← Eesti

2-12-9227/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-9227 Tsiviilasi Tartu Maak

) § 179 lg 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga kohtu registriosakonnale 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 kuni 3200 euro ulatuses.

  1. aasta majandusaasta aruanne esitati
  2. aprillil 2011 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  3. aprillil 2011 esitas A. Dmitruk Tartu Maakohtu kohtunikuabi
  4. märtsi 2011 trahvimääruse peale määruskaebuse. Tartu Maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule
  5. aprillil
  6. Määruskaebuse esitaja taotles määratud rahatrahvi tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) hakkas
  7. aastast kehtima uus majandusaasta aruannete esitamise kord, mille järgi aruanne tuli esitada elektrooniliselt. Nimetatud nõue tekitas OÜ Liivimaa Ehitus juhatuse liikmetele tehnilisi raskusi. Majandusaasta aruanne oli ettevõtjaportaali sisestatud juba
  8. aastal, kuid juhatuse liikmed ei suutnud seda digitaalselt allkirjastada. Sisuliselt oli aruanne esitatud. Juhatuse liikmed tunnistavad oma viga ega korda seda tulevikus; 2) on majandusaasta aruanded eelnevate perioodide eest esitatud. Samuti on määruskaebuse esitamise hetkeks ka
  9. aasta majandusaasta aruanne allkirjastatud ja registriosakonnale esitatud; 3) on trahvisumma tasumiseks liiga suur, kuna majandusaastad 2009 ja 2010 olid OÜ-le Liivimaa Ehitus rasked ja majandusaasta lõppes kahjumiga; 4) ei ole selge, mis alusel on trahv määratud. Määruses on märgitud TsMS § 601, kuid viitamine ainult paragrahvile ei ole piisav õiguste teostamiseks ja seisukoha võtmiseks; 5) on TsMS § 46 lg 2 kohaselt vajalik eelneva trahvihoiatuse tegemine. TsMS § 601 lg 1 kohaselt kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus seda nõuet ei järginud; 6) määras kohus trahvi 320 eurot A. Dmitruk’ile ning 320 eurot teisele juhatuse liikmele A.Š. Trahvi määramine kogusummas 740 eurot ei ole teoga proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  11. märtsi 2011 määrus registriasja nr Ä 20037655 / M1 muutmata. 5.

§ 71

lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Vastavalt

§ 179

lg-le 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Vaidlustatud määrusega määrati OÜ Liivimaa Ehitus juhatuse liikmele A.Dimitrukile rahatrahv 320 eurot

  1. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest. Nähtuvalt asja materjalidest, algab OÜ Liivimaa Ehitus majandusaasta
  2. jaanuaril ja lõpeb
  3. detsembril. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole
  4. a majandusaasta aruannet tähtaegselt registripidajale esitanud, vaid esitas selle alles
  5. aprillil 2011, siis on ta rikkunud

§ 179

lg-s 4 sätestatud kohustust ja ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 6.

§ 179

lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmiseks peab ettevõtja tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks, mh peab ettevõtja olema teadlik majandusaasta aruande esitamise korrast. Seetõttu ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks kaebaja väited selles, et aruande sisestamisel ettevõtja portaali tekkisid tehnilised raskused. Ettevõtjal oli võimalus registripidajalt saada informatsiooni, kas majandusaasta aruanne on esitatud. 7.

§ 71

lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Registripidaja võib trahvida nii ettevõtjat kui ka kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid. Ringkonnakohus leiab, et

§ 71

lg 2 kohaselt on registripidaja õigustatult määranud rahatrahvi hoiatamismäärust tegemata. Registripidaja otsus määrata rahatrahv ilma hoiatamismääruseta on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud. Trahvimääruses on määruse tegemise õigusliku alusena kohtunikuabi teinud viite TsMS §-le 601, mis on registriasjades trahvi määramise üldsäte. TsMS § 601 lg 1 näeb ette üldreegli, et kui registrisse on kantud valeandmed või andmed on esitamata jäetud, siis on registripidajal õigus neid andmeid nõuda trahvi ähvardusel.

§ 71

lg 2 on trahvi määramisel erisätteks, mis lubab trahvida seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmisel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ka erisättele on trahvimääruses viidatud. 8. Vastavalt TsMS § 46 lg-le 1 võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3 200 euro ulatuses.

§ 71

lg 21 kohaselt määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 320eurot. Määruskaebuse esitajale on määratud trahv seaduses sätestatud miinimummääras (320 eurot) ning ta ei ole esitanud kaebuses selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks trahvi vähendamisele alla miinimummäära. 9. TsMS § 601 lg 8 kohaselt ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. Viivi Tomson Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.