kuna kaebus selles osas oli lubatav, kuid 10 euro nõude kohus tagastas sama määrusega HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel, kuna läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaideotsuse kohaselt on J.L. saabunud Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse 03.11.2010 ning samal päeval on toimunud läbiotsimine, mille tulemusena on koostatud nimekiri, kuhu on kantud kõik kaebaja lattu ja kambrisse minevad esemed. Kaebaja on nimekirja kinnitanud allkirjaga ning pidi olema veendunud, et kõik tema isiklikud asjad on ühtsesse nimekirja kantud. Lauamäng Monopol on kaebajalt läbiotsimise käigus 28.02.2011 ära võetud aktiga A-
- Läbiotsimise käigus ei ole kaebaja protesti avaldanud, et lauamäng kuulub talle. Kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusele on lisatud kviitung, millest nähtub, et lauamäng on ostetud 10.08.2011 hinnaga 523,55 krooni, kuid kviitungil puudub isiku nimi, kellele on kviitung väljastatud, mistõttu pole saanud vangla kontrollida, kellele kaup on müüdud. Vangla on vastava järelepärimise teinud ka Tallinna Vanglale ning asjaolude tuvastamise käigus on kontrollitud kaebaja poolt esitatud tellimislehti ning tellimislehel on kirjas mäng Doomino, kuid lauamängu Monopol tellimisnimekirjas ei ole. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebuse esitaja J.L. taotleb Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 33,46 eurot läbiotsimise käigus alusetult äravõetud lauamängu Monopol eest. Kaebaja väidete kohaselt on ta Tallinna Vanglas olles endale vangla poest ostnud lauamängu Monopol eraldi taotluse alusel ning Tartu Vanglas on lauamäng kaebajalt alusetult aktiga ära võetud. Kuna kaebajalt on lauamängu ostmise kohta ostutšekki küsitud, on kaebaja ka selle esitanud ning kaebaja arvates on tema poolt tõestatud, et lauamäng on ostetud tema poolt, seega tuleb kahjunõue rahuldada. Kaebaja märgib, et lauamängu taotluse on ta esitanud eraldi taotlusena Tallinna Vangla direktorile, mis tellimislehel ei kajastu. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et temal oli Tartu Vanglasse tulles kaasas nimetatud lauamäng ning samuti peaks mäletama lauamängu olemasolu ka tema kambrikaaslane Tartu Vanglas, kuna mängisid koos lauamängu. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastutaja taotleb jätta rahuldamata kaebaja poolt esitatud kahjunõue. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja poolt kahjunõudele lisatud kviitung ei tõenda lauamängu kuuluvust temale. Kviitungist nähtub, et lauamäng osteti 10.08.2009 523,55 krooni (33,46 euro) eest. Ostu tõendav kviitung on ostja jaoks hädavajalik dokument, eriti olukorras, mil isik peab ostu tõendama. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud vanglale kviitungit vahetult peale lauamängu äravõtmist 28.02.2011, vaid esitas selle alles 20.09.2011, kinnitab seda, et lauamängu äravõtmisel kviitungit J. L. käes ei olnud, mis omakorda seab kahtluse alla kviitungi kuuluvuse J. L. Tallinna Vanglas tõepoolest müüakse asju, mille ostmiseks esitatakse eraldi taotlus (nt televiisor, raamatud), kuid kõik ostetud asjad fikseeritakse kauplusele esitatud tellimislehel ja nende asjade eest tasutavad summad võetakse kinnipeetava isiku vanglasiseselt arvelt maha. Sellest tulenevalt ei vasta tõele J. L. poolt kohtule esitatud väide, et tegemist oli eraldi taotluse alusel teostatud tehinguga, mida ei ole vanglale esitatud tellimislehel kajastatud. Ajavahemikul 03.11.2010-28.02.2011 teostati kaebaja asjade läbiotsimist, mille käigus avastati nii keelatuid kui ka kaebajale mittekuuluvaid esemeid, mistõttu on välistatud asjaolu, et J. L. lauamängu Monopol olemasolu ei oleks ametnike poolt juba varasemalt avastatud. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et Tartu Vanglasse saabumisel 03.11.2010 J. L. lauamängu Monopol kaasas ei olnud. Täiendavas vastuses (01.03.2012) kohtule on Tartu Vangla esitanud Tallinna Vanglast saadetud kaebaja poolt 2009.a. maikuus ja juunikuus Tallinna Vangla kauplusele esitatud tellimislehed, millest ei nähtu, et tellitud oleks Monopoli lauamäng. Samas on lisatud Tallinna Vanglast saadud väljavõte J. L. isiklike asjade liikumise kohta seisuga 30.09.
- Väljavõttest ei nähtu, et peale lauamängu väidetavat ostmist 10.08.2009 oli see kaebaja varade nimekirja sisse kantud. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 28.02.2011 on kaebajalt läbiotsimise käigus Tartu Vangla poolt ära võetud lauamäng Monopol, mille väärtuseks on 33.46 eurot ning võetuse kohta on koostatud akt nr. A
- Kaebaja on saabunud Tartu Vanglasse 03.11.2010 ning temal kaasas olnud isiklike asjade kohta on koostatud nimekiri. Nimekirjast nähtuvalt ei ole kantud kaebaja poolt väidetavat Tallinna 2 Vanglast kaasavõetud lauamängu Monopol kaebaja isiklike asjade nimekirja. Kaebaja on märkinud, et vangla on jätnud vaidlusaluse lauamängu nimekirjast välja , kuid samas on kaebaja ise, saabudes Tartu Vanglasse, saanud tutvuda isiklike asjade nimekirjaga, mille kaebaja ka allkirjastanud on. Seega oli kaebaja teadlik, millised tema isiklikud esemed on nimekirja kantud ning tal oleks olnud võimalus esitada koheselt pretensioon, et nimekirja ei ole kantud temal kaasas olnud lauamängu, kuid kaebaja seda ei teinud. Tartu Vangla on 28.02.2011 kaebajalt lauamängu aktiga nr. A855 ära võtnud, kuna pole tuvastatud, et lauamäng kaebajale kuulus. Kaebaja on küll esitanud lauamängu ostumüügi kviitungi , kuid alles kahjunõude esitamise ajal, mitte koheselt kui kaebajalt lauamäng ära võeti põhjusel, et selle kuuluvus kaebajale ei ole tõendatud. Kviitungist nähtuvalt on lauamäng ostetud 10.08.2009 hinnaga 523,55 krooni (33,46 eurot) ning asjaolu, et kaebaja esitas kviitungi alles 20.09.2011, mitte lauamängu äravõtmise ajal 28.02.2011, näitab seda, et kaebajal puudus lauamängu äravõtmise ajal kviitung ning vangla seab põhjendatult kahtluse alla nii kviitungi kui lauamängu kuuluvuse kaebajale; esitatud kviitungit ei saa kasutada tõendina selle kohta, et lauamäng kuulus kaebajale. Tartu Vangla on esitanud J. L. vanglasisese isikliku arve väljavõtte, millest nähtub, et väidetava lauamängu soetamise ajal pakkus Tallinna Vanglas poeteenust OÜ VT Marketing. Väljavõtte kohaselt on J. L. poeteenust korduvalt kasutanud. Vangla on välja selgitanud lähtudes Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialist Merle Lauton’iga toimunud kirjavahetuse läbi, et Tallinna Vanglas müüakse asju, mille ostmiseks esitatakse eraldi taotlus (näiteks televiisor, raamatud), kuid kõik ostetud asjad fikseeritakse kauplusele esitatud tellimislehel ja nende asjade eest tasutavad summad võetakse kinnipeetava isiku vanglasiseselt arvelt maha. Sellest tulenevalt ei vasta tõele J. L. poolt kohtule esitatud väide, et tegemist oli eraldi taotluse alusel teostatud tehinguga, mida ei ole vanglale esitatud tellimislehel kajastatud. Samas isegi juhul, kui tellimus oli vormistatud eraldi esitatud taotluse alusel, peab lauamängu eest tasutava summa mahaarvamine nähtuma ka kaebaja isikliku arve väljavõttest. Vastustaja on märkinud, et M. Lautoni’lt saadud informatsiooni kohaselt kontrolliti kõik kaebaja kauplusele esitatud tellimislehed perioodil 29.04-28.09.2009, kuid lauamängu Monopol nendes nimekirjades ei olnud. Kviitungile märgitud ostukuupäevaks on 10.08.2009, kviitungi on väljastanud VT Marketing OÜ, mitte Tallinna Vangla, seega pidi J. L. esitama tellimuse vahetult enne kauba ostmist. Tallinna Vanglale 30.07.2009 esitatud tellimislehest nr. 24422 nähtub, et J. L. on tellinud asju kogusummas 1673,40 krooni, sama summa oli tema arvelt maha võetud 10.08.
- Lauamängu Monopol ostetud asjade hulgas ei olnud. Samas ei nähtu ka J. L. isikuarve väljavõttest, et laumängu ostuhind oli tema arvelt maha arvatud. Eeltoodu alusel on vangla piisavalt põhjalikult uurinud ning põhjendanud asjaolu, et J.L. Tartu Vanglasse saabumisel 03.11.2010 lauamängu Monopol kaasas ei olnud. Samas on vangla märkinud, et korduvalt on viidud läbi J. L. kambris läbiotsimisi ning on leitud nii keelatud esemeid kui esemeid, mis ei olnud kaebajal tema asjade ühtses nimekirjas. Tartu Vangla on viidanud 06.01.2011 käskkirjale nr 1-4/46 , millest nähtub, et 30.12.2010 läbiotsimise käigus avastati kaebaja kambris temale mittekuuluvad esemed – raadio Trevi, mille külge oli ühendatud neli Varta patareid ja tema kasutuses olevas kapis oli katkine raadio antenn ja kaks turvakleebist. Tartu Vangla 21.01.2011 käskkirjast nr 1-4/258 nähtub, et 08.01.2011 omas J. L. kambris 312 tema kasutuses oleva nari alumisel magamisasemel padja all ühte isevalmistatud sigaretti ja tikutoosi 25 tuletikuga. Kaebaja on küll viidanud lauamängu tõendamiseks kambrikaaslasele, kellega ta väidetavalt on lauamängu koos mänginud, kuid nimetatud asjaolu ega ka kambrikaaslase tunnistus selle kohta, et mängiti koos lauamängu Monopol, ei ole tõendiks selle kohta, et lauamäng kuulus kaebajale. Samuti puudus kohtul vajadus pöörduda Tallinna Vangla poole täiendavalt järelpärimisega 3 lauamängu Monopol soetamise kohta, kuna Tartu Vangla on ise põhjalikult teinud analüüsi ja kogunud infot nimetatu kohta. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kohus jätab kaebuse rahuldamata ja nõustub kaebaja nõude kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega, ei pea kohus põhjendusi kordama. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 4