3-11-763/31

3-11-763 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-763 Haldusasi V.Ki kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlustoiming Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2012.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Lõpetada menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud
3. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 11 lg 2 ja 15 lg 2 kohaselt arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg ja lapse kasvatamise aeg vanema pensioniõigusliku staaži hulka teise vanema nõusolekul. Antud juhul puudub laste ema vastav nõusolek, mistõttu ei saa V.Ki pensioniõigusliku staaži hulka arvata laste kasvatamise eest kahte aastat lapse kohta. Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused olenemata, sellest kumma vanema juures laps elab ning vaidlused lapse elukoha ja lapsega suhtlemise küsimustes lahendab kohus. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse lapse kasvatamise all igasugust lapsega suhtlemist ja lapse materiaalset toetamist, olenemata selle ulatusest ja sagedusest, sealhulgas ka vaid telefonitsi vestlusi või ainult elatise maksmist. Tegemist on komplitseeritud küsimusega, kus kindlalt saab väita, et vanem ei ole osalenud lapse kasvatamises vaid 1 3-11-763 juhul kui talt on vanemlikud õigused ära võetud. Seega küsimuse, kes on last rohkem kasvatanud või kellel on suurem õigus laste kasvatamise aastate pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks, saavad lahendada vanemad vaid vastastikkuse kokkuleppe alusel, mistõttu ongi seaduseandja sätestanud nõude teise vanema nõusoleku olemasolu kohta. Pensionistaaži tuvastamise puhul on tegemist fakti tuvastamisega, mis sisuliselt vastab TsMS § hagita asjadele. Vanaduspensioni määramiseks ja ümberarvestamiseks vajaliku pensionistaaži tuvastamine on sisuliselt avalikõiguslikku suhte olemasolu kindlakstegemine. Seega käesoleval juhul tuleb tuvastada juriidiline fakt, mis on aluseks riikliku vanaduspensioni saamisele ning tegemist on avalik-õiguslikku juriidilise faktiga, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kooskõlas RPKS § 28 lg 2 p 1 võib õigust täiendavale pensionistaažile kasutada vaid üks selles sättes nimetatud õigustatud isikutest.
4. 27.03.2012 esitas V.K kohtule avalduse kaebusest loobumiseks haldusasjas nr 3-11-76 ning põhjendas oma avalduse esitamist sellega, et sai eksabikaasalt M.K kirjaliku tõendi K.K kasvatamise ja hoolitsemise eest pensioniõigusliku staažaastate loovutamise kohta, mida oli ka kaebusega taotletud.
5. Kolmas isik Sotsiaalkindlustusamet teatas oma vastuses avaldusele teatas, et kolmandal isikul menetluskulud puuduvad.
6. Kolmanda isik M.K taotles oma vastuses menetluskulude väljamõistmist summas 726 eurot. Menetluskulude väljamõistmist on kolmanda isiku esindaja advokaat Alla Raudsepp taotlenud 16.01.2012 toimunud kohtuistungil ja esitanud ka menetluskulude nimekirja.
7. Kohus selgitab, et tegemist on haldusasjaga, mille saab lahendada ainult pooltevahelise kokkuleppe teel.
8. V.K loobus kaebusest ja kolmas isik M.K loovutas oma pensioniõiguslikud staažiaastad V.Kile ja ka seda oleks saanud teha varem, et mitte põhjustada menetluskulusid esindaja palkamise näol. Mare Krull Kohtunik 2