2-12-3652/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen Otsuse kuulutamise aeg ja

1. aprill 2012 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-12-3652 Hagi ese Abielu lahutus Ühisvara jagamine Hagi hind 1945 eurot Menetlusosalised Hageja: E K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx Kostja: J K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 21.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada E K (xxxxxxxxxxx) ja J K (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx.a. xxxxx Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.xx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Jagada abielu ühisvara järgmiselt: J K ainuomandisse jätta: 2
4. Kinnistu suurusega 116 m2 xxx xxxxxxxx (kinnistusregistri nr.xxxxxxx) väärtusega 300 eurot.
5. Väikebuss Chevrolet reg.nr. xxxxx väärtusega 3200 eurot. E K ainuomandisse jätta:
6. Sõuduauto Peugeot 307 reg.nr.xxxxxx väärtusega 2500 eurot
7. 24 mesilasperet, 16 mesipuud ja mesindusinventar koguväärtusega 1000 eurot. Menetluskulude jaotus ½ menetluskuludest kannab hageja ja ½ kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx.a. Abielust on sündinud kaks last. Tütar on käesoleval ajal täisealine, poeg suri xxxx.a. raske haiguse tagajärjel. Peale poja surma poolte abielulised suhted lõppesid. 2000.a. alates puudub pooltel ka ühine majapidamine. Hageja taotleb abielu lahutamist. Aastast-aastasse süvenenud erimeelsused poolte vahel on viinud hageja veendumusele, et tegelikult purunenud ja formaalseks muutunud abielu on vajalik seaduslikult lahutada. Abielulisi suhteid enam taastada ei ole võimalik ning viimasel ajal on kostja muutunud hageja suhtes ka vägivaldseks. Hageja soovib jagada poolte ühisvara, milline koosneb garaažialusest maast xxx xxxxxxxx väärtusega 300 eurot, väikebussist Chevrolet väärtusega 3200 eurot, sõiduautost Beugeot väärtusega 2500 eurot ja 24-st mesilasperest koos mesipuude ning muu mesindusinventariga koguväärtusega 1000 eurot. Hageja ettepaneku kohaselt tuleb garaažialune maa xxxx (kinnistusregistri nr.xxxxx) ja väikebuss Chevrolet jätta kostjale ning sõiduauto Beugeot ja mesilaspered koos mesindusinventariga hagejale. Tegelikkuses on eelkirjeldatud vara poolte vahel sellisel kujul juba jaotatud, kuid arusaamatuste, vaidluste ning etteheidete vältimiseks soovib hageja ühisvara kohtulikult jagada. Kostja seisukoht Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle. Kostja ei vaidlusta ka hageja poolt esitatud ühisvara koosseisu ning selle jagamise viisi, kuid soovib 3 endale saada mesindustarvikute hulka kuuluvat elektriajamit, mille kostja 25 aastat tagasi ise ehitas. Kostja on nõus ajami hagejale jätma, kui viimane maksab talle 2500 eurot. See võiks kostja hinnangul olla tema osa viimase 20 aasta jooksul saadud meemüügi tulust. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna pooled on üksmeelel kooselu lõppemise ning selle taastamise võimatuse suhtes, tuleb E ja J K abielu lahutada. PKS § 37 lg.1 kohaselt jagavad abikaasad varasuhte lõppedes ühisvara omavahel või taotlevad seda kohtult koos abielu lahutamise hagiga. Sama seaduse lg.3 kohaselt jagatakse abikaasade ühisvara kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja poolt loetletud ning jagamisele kuuluva ühisvara koosseisu ning väärtuse suhtes poolte vahel vaidlus puudub. xxx xxxxxxxx paikneva kinnistu hind on tõendatud samas asulas müügis olevate kinnistute m2 hinnaga /t.l.7,8/ ning sõidukite hinnad sama vanuste sarnaste sõidukite turuhindadega /t.l.6, 46, 47/. Vaidlus puudub ka mesitarude, mesilasperede ning mesindusega seonduva inventari koguväärtuse suhtes, kuid kostja taotleb mesindusinventari hulka kuuluva ühe omavalmistatud detaili – meevurri elektriajami - kas kostjale andmist või kompenseerimist, määratledes ajami väärtuseks 2500 eurot. Hageja peab kostja sellekohast nõuet põhjendamatuks. Kostja poolt aastakümneid tagasi valmistatud elektriajam koosneb elektrimootorist, lülitist, rihmülekandest ja kronsteinist. Kaasaegsete meevurride kompleti kuuluva sarnase ajami hind on 400 eurot. Kostja poolt valmistatud ajami jääkväärtus on väike ning arvestatud teiste mesindustarvikute hinna hulka. Kohus leiab, et kostja taotlus meevurri koosseisu kuuluva elektriajami kostjale jätmiseks või selle kompenseerimiseks on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi sätete kohaselt, tulnuks kostjal, juhul kui ta peab tema poolt valmistatud ajamit iseseisvaks varaks, mida tuleks jagada ja mille hageja on ühisvara nimekirjast põhjendamatult välja jätnud, esitada selles osas vastuhagi. Kuna vastuhagi esitatud ei ole, saab kohus poolte ühisvara jagada vaid hageja poolt taotletud ulatuses ja viisil. Kuna hageja ettepanek ühisvara hulka kuuluva vara jagamiseks on põhjendatud, järgib osade võrdsuse põhimõtet ning mõlema poole huve, tuleb E ja J K ühisvara, mille jagamist taotletakse, jagada hageja poolt taotletud viisil. TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama seaduse lg.2 kohaselt võib kohus jagada kulud lg.1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude lg.1 sätestatud jaotus ei oleks õiglane. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jagada poolte vahel võrdsetes osades, so ½ 4 kuludest peab kandma hageja ja ½ kuludest kostja. Kuna kohtusse pöördumine oli tingitud poolte suutmatusest või soovimatusest asi kohtuväliselt lahendada, kuigi sisuline vaidlus nii abielu lahutamise kui vara jaotuse suhtes nende vahel puudub, oleks ebaõiglane jätta riigilõiv vaid selle poole kanda, kes olukorra lahendamiseks vajaliku hagi esitas. Kohtunik: Anne Randjärv