) sätteid.
lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt
lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
-is laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
lg.1-lg.3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.
lg.1, lg.2 ja lg.3 sätetega tõendatuks, et Raha 24 internetikeskkonnas sõlmitud SMS laenuleping on krediidileping, millega üks isik, Raha 24 OÜ, (krediidiandja) kohustub andma teise isiku, K. K., (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja, K. K., aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kohus luges tõendatuks, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei tulene seadusest K. K. suhtes teistsugust olukorda. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et AS Lindorff Eesti hagi K. K. vastu kuulub rahuldamisele summas 568.82 eurot ning K. K.`lt tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 568.82 eurot. Kohus luges tõendatuks, et AS Lindorff Eesti on tõendanud K. K.´le laenuandmist maksekorraldusega, millest nähtub, et raha laekus kostja, K. K., pangakontole. Laenu võtmise ajal oli K. K. vabaduses, mille tõttu oli K. K.´l võimalik SMS laenu võtta. K. K. vastuväited, et ta ei tunne arvutit ja ei oska interneti teel laenu võtta, on paljasõnalised ja tõendamata ning ümber lükatud AS Lindorff Eesti poolt esitatud tõenditega, mille kohaselt K. K. võttis Raha24 veebikeskkonnast SMS laenu. AS Lindorff Eesti esindaja seletuse kohaselt on K. K. ka varem korduvalt laenu võtnud ning varasemalt võetud laenud korralikult tagasi maksnud. K. K. vastuväide, et tegelikult võttis laenu Irma Sütt on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus luges tõendatuks, et K. K. Irma Sütt`i suhtes politseisse avaldust teinud ei ole, seoses süüteo toimepanemisega Irma Sütt´i poolt. Samuti ei ole K. K. vaidlustanud tsiviilkorras hagi esitamisega tema nimele, just kui Irma Sütt´i poolt võetud laenulepingut ennast. 5 MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab AS Lindorff Eesti hagi täies ulatuses, siis kannab hageja menetluskulud kostja, K. K.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 15,98 eurot, 24.03.2011 maksekorraldus). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega puudub kohtul võimalus menetluskulude (õigusabikulude) koheseks väljamõistmiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.