) § 179 lg 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga kohtu registriosakonnale 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 kuni 3200 euro ulatuses.
lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Vastavalt
lg-le 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Vaidlustatud määrusega määrati OÜ Liivimaa Ehitus juhatuse liikmele A.Dimitrukile rahatrahv 320 eurot
lg-s 4 sätestatud kohustust ja ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 6.
lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmiseks peab ettevõtja tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks, mh peab ettevõtja olema teadlik majandusaasta aruande esitamise korrast. Seetõttu ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks kaebaja väited selles, et aruande sisestamisel ettevõtja portaali tekkisid tehnilised raskused. Ettevõtjal oli võimalus registripidajalt saada informatsiooni, kas majandusaasta aruanne on esitatud. 7.
lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Registripidaja võib trahvida nii ettevõtjat kui ka kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid. Ringkonnakohus leiab, et
lg 2 kohaselt on registripidaja õigustatult määranud rahatrahvi hoiatamismäärust tegemata. Registripidaja otsus määrata rahatrahv ilma hoiatamismääruseta on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud. Trahvimääruses on määruse tegemise õigusliku alusena kohtunikuabi teinud viite TsMS §-le 601, mis on registriasjades trahvi määramise üldsäte. TsMS § 601 lg 1 näeb ette üldreegli, et kui registrisse on kantud valeandmed või andmed on esitamata jäetud, siis on registripidajal õigus neid andmeid nõuda trahvi ähvardusel.
lg 2 on trahvi määramisel erisätteks, mis lubab trahvida seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmisel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ka erisättele on trahvimääruses viidatud. 8. Vastavalt TsMS § 46 lg-le 1 võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3 200 euro ulatuses.
lg 21 kohaselt määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 320eurot. Määruskaebuse esitajale on määratud trahv seaduses sätestatud miinimummääras (320 eurot) ning ta ei ole esitanud kaebuses selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks trahvi vähendamisele alla miinimummäära. 9. TsMS § 601 lg 8 kohaselt ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. Viivi Tomson Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.