Obsah (7)

§ 4§ 1§ 2§ 8§ 9§ 26§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2900 Haldusasi Kaarsilla Kinnisvara OÜ kaebus

§ 4lg.

2 punktis 2 sätestatut, mille kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Teemaplaneeringu dokumentidest nähtub, et kohalik omavalitsus on lähtunud üksnes avalikust huvist ning on jätnud Kaarsilla Kinnisvara OÜ huvid kaalumata. Riigikohtu halduskolleegium on 18. 10. 2004.a. otsuses nr. 3-3-1-37-04 märkinud, et kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PES-st (

-st) tulenevaid kohustusi, mh. erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel; kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväited planeeringu koostamise käigus. Kaevatav määrus ei ole kooskõlas eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega. Viimsi Vallavolikogu

1. jaanuari 2000.a. otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asuvad kaebuse esitajale kuuluvad maatükid ja Keskuse kinnistu perspektiivse ärimaa alal ning Ladina kvartali kinnistu perspektiivse kergetööstuse alal. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja p-is 4.6 on märgitud, et rajatav kergetööstus ning sellega haakuv äri- ja büroohoonete maa peaks saama puhvertsooniks Haabneeme aleviku ja Miiduranna sadama ning sellega haakuva praeguse tootmismaa vahel, mistõttu sinna ei tohi laiendada sadamaga seonduvat rasketööstust ning maapealsete kütuse mahutite parki. Viimsi Vallavolikogu
3. 2008.a. otsusega nr. 85 kehtestati Keskuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering, millega määrati 22 420 m2 suurusele ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ärihoone püstitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et oleks kaalutud, kas rajatav kergetööstus ning äri- ja büroohooned oleksid piisavaks puhvertsooniks aleviku ja sadama vahel ilma rohevõrgustiku koridorita. Teemaplaneeringu menetlemise käigus vähendati kaebaja maadele jäävat rohevõrgustiku koridori 150 meetrilt 80 meetrile. Samas puuduvad analüüs ja põhjendused selle kohta, kui lai peaks rohekoridor olema, kas ja miks 80 meetri laiune koridor on optimaalne. Kaebuse esitaja leiab, et kohalik omavalitsus ei ole otsinud rohevõrgustiku koridorile alternatiivseid asukohti. Kaarsilla Kinnisvara OÜ arvates ei ole kohalik omavalitsus välja selgitanud kõiki olulisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni.
4. Kaevatavas määruses on leitud, et üldplaneeringujärgsest perspektiivsest juhtfunktsioonist ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid, et kinnistut saab tulevikus vastavalt perspektiivsele juhtfunktsioonile kasutusele võtta, sh. hoonestada. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt.

§ 1lg.

3 sätestab ruumiline planeerimise põhimõtted. Vastavalt

§ 2

p-le 3 on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneeringu eesmärgiks on

§ 8lg.

3 p. 1 järgi valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, p. 2 järgi kavandatava ruumilise 3 arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, p. 3 järgi maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kaebaja maade katastriüksuste sihtotstarvet ning asjaolu, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi jäävad kaebaja maatükid perspektiivsele ärimaale, soovib kaebaja kasutada temale kuuluvaid maatükke ärilisel eesmärgil. Samasuguse perspektiivse sihtotstarbega Keskuse kinnistu kohta kehtestas Viimsi Vallavolikogu detailplaneeringu, millega määras ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse ärihoone püstitamiseks.

1. Kaarsilla Kinnisvara OÜ omandas maatükid
2. jaanuaril 2005.a. ärilisel eesmärgil kavatsusega püstitada neile ärihooned. Kinnistute Praaga VII (registriosa nr. 5611002) ja Madise V (registriosa nr. 6226302) sihtostarve on ärimaa. Kinnistu Telli IV (registriosa nr. 7318002) sihtotstarve on ärimaa 10%, maatulundusmaa 90%. Kinnistute Kristjani III (registriosa nr. 5671102) ja Andrese IV (registriosa nr. 8316502) sihtostarve on maatulundusmaa. Kaebaja eesmärk vastas ka kehtivale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule, mille järgi asusid viidatud maatükid perspektiivsel ärimaal. Kuna kaebaja maatükid kaasati olulises osas rohevõrgustiku koosseisu, siis omavad teemaplaneeringuga kehtestatavad kitsendused kaebaja jaoks väga olulist majanduslikku mõju. Teemaplaneeringu sissejuhatuse (lk. 6) kohaselt lähtub teemaplaneering looduskeskkonnast ja toob välja võimalused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks; selle seletuskirjas on märgitud, et teemaplaneering on aluseks valla rohestruktuuri ja miljööväärtuslike alade terviklikule käsitlusele ja järgnevatele detailsematele planeeringutele ning abiks valla ruumilist arengut ja väärtusi puudutavate otsuste langetamisel. Kuna teemaplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat üldplaneeringut, tuleb detailplaneeringute menetlemisel järgida nii teemaplaneeringuga määratud territooriumi arengu põhisuundi ja tingimusi ning reegleid kui ka kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja sellega seotud teiste teemaplaneeringute reegleid. Seletuskirja p-is 2 on toodud rohealade toimimist tagavad tingimused ning nendele aladele laienevad üldnõuded. Täiendavalt on täpsustatud nõudeid rohevõrgustiku elementide kaupa (erinõuded). Seletuskirja p-s 2.2.2.3 on kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku koridorides: tagada tuleb vähemalt rohekoridori planeeringu kaardil numbriga näidatud minimaalne laius meetrites; rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh. katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks, kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti; koridoride või nende lõikude alale, mis on kitsamad kui 100 m, ei ehitata. Lähtuvalt

§ 9lg.

2 p. 8 seatakse teemaplaneeringu seletuskirja

1. peatükis „Keskkonnatingimuste seadmine“ muu hulgas järgmised keskkonnatingimused: tagada rohekoridoride teemaplaneeringu kaardil näidatud minimaalne vajalik läbimõõt; mitte lubada ehitustegevust koridoride alal, mis on kitsamad kui 100 m; mitte algatada rohevõrgustiku aladel detailplaneeringuid, mis muudavad maa sihtotstarvet muuks kui maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või siis kaalutletud juhtudel üldmaaks. Kaebaja maatükkidele planeeritud rohevõrgustiku koridori läbimõõt on 80 m. Kehtestatud keskkonnatingimuste järgi on sellisel rohevõrgustiku alal ehitustegevus keelatud, mistõttu kaebaja ei saa temale kuuluvale maale püstitada ärihooneid. Samuti ei ole kaebajal võimalik muuta maa sihtotstarvet ärimaaks. Tulenevalt eeltoodust saab väita, et teemaplaneeringu lahendused ja kehtestatud ehitus-, keskkonna- ja muud tingimused kitsendavad oluliselt kaebaja omandiõigust ning muudavad võimatuks kavandatud majandustegevuse ning maatükkide kasutamise. 4 Vastavalt põhiseaduse §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Põhiseaduse § 154 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsusasutused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust piirata omandiõigust ilma otsese ja selge seadusliku viiteta. Seetõttu on teemaplaneeringuga kehtestatud keskkonnatingimused õigusvastased.
2. Kohalik omavalitsus on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et haldusorgan peab kaalutlusotsuse vastuvõtmisel kõiki asjaosalisi võrdselt kohtlema ning eristamine on lubatud üksnes juhul, kui selleks on mõistlik põhjus. Viimsi vald omas 22 903 m2 maad Kaarsilla Kinnisvara OÜ maatükkide kõrval. Vallale kuulus Keskuse kinnistu, registriosa nr. 2747402, katastritunnus 89001:010:0589, sihtotstarve sotsiaalmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi on nii kaebuse esitaja maad kui ka Keskuse kinnistu perspektiivseks juhtfunktsiooniks äri- ja büroohoonete maa. Viimsi Vallavalitsuse 27.06.2006.a. korraldusega nr. 405 „Miiduranna külas asuva munitsipaalmaa eelläbirääkimistega pakkumismenetlusega võõrandamine: kinnistu Keskuse“ otsustati kuulutada välja eelläbirääkimistega enampakkumine Miiduranna külas asuvale Viimsi vallale kuuluva kinnistu (registriosa nr. 27474) maaüksusele Keskuse. Teemaplaneering algatati 17.08.2004.a. ja koostati koostöös Viimsi Vallavalitsusega. Teemaplaneeringu eesmärk oli määratleda tingimused, mille läbi leevendada inimtegevuse surve kasvu looduskeskkonnale. Seletuskirja kohaselt tuleb ennekõike säilitada bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemi kooskõla ja maastike taluvus ning seista vastu lausalisele inimkoormusele; märgitakse, et rohestruktuurid ja miljööväärtust omavad alad, sh. haljastud ja puhkealad, on olulised vallaelanike elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt nii ökoloogilisest kui esteetilisest aspektist. Järelikult oli Keskuse kinnistu müügi ajal 2006.a. kohalikule omavalitsusele täpselt teada teemaplaneeringu eesmärgid ja ülesanded. Sellele vaatamata otsustas Viimsi Vallavalitsus müüa Keskuse kinnistu teemaplaneeringu koostamise ajal. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimiseks moodustati seitsmeliikmeline komisjon, mille koosseisus oli teiste hulgas ka Haldo Oravas, kes kuulus ka teemaplaneeringu koostamisega tegeleva töögrupi koosseisu. Viimsi vald müüs kinnisasja
4. 2006.a. sõlmitud lepingu alusel AS-ile GMP Grupp ja sai müügist tulu 25 miljoni krooni. Pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapaneku korraldamist kehtestati Viimsi Vallavolikogu
5. oktoobri 2008.a. otsusega nr. 85 Keskuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering, millega määrati 22 420 m2 suurusele ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus ärihoone püstitamiseks. Ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 15 000 m2 ja suurim lubatud kõrgus on kaubanduskeskusel 2-6 korrust, büroohoonel 14 korrust ja büroohoonel 17 korrust. Kahetasandilise parkla suurim lubatud ehitusalane pindala on 600 m
6. Keskuse maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise Viimsi Vallavolikogu
8. 2008.a. otsuses nr. 85 leidis Viimsi Vallavolikogu, et planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-ala asub Haabneeme alevikus kinnistutel, mille maakasutuse juhtfunktsiooniks Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga on määratud perspektiivne äri- ja büroohoonete maa, mis on elanikkonna otseseks teenindamiseks mõeldud ettevõtete maa, kuhu on planeeritud rajada ärihooned finants- ja teisi teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, samuti bürooja kontorihooned. Viidatud volikogu otsuse kohaselt on eesmärgiks välja arendada Haabneeme keskasulat täiendav ja korrastav kompleks, mis on inimestele kodune ja arendab edasi Sõpruse tee linnaehituslikku telge. Samuti nähtub otsusest, et Keskuse kinnistu ja naabruses asuva Ladina kvartali vahele, perspektiivsele Haabneeme ja kogu Viimsi valla keskväljakule Sõpruse tee teljele on perspektiivselt kavandatud kahekorruseline bussiterminaal ja galeriiühendused kummagi kvartali hoonestusega. 5 Kaarsilla Kinnisvara OÜ pöördus juba 2005.a. kevadel Viimsi Vallavalitsuse poole taotlusega algatada DP kaubanduskeskuse rajamiseks temale kuuluvatele kinnisasjadele. Viimsi Vallavalitsus vastas 11.04.2005.a. kirjaga nr. 10-7/90, et valla arvates ei ole kaubanduskeskuse ehitamine põhjendatud. Vallavalitsus põhjendas keeldumist sellega, et üldplaneeringu järgselt on tegemist reservärimaaga, mis tähendab, et maa tuleks ärimaana kasutusele võtta alles siis, kui muud ärimaad on juba hõivatud. Kuna Kaarsilla Kinnisvara OÜ maatükkidel asub ca 50 aasta vanune puistu, kus 90% ulatuses kasvavad sanglepad, siis leidis vallavalitsus, et seda puistut on igal juhul väärt säilitada ning kujundada sellest park-mets. Vaidlustatud määruses nr. 22 viidatakse üldplaneeringu seletuskirja p-le 5.2 ning märgitakse, et üldplaneeringujärgsest perspektiivsest juhtfunktsioonist ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid, et kinnistu saab tulevikus vastavalt perspektiivsele juhtfunktsioonile kasutusele võtta, sh. hoonestada, ning leitakse, et selliste maaüksuste puhul selgitatakse detailplaneeringu menetluse raames, kas, millist ja millises mahus hoonestust on võimalik rajada. Võrdsusõigust on rikutud, kui kaht isikut koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui ebavõrdseks kohtlemiseks mõistlikku ja asjakohast põhjust pole, on tegemist meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega; puudub mõistlik põhjus kohelda sarnases olukorras olevaid isikuid erinevalt. Teemaplaneering algatati 2004.a. Teemaplaneeringu seletuskiri ja kaart anti vallale üle 25.
9. 2006.a. Keskuse kinnistu müügi otsustamise ja müügilepingu sõlmimise ajaks olid vallale teada nii Kaarsilla Kinnisvara OÜ seisukohad kui ka rohevõrgustiku probleemid ja eesmärgid. Nii kaebuse esitaja kui ka Keskuse kinnistu on sisuliselt kõrvutiasetsevad ühesuguse puistuga maatükid. Keskuse kinnistu oli sotsiaalmaa. Kuni
11. 2008.a. kehtinud Vabariigi Valitsuse
12. jaanuari 1995.a. määruse nr. 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ kohaselt oli sotsiaalmaa kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Järelikult oli vallal endal olemas sobiv kõrghaljastusega maa, mida saanuks jätta rohevõrgustiku alaks. Eelistades enda huvisid otsustas kohalik omavalitsus saada ise kinnisvara müügist 25 miljonit krooni tulu ning asus samal ajal oluliselt piirama Kaarsilla Kinnisvara OÜ põhiseaduslikku õigust muutes viimase äritegevuse võimatuks. Keskuse kinnistu puhul pidas Viimsi Vallavalitsus võimalikuks kehtestada detailplaneering, mis lubab maad kasutada äritegevuses, sh. ärihoone püstitamiseks. Kaebaja osas leiti, et temale kuuluv maa peab jääma rohevõrgustiku alale. Lubamatu on samaaegselt lahendada erinevalt mitu ühesugust juhtumit; kaebajale tuleb tagada samasugune võimalus majandus- ja ehitustegevuseks nagu Keskuse kinnistu omanikele. Teemaplaneeringu menetluses on kaebuse esitajat ebavõrdselt koheldud.
13. Vastavalt

§ 8

lg 1 koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000.a. otsusega nr. 1 on kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering.

§ 8lg.

2 p. 2 kohaselt üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Teemaplaneering on üldplaneering ja seega laienevad sellele samad normid ja põhimõtted, mis üldplaneeringule. Kuna teemaplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat üldplaneeringut, tuleb teemaplaneeringu menetlemisel järgida eelkõige üldplaneeringuga määratud territooriumi arengu põhisuundi ja tingimusi. Teemaplaneeringu seletuskirja ptk. 1.1 on märgitud, et teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kaardist. Projekti kaardimaterjal koostati koostöös Viimsi Vallavalitsusega. Seletuskirja ptk. 1.2 kohaselt arvestati teemaplaneeringu koostamisel muu hulgas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Kaebuse esitajale kuuluvate kinnistute Praaga VII (registriosa nr. 5611002) ja Madise V (registriosa nr. 6226302) sihtostarve on ärimaa. Kinnistu Telli IV (registriosa nr. 7318002) 6 sihtotstarve on ärimaa 10%, maatulundusmaa 90%. Kinnistute Kristjani III (registriosa nr. 5671102) ja Andrese IV (registriosa nr. 8316502) sihtostarve on maatulundusmaa. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000.a. otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asuvad kaebuse esitajale kuuluvad maatükid perspektiivse ärimaa alal. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.6 on märgitud, et rajatav kergetööstus ning sellega haakuv äri- ja büroohoonete maa peaks saama puhvertsooniks Haabneeme aleviku ja Miiduranna sadama ning sellega haakuva praeguse tootmismaa vahel, mistõttu sinna ei tohi laiendada sadamaga seonduvat rasketööstust ning maapealsete kütuse mahutite parki. Lähtuvalt

§ 9lg.

2 p. 8 on teemaplaneeringus seatud muu hulgas järgmised keskkonnatingimused: tagada rohekoridoride teemaplaneeringu kaardil näidatud minimaalne vajalik läbimõõt; mitte lubada ehitustegevust koridoride alal, mis on kitsamad kui 100 m. Mitte lubada 100 m laiuste ja laiemate koridoride aladel ehitustegevust, mis ei võimalda jätta alles minimaalselt 50-ne meetri laiust olemasolevat või perspektiivset katkematut koridoriala; mitte algatada rohevõrgustiku aladel detailplaneeringuid, mis muudavad maa sihtotstarvet muuks kui maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või siis kaalutletud juhtudel üldmaaks. Teemaplaneering teeb ettepaneku reserveerida Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus perspektiivne äri- ja büroohoonete maa (BR) Haabneeme aleviku ja Miiduranna küla piiril rohevõrgustiku koridorina. Olukorras, kus üldplaneeringu kohaselt asuvad kaebajale kuuluvad maatükid perspektiivsel ärimaal ning teemaplaneeringuga jäetakse need olulises osas rohealale, leiab kaebuse esitaja, et teemaplaneering on vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Kuivõrd teemaplaneering võib

§-st 8 lg. 2 p. 2 üldplaneeringut üksnes täpsustada või täiendada, siis on lubamatu teemaplaneeringuga muuta üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid.

1. Kohtuistungil palus kaebaja täiendavat vastamise võimalust. Kaebust täpsustavates osades märgitakse järgmist. Vastustaja ei ole põhjendanud kas ja miks lähtuti rohevõrgustiku koostamisel tabeli 2 „linnaosa, asumi, külade grupp“ astmest. Viimsi rohevõrgustiku konstrueerimisel ei ole kasutatud juhendis toodud mõistet neutraalala e nullala (KSH aruande lk 11). Kuivõrd kohandati K.Seppa ja J.Jagomägi metoodikat, siis tuleb lähtuda mitte vastustaja poolt näidatud tabelist nr 2, vaid teemaplaneeringu seletuskirja lk 23 toodud tabelist 3 (kohaldatud metoodika tulemus) ja seal on rohekoridori läbimõõt 30-400 m. Kaebaja leiab, et teemaplaneeringu materjalidest ei ole võimalik aru saada, miks kaebaja maatükkidele jääva rohekoridori laius peab olema 80 m ja miks ei või see olla väiksem. Need vastuväited olid vastustajale teada, seega oleks vald pidanud määruses nr 22 neid asjaolusid põhjendama. Vastustaja antud selgitus kohtuistungil jääb arusaamatuks osas, milles selgitati, et astmelaua suurus tingib ribastruktuuri läbimõõdu. Kaebaja leiab, et ribastruktuuride läbimõõt peab olema 30-60 m. Vaidlust ei ole selles, et Kaarsilla Kinnisvara OÜ-le kuuluvad maad Haabneeme alevikus jäävad teemaplaneeringu lahenduse järgi alale, mis on reserveeritud rohevõrgustiku koridori jaoks. Teemaplaneeringus ei ole kaalutud ega põhjendatud, miks rohekoridori ala on planeeritud kaebaja maadele ning miks planeeritud rohekoridori ala peab olema 80 m lai. 3.06.2010 toimunud kohtuistungil selgitas vastutaja teemaplaneeringu seletuskirja lk 23 olevale tabelile 2 viidates, miks rohekoridori laiuseks peab olema 80 m. Antud selgituse järgi on tegu linnaosa, asumi, külade grupi astmega, kus peaks roheala läbimõõt olema 100 – 200 m. Vastustaja 5.08.2010.a. vastuse kohaselt on rohekoridor ca 900 m pikk ja et koridori laiuse hindamiseks on vaja vaadeldava ala ulatusse haarata lisaks vähemalt need alad, mida rohekoridor omavahel seob, antud juhul on nendeks haljastu nr. 19 ja Viimsi park. Vastustaja leiab, et kuna vaadeldava ala ulatus on ca 1,5 km, siis vastab vahemik 1…2 km astmele 7 „Linnaosa, asum, külade grupp.“ Vastuses on käsitletud tuumaladena haljastut nr. 19 ja Viimsi mõisaparki. Kaebaja arvates ei vasta vastustaja selgitus teemaplaneeringu seletuskirjale ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Rohevõrgustiku konstrueerimine põhineb EPMÜ ja AS Regio koostöös välja töötatud metoodikal (Sepp, Jagomägi, 2002). Teemaplaneeringu seletuskirja lk. 18 nähtub, et metoodikat on kohandatud vastavalt Viimsi valla eripärale (asetsemine poolsaarel, väljakujunenud tiheasustus rannaalal jmt) ja töö täpsusastmele. Teemaplaneeringu koostamise käigus täpsustati ja korrigeeriti Viimsi vallas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratletud rohevõrgustikku (lk. 19). Seletuskirja lk. 20 on märgitud, et töö üheks sisuks oli metoodika kohandamine ja rohevõrgustiku genereerimine ning konstrueerimine. Käesolevas teemaplaneeringus määratleti rohevõrgustiku struktuurelementidena nelja tüüpi alasid (lk. 22): tuumalad, astmelauad ja tugialad (äärealaks tuumalale, min 100 m ja võimalusel ning vajadusel laiendatud), koridorid (ribastruktuurid, mis tagavad rohevõrgustiku sidususe), puhveralad. Ka valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH aruanne) kohaselt on rohevõrgustiku konstrueerimisel juhindutud metoodilisest juhendmaterjalist „Roheline võrgustik“ (Sepp, Jagomägi, 2002), mis kirjeldab rohevõrgustike kavandamise üldisi põhimõtteid. Teemaplaneeringu käigus on nimetatud rohevõrgustiku kavandamise juhendi soovitusi kohandatud valla tasandile sobivaks (lk. 9). Eeltoodust nähtub, et rohevõrgustik konstrueeriti valla tasandile ning see koosneb järgmistest rohevõrgustiku struktuurelementidest: tuumalad; astmelauad;tugialad; puhveralad;koridorid; perspektiivsed rohevõrgustiku arengusuunad. Teemaplaneeringu seletuskirjas on konkreetselt nimetatud ja teemaplaneeringu kaardil täpselt märgitud kõik rohevõrgustiku struktuurelemendid. Kaebaja on seisukohal, et teemaplaneeringuga töötati välja rohevõrgustik üksnes valla tasandil, mistõttu vastustaja viide „Linnaosa, asum, külade grupp“ astmele ning selle astmega ribastruktuuri läbimõõdu põhjendamine ei ole õige. Seda seisukohta kinnitab seletuskirja p 2.2.1 (lk. 27-28) märgitu, mille kohaselt rohelise võrgustiku moodustamist madalamal hierarhilisel tasemel kui vald (asum, kvartal, hoonete rühm, kodumaja ümbrus – vt tabel 2), pole käesoleva tööga põhjalikumalt analüüsitud. Rohekoridoride toimimise tagamiseks vallast madalamal hierarhilisel tasemel tuleb detailplaneeringutega kavandada täiendavalt avalikke haljasalasid, sh. parke, pidades silmas rohevõrgustiku struktuuri põhimõtteid, sealhulgas kindlustada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele. KSH aruande lk. 12 ilmneb samuti, et rohevõrgustiku alade määratlemist on selgitatud teemaplaneeringu peatükis 1.
2. Elementide mõõtmete kavandamisel on aluseks võetud Viimsi valla mastaabid ehk siis ala, mille piires tuleb rohevõrgustik konstrueerida (Tabel 2). KSH aruandes viidatud tabel 2 vastab olulises osas seletuskirja tabelile 3, erinevus on rohekoridori minimaalses läbimõõdus, mis KSH aruandes on 50 m, teemaplaneeringu seletuskirjas aga 30 m. KSH aruandes on märgitud, et rohevõrgustiku juhendmaterjali 8 kohaselt on tegemist tasandiga „Piirkonna (maakonna) väikesed,“ kuid kuna Viimsi vallas ei ole tulenevalt asustustihedusest, maakasutuse sihtotstarbest, tehnoloogilisest infrastruktuurist jne. juhendmaterjalis soovitatud alasid moodustada, on vähendatud rohevõrgustiku elementide mõõtmeid valla tasandile sobivaks. Nii teemaplaneeringu seletuskirjas kui ka KSH aruandes lk. 12 – 13 kirjeldatakse rohevõrgustiku elemente. Viimsi valla rohevõrgustiku nö. südame moodustavad neli tuumala. Tuumalasid ümbritsevad vahetult tugialad, lisaks tugialadele on samade nõuete ja piirangutega ka üheksa astmelaua ala. Rohekoridorid seovad omavahel rohevõrgustiku elemente (tuum-, tugi- ja puhveralasid ning astmelaudu). Tugialad tuumalade ümber on omakorda ümbritsetud puhveraladega. Lisaks otseselt rohevõrgustiku moodustavatele aladele määratleb teemaplaneering veel haljastud, milleks on väiksemad rohelisuse domineerimisega alad, mis ei ole seotud võrgustikku. Kokku on teemaplaneeringuga määratletud 38 erinevat haljastut. Miljööväärtuslike aladena on teemaplaneeringus määratletud sellised alad, kus on tekkinud ja säilinud Viimsile omased hooned ja/või maastikud, mis väärivad säilitamist, et nende identiteet ka tulevikus säiliks. Teemaplaneeringu kaardi kohaselt algab kaebaja maid läbiv rohekoridor tuumalast nr. 4, selle rohekoridori alasse jääb muu hulgas Viimsi mõisa park; Rohekoridor lõpeb Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei juures, mis teemaplaneeringus on käsitletud haljastuna. Eelnevast nähtub, et Viimsi park on ise rohekoridori osa ning haljastu nr. 19 ei ole üldse rohevõrgustiku struktuurielement. Järelikult ei ole haljastu nr. 19 ja Viimsi pargi näol tegemist tuumaladega, millest lähtuvalt on väidetavalt konstrueeritud ribastruktuuride läbimõõt. Vastustaja poolt viidatud tabel 2 (lk. 23) „Tasemete hierarhilised parameetrid“ on võetud K. Seppa ja J. Jagomägi juhendist „Roheline võrgustik.“ KSH aruande lk. 12 on märgitud, et elementide mõõtmete kavandamisel on aluseks võetud Viimsi valla mastaabid ehk siis ala, mille piires tuleb rohevõrgustik konstrueerida (tabel 2). Seejärel on valla võimalusi arvestades sobitatud sinna ülejäänud alad. Rohevõrgustiku juhendmaterjali kohaselt on tegemist tasandiga „Piirkonna (maakonna) väikesed,“ kuid kuna Viimsi vallas ei ole tulenevalt asustustihedusest, maakasutuse sihtotstarbest, tehnoloogilistest infrastruktuuridest jne juhendmaterjalis soovitatud alasid moodustada, on vähendatud rohevõrgustiku elementide mõõtmed valla tasandile sobivaks. Kaebaja leiab, et kuna teemaplaneeringu koostamisel ning rohevõrgustiku alade määratlemisel kohandati K. Seppa ja J. Jagomägi metoodikat, siis tuleb lähtuda mitte vastustaja poolt viidatud tabelist 2, vaid teemaplaneeringu seletuskirja lk. 23 toodud tabelist 3 „Rohevõrgustiku elementide parameetrid Viimsi vallas (kohandatud metoodika tulemus), mis vastab üheselt teemaplaneeringu rohevõrgustiku struktuurelementidele. Viidatud tabeli 3 järgi on rohekoridoride läbimõõt 30 – 400 m. Vastustajale olid teada kaebaja vastuväited juba teemaplaneeringu koostamise ajal, sellele on viidatud nii KSH aruandes kui ka teemaplaneeringu seletuskirjas, seepärast pidanuks teemaplaneeringust ning Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määrusest nr. 22 nähtuma kaalutlused kaebaja maadele jääva rohekoridori asukoha ja laiuse kohta. Kaebaja arvates ei 9 ole vastustaja piisavalt kaalunud ega põhjendanud, miks Kaarsilla Kinnisvara OÜ poolt esitatud argumente pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Tuginedes eeltoodule on kaebuse esitaja teinud järgmised järeldused: -Rohevõrgustiku konstrueerimisel juhinduti metoodilisest juhendmaterjalist „Roheline võrgustik“ (Sepp, Jagomägi, 2002), mis kirjeldab rohevõrgustike kavandamise üldisi põhimõtteid. -Rohevõrgustik on konstrueeritud üksnes valla hierarhilisel tasemel – seletuskirja lk. 23 tabelis 2 „Vald, suure linna osa, külade suur grupp“ ala astmel. -Madalamal hierarhilisel ehk täpsemal tasandil kui vald (no „Linnaosa, asum, külade grupp,“ „Kvartal,“ „Kodukoht, hoonete rühm“ ja „Kodumaja koos lähiümbrusega“) ei ole rohevõrgustikku välja töötatud ning seda teemaplaneering ei kajasta. -Rohevõrgustiku metoodika kohandati Viimsi vallale vastavaks. Seletuskirja lk. 24 tabelis 3 on toodud rohevõrgustiku elementide parameetrid Viimsi vallas (kohandatud metoodika tulemus), millest lähtuti rohevõrgustiku konstrueerimisel. 2000.a. kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt tuleb hetkel veel säilinud looduslikke alasid (Statoili tankla ja Milstrandi ala vahel, Peeter Suure merekindluse patarei ümbruses, raudtee ja Kroonu tee vahel) säilitada haljasmaana. Vald peab koostöös Miiduranna sadama haldaja ja seal tegutsevate ettevõtetega tagama alade haljastamise selliselt, et suurendada nende müra tõkestavat toimet (vajadusel paigaldada müratõkestav aed), esteetilisust ja tagada nende hilisem hooldus. Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005.a. määrusega kehtestati teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille järgi on vallal kohustus tagada sadamate ümbruses puhvertsoonid. Puhvertsooni sees tuleb säilitada olemasolev haljastus. Miiduranna sadama ümber tuleb tagada kõrghaljastatud vöönd. Kohtades, kus täna kasvab kõrghaljastus, tuleb see säilitada või selle võimatuse korral asendada uue kõrghaljastusega minimaalselt 50 m ulatuses. Nimetatud teemaplaneeringu p-s 5.3.1 märgitakse, et Viimsi valla rohestruktuurid (sh pargid, pargilaadsed haljasalad, tänavaäärsed haljastud keskuses, kalmistud, puhkealad, metsad, looduskaitse objektid) moodustavad osa ökosüsteemist, mis on vallaelanike tervise ja elukvaliteedi aluseks. Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt, tagamaks võimalusi valla rohestruktuuride säilimiseks ning süsteemseks järjepidevaks arenguks, on Viimsi vald alustanud rohevõrgustiku ja miljöövääruslike alade kohta teemaplaneeringu koostamist. Seetõttu mõjusid rohestruktuuridele käesolevas töös eraldi ei käsitleta. Sama teemaplaneeringu punktis 5.7 on asutud seisukohale, et rohevõrgustikus (sh. rohestruktuuri koridorides) tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Vaadeldava teemaplaneeringu seletuskirja lk. 96 on märgitud, et Viimsi vald peab oluliseks säilitada kõik rohevõrgustiku sidususe funktsiooni juba kandvad rohelised alad nii suures ulatuses kui see täna on veel võimalik. Tulenevalt valla mandriosa üldplaneeringust, rohevõrgustiku teemaplaneeringu algatamisest 2004.a., kui ka üldiste ehitustingimuste teemaplaneeringust on kaebuse esitaja seisukohal, et hiljemalt 2005.aastaks oli Viimsi valla kohaliku omavalitsuse organitel üheselt selge haljastuse säilimise ning sadamast ja selle ümbrusest kahjulike mõjutuste tõkestamise vajadus 10 Kroonu, Viimsi-Rohuneeme ja Viimsi-Randvere tee vahelisel alal, kuhu muu hulgas jäid nii kaebuse esitajale kuuluvad kui ka Viimsi vallale kuuluvad 9,6 ha maad. Selle asemel, et planeerimismenetluse käigus arutada, kaaluda, lahendada ja otsustada, kuidas ja milliste maade ning kelle õiguste ja vabaduste piiramise arvel püstitatud eesmärke (roheala säilimine, kahjulike mõjutuste ärahoidmine jne) saavutada, asus Viimsi vald kiiresti müüma temale kuuluvaid, vaidlusalusesse piirkonda jäävaid maatükke enam kui 20 miljoni krooni eest ning koostama ja kehtestama nendele maadele detailplaneeringut, mis sisuliselt välistab nende maade kaasamise rohevõrgustikku. Ühestki varemkehtinud üldplaneeringust ei tulenenud, et planeerimismenetluses lahendamist vajavaid ülesandeid saab täita ainult kaebuse esitaja ja teistele eraõiguslikele isikutele kuuluvate maade arvel. Vastupidi, valla mandriosa üldplaneeringus leiti, et rajatav kergetööstus ning sellega haakuv, perspektiivsele ärimaale jääv äri- ja büroohoonete maa peaks saama puhvertsooniks Haabneeme aleviku ja Miiduranna sadama ning sellega haakuva praeguse tootmismaa vahel. -Käesoleva teemaplaneeringu käigus ei ole kaalutud alternatiivseid rohekoridori alasid ega rohekoridori laiusi. -Käsitlemata on üldplaneeringus toodud variant, et äri- ja büroohooned jmt on samuti puhvertsooniks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulnuks kaaluda kaebaja ja teiste eraõiguslike isikute maa väljajätmist rohevõrgustiku alast, et mitte piirata isikute õigusi ja vabadusi, ning ca 10 ha vallale kuuluvat maad pidanuks jätma rohevõrgustiku alaks. Selline valla maade arvel roheala olnuks tunduvalt suurem ja laiem võrreldes praeguse rohekoridoriga. Samuti olnuks see loogiliseks jätkuks Viimsi pargi alalt merekindluse patarei juurde. Kaebuse esitaja leiab, et rohevõrgustik oma kõigi piirangutega kahjustab kaebuse esitaja huve, mistõttu on rikutud proportsionaalsuse printsiipi. Rakendatavad piirangud ja abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega ja need ei tohi kahjustada kaebuse esitaja huve. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis peavad kitsendused olema minimaalsed ja üksnes sellised, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades vastustaja enda käitumist tulnuks kaaluda vähemalt minimaalset võimalikku laiust – 50 m. Seda kahjuks tehtud ei ole. Viimsi vald on tekitanud temale kahju oma vastuolulise käitumise ning ebaproportsionaalse ning ebavõrdse kohtlemisega.
3. Palub hüvitada õigusabitasuna 38160 EEK ja tasutud riigilõiv 250 EEK. Selgituseks arvete kohta märgib, et 7.12.2009.a. arve nr. 79 hõlmab kaebuse koostamist ja esitamist halduskohtule. 2.06.2010.a. arve nr. 30 esitamisel on arvestatud kohtuistungist osavõtu ajaks arvestuslikult 3 t, kuna polnud teada, kui kaua kohtuistung kestab. 11 t. on arvestatud kohtuistungiks ettevalmistuseks. Kuna kaebuse koostamisest oli möödunud rohkem kui pool aastat, siis oli vajalik esindajal end materjaliga uuesti kurssi viia, tutvuda vastustaja seletusega, normatiivmaterjaliga ning kohtupraktikaga.
4. Kaebaja palub tühistada Viimsi Vallavolikogu
5. oktoobri 2009.a. määrus nr. 22, millega kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik.“ 11 VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6. Vastustaja on seisukohal, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kehtestamine ei riku ega riiva kaebaja õigusi, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Teemaplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel ei rikutud õigusaktide sätteid; vaidlustatud Määrus on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult ( HMS § 56 lg 1). Haldusakti vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. HMS § 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Määruse põhjendused tulenevad nii Määrusest endast kui ka selles viidatud Teemaplaneeringu materjalidest ja muudest dokumentidest. Seetõttu pole tegemist motiveerimatu haldusaktiga ning puudub alus selle tühistamiseks. Määrusega kehtestati üldplaneeringu Teemaplaneering, mis on väga mahukas dokument. Lisaks esitasid erinevate kinnistute omanikud Teemaplaneeringu avaliku arutelu käigus kokku 64 ettepanekut ja vastuväidet, millele kõigile esitati vallavalitsuse seisukohad, mis kõik moodustavad osa Teemaplaneeringu materjalist ja Määruse teise lehe viite kohaselt asuvad Teemaplaneeringu passis so menetlusdokumentatsioonis. Vastustaja on vallavalitsuse seisukohti aktsepteerinud ja nii moodustavad need samuti osa Määruse põhjendustest. Ainuüksi menetlusökonoomika seisukohast on mõeldamatu, et kõik nii mahuka planeeringu põhjendused esitatakse planeeringut kehtestavas haldusaktis. Neidsamu asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab vaidlustatud haldusakti õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii enne planeeringu kehtestamist kui ka Määruses eneses viidatud Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjas nr 2.1-13/2874, millega Teemaplaneering heaks kiideti. Vastustaja on Harju Maavalitsuse eelviidatud kirjas toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud ning on Määruse põhjenduses ka maavanema nimetatud kirjale üheselt viidanud. Seega peaks olema ilmne ja üheselt arusaadav, et ka Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjas esitatud seisukohad vastuväidete (sh kaebaja vastuväidete) osas on ühtlasi Määruse põhjendusteks. Määruses on ka viidatud, kuidas on kõik dokumendid kättesaadavad, Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kiri on aga lisaks selle koostaja poolt saadetud kõikidele isikutele (sh kaebajale), kelle ettepanekuid või vastuväiteid täies mahus ei rahuldatud. Akti kontrollitavus on tagatud järgides ka Riigikohtu Halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-1605 juhiseid. Puutuvalt kaebaja esitatud näidetesse Riigikohtu praktikast, siis nähtub, et Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-03 käsitleb otsust, milles ei olnud mitte ühtegi põhjendust. Samas leidis kolleegium, et kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Seda on käesolevalt vaidlustatud Määruses ka tehtud, samuti on viidatud Teemaplaneeringu konkreetsetele osadele ja dokumentidele. Teemaplaneeringut on menetletud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus Määruse tühistamiseks.
7. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.2 kohaselt mõistetakse „Maa reserveerimise all alasid, mis on reserveeritud mingiks muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maa kasutamise sihtotstarve. See ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teiseks eesmärgiks kasutuselevõttu vaid pigem, et antud ala oleks võimalik hiljem, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel reserveeritud otstarbest lähtudes kasutamiseks (tiheasustusaladel ainult läbi detailplaneeringu) ümber vormistada.“ Seega ei tulene Üldplaneeringujärgsest perspektiivse ärimaa juhtfunktsioonist õiguspärast ootust ega garantiid sellele, et Kinnistutele saab tulevikus kindlasti ärihooneid rajada. 12 Samuti ei anna ärimaa sihtotstarve õigust kinnistu 100 %-liseks täisehituseks. Kas ja milliste ärihoonete ehitamist lubatakse, selgub vastava vajaduse tekkimisel detailplaneeringu menetluse raames. Seejuures detailplaneeringu menetluse lõppeesmärk on saavutada tasakaalustatud keskkonnaga arvestav ja sellesse sobituv planeerimislahendus. Tegemist on Üldplaneeringuga, mis koostati aastal 1999 ja mis arvestas seega kümne aasta taguseid arenguvajadusi. Üldplaneering on tänaseks osalt oma ülesande täitnud ja mitmeski kriitilises kohas ajale jalgu jäänud, mistõttu vajab korrigeerimist ja seda hetkel tehaksegi. On loomulik, et nii vana üldplaneeringu alusel ei saa täna enam arenguid suunata. Kümne aasta tagune maakasutuse reserv võidakse vägagi suure tõenäosusega täna ümber hinnata. Rohevõrgustiku teemaplaneering, nagu ütleb nimigi, ei käsitle ehitusõigusega seotud aspekte, vaid määrab rohestruktuuride vajaduse. Samas tuleb ehitusõiguse planeerimisel samuti arvestada rohevajadustega ja Teemaplaneering annab selleks lihtsalt strukturaalse aluse (kuivõrd see on komplekselt koostatud ja arvestab n.ö valla tervikpilti).
8. Teemaplaneeringu menetluses töötati Randvere-Viimsi tee ja haljastu nr 19 vahelisele rohekoridorile välja parim võimalik asukoht. Arvestati juba kehtivate maakonna-, üld-, teema- ja detailplaneeringutega, olemasoleva loodusliku olukorraga ning tööstusobjektide asukohtadega. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et „üldplaneeringuga ei ole võimalik lahendada eksisteerivat konflikti AS Milstrandi territooriumi kasutuse ja Miiduranna elanike vahel. Konflikti paisumise vältimiseks tuleb hetkel veel säilinud looduslike alasid (Statoili tankla ja AS Milstrandi ala vahel, Peeter Suure merekindluse patarei ümbruses, raudtee ja Kroonu tee vahel) säilitada haljasmaana“. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ on sätestatud järgmine tingimus: „Miiduranna sadama ümber tuleb tagada kõrghaljastatud vöönd. Kohtades, kus täna kasvab kõrghaljastus tuleb see aga säilitada või selle võimatuse korral asendada uue kõrghaljastusega minimaalselt 50 m ulatuses. Vallal on kohustus tagada nii sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres vajalikud puhvertsoonid. Lisaks sadamatele tuleb arvestada haljastatud puhvertsoonidaga ka teiste tootmisega seotud objektide puhul (näiteks AS Milstrandi kütust vahendav Miiduranna sadam).“ Kaebaja Kinnistud piirnevad vahetult AS-ile Milstrand kuuluva Viimsi kütusebaasi kinnistuga (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – lisa nr 7). AS Milstrand tegeleb nimetatud kinnistul naftasaaduste käitlemisega ning kuulub A-kategooria (so kõige kõrgema) suurõnnetusohuga ettevõtete gruppi. Kaebaja Kinnistute lähinaabruses paikneb ka olulise ruumilise mõjuga Miiduranna sadam. Vaidlusalune ala on valdavalt kõrghaljastusega, nii ökoloogiliselt kui esteetiliselt väärtuslik ja oluline tootmisala negatiivsete mõjude, sh visuaalse reostuse neutraliseerijana. Rohekoridori eesmärk on nii keskkonnakaitseline, tõkestades sadamast tulenevaid negatiivseid mõjusid, kui ka puhkemajanduslik, sidudes võimaliku jalutussuunana Viimsi pargi lääne poole jääva kultuurimälestisi ümbritseva haljastuga. Kinnistute rohevõrgustikku kaasamise kasuks otsustamisel on lisaks ülaltoodule lähtutud ka järgmistest kaalutlustest: - Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" peatükis 2.2.1 on rõhutatud: ”Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada“; 13 - Viimsi vald peab oluliseks säilitada kõik rohevõrgustiku sidususe funktsiooni juba kandvad (või sellist potentsiaali kandvad) rohelised alad nii suures ulatuses kui see on täna veel võimalik; - Vastavalt „Soovitused ruumilise planeerimise protsessi ja rannikualade arengu juhtimise suunamiseks“ (VASAB 2010) tuleb inimasutuse säästliku arengu parema kontseptsiooni loomiseks erineva loodusliku väärtusega alad, olgu nad kaitse all või mitte, haarata rohelisse infrastruktuuri. Eeltoodust nähtub, et vajadus Kinnistute arvamiseks rohelise koridori koosseisu tuleneb juba kehtivas VASAB 2010, Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ning selle teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ sätestatud tingimustest. Juhul, kui rohekoridor oleks planeeritud kaebaja poolt viidatud Keskuse ja Ladina kvartali kinnistutele ning kaebaja kinnistud oleks jäetud rohekoridorist välja, ei oleks olnud võimalik arvestada ülalnimetatud, juba kehtivates juriidilist jõudu omavates dokumentides sätestatud tingimustega, kuna nimetatud kinnistud asuvad kaebaja Kinnistutest põhja pool (AS Milstrand asub kaebaja kinnistuste suhtes lõunas). Rohevõrgustiku planeerimisel ei ole tehtud vahet era, riigi- või munitsipaalmaadel – valitud on parim võimalik asukoht. Kokku haarati rohevõrgustiku koosseisu 28,53 km2 alasid, millest eramaale jääb 11,33 km2 (39,7%) ning riigimaale sh reformimata riigimaale ja munitsipaalmaadele 17,2 km2 (60,3%). Seega enamus rohealasid pole kavandatud eramaadele. Rohevõrgustiku planeerimisel kasutatud metoodika kohaselt peaks kõnealuse rohekoridori laius olema minimaalselt 100 m – 200 m, kuid seoses esitatud vastuväidetega vaatas vastustaja Teemaplaneeringu lahenduse üle ning pidas mõistlikuks ja otstarbekaks muuta vastu võetud planeerimislahendust selliselt, et rohevõrgustiku koridori minimaalseks laiuseks jääks 80 m (väljavõte Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku aegsest ja kehtestatud kaardist – lisa nr 8). Tegemist on kompromisslahendusega, mille korral on kaebajal võimalik taotleda detailplaneeringu algatamist ning vastustaja ei välistata ärihoonete ehitamise võimalust kinnistute põhjapoolsele osale. Täpsemad ehitusõigusega seotud tingimused koos rohekoridori lõpliku asukohaga selgitatakse välja vastavalt planeerimispõhimõtetele detailplaneeringu menetluse raames. Vastustaja rõhutab, et ärimaa sihtotstarve ei anna kinnistule veel 100 %-list täisehitusõigust.

§ 9lg 2 määratleb detailplaneeringu ülesanded.

Seejuures

§ 9

lg 2 p 5 sätestab detailplaneeringu ühe ülesandena haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramise ning

§ 9

lg 2 p 8 näeb ette vajaduse seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ peatükk 5.7 „Säästva ja tasakaalustatud arengutingimuste seadmine“ sätestab, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada sinna võimalusel uushaljastus. Detailplaneeringu menetluse lõppeesmärk on siiski saavutada tasakaalustatud, keskkonnaga arvestav ja sellesse sobituv, planeerimislahendus.

1. Üldprintsiipide tasandil kaalub avalik huvi puhtama ja kvaliteetsema elukeskkonna säilitamiseks (mida võimaldab tagada rohekoridor) üle Kinnistute omaniku ärihuvid. Siinkohal on kohane viidata Riigikohtu HK 18.10.2004 otsusele nr 3-3-1-37-04, milles kohus asus seisukohale, et üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna ning et avalik huvi puhtama elukeskkonna säilitamiseks kaalub üle ärifunktsiooni säilitamise. Ka antud juhul kaaluvad valla elanike huvid puhtamale elukeskkonnale, mida on võimalik saavutada vaid rohelise 14 koridori säilitamisega, üle Kinnistute omaniku huvi äritegevusele ja sellest saadavale kasumile.
2. Teemaplaneeringu kehtestamine iseenesest kaebajale kahju ei tekita. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et kohalik omavalitsus on lähtunud üksnes avalikust huvist ning jätnud Kaarsilla Kinnisvara OÜ huvid kaalumata. Kui kohalik omavalitsus oleks lähtunud üksnes avalikest huvidest, siis ei oleks avaliku väljapaneku aegset planeerimislahendust korrigeeritud ning 150 m laiust rohekoridori asendatud 80 m laiusega. Kaebajal on võimalik taotleda detailplaneeringu algatamist, et välja selgitada kinnistute põhjapoolse ala hoonestamistingimused. Teemaplaneeringu kehtestamine ei saanud kaebajale kaasa tuua väga olulist majanduslikku mõju. Nimelt ei saanud kaebaja Kinnistute ostmisel lähtuda üksnes maa sihtotstarbest või Üldplaneeringu juhtfunktsioonist (perspektiivse ärimaa juhtfunktsioonist ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid sellele, et kinnistutele saab tulevikus kindlasti ärihooneid rajada) vaid pidi arvestama ka üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud tingimustega (vt meie seletuse neljandat lehekülge). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kehtestati Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32, so ajal, mil kaebaja oli juba Kinnistute omanik. Nimetatud teemaplaneering on kehtiv kogu ulatuses, vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja seda vaidlustanud. Seega pidi kaebaja arvestama ka nimetatud teemaplaneeringus sätestatud tingimustega. Kaebajale on tagatud võimalus taotleda detailplaneeringu algatamist selgitamaks välja võimalused ärihoonete ehitamiseks (vt meie seletuse neljandat lehekülge).
3. Väär ja paljasõnaline on kaebaja seisukoht, et Teemaplaneering on Üldplaneeringuga vastuolus. Kaebaja on oma kaebuses viidanud planeerimisseaduse sätetele, mis käsitlevad üldplaneeringu eesmärke (

§ 2p 3 ja 8 lg 3 p 1-3).

Samas on käesolevas asjas kohane

§ 8

lg 2 p 2, mis sätestab, et üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele, ja

§ 8

lg 3 p 6 ja 7, mis sätestavad, et üldplaneeringu ülesanneteks on muuhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine, samuti rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Teemaplaneering peab täpsustama kehtivat Üldplaneeringut ja teebki seda. Vastustaja märgib, et kaebaja eesmärgiks tulenevalt kaebusest on Kinnistutele ehitada, milleks käesoleval hetkel alus puudub: detailplaneeringut pole kehtestatud. Teemaplaneering ehitusõiguse andmist ei reguleeri, samas ei välista seda, seega pole Teemaplaneeringu vaidlustamiseks mingit alust. 21. Määrusega kehtestatud Teemaplaneering ei riku ja ei riiva kaebaja õigusi, siis HKMS § 7 lg 1 ja

§ 26lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kuna Määrus on kooskõlas õigusaktide sätetega ja selle vastuvõtmisel on järgitud menetlusnorme, siis puuduvad alused ka võimaliku populaarkaebuse rahuldamiseks. Vastustaja palub jätta Kaarsilla Kinnisvara OÜ kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda.

1. Lisaks kaebaja täiendustele vastab vald järgmist. Õigusabitasu suurusega ei saa nõustuda; ka ei ole täiendustes esitatud väited, mis juba on läbi arutatud, õiged. 15 Nõustuda ei saa ka uue väitega, et juhinduda tuli mitte vastustaja viidatud tabeli nr 2 andmetest, vaid seletuskirja lk 23 toodud tabelist 3, milles on rohekoridori läbimõõt 30-400 m ja sellega sai kaebaja maal määrata läbimõõduks ka 30 m. Vastustaja on selgitanud, et tugineda tuleb teemaplaneeringu seletuskirja lk 23 asuvale tabelile 2, kaebaja kinnistule jääv rohekoridor kuulub „linnaosa, asumi, külade grupp“ astmesse. Mida suuremad on tuumalad, seda laiem peab olema ka siduv element e rohekoridor. Haljastu nr 19 on läbimõõdult suurem, kui tabelis 2 „kvartal“ astme tuumala ja Viimsi park vastab läbimõõdult tabelis 2 „linnaosa, asum, külade grupp“ astme tuumalale. Eeltoodu kohaselt peab haljastu nr 19 ja Viimsi pargi vaheline rohekoridor olema 100- 200 m lai, st kuuluma astmesse „linnaosa, asum, külade grupp“. Seega kooskõlas metoodikaga peab olema reserveeritud kaebaja kinnistule minimaalselt 100-200 m laiuse rohekoridori, kuid leiti kompromiss enne planeeringu kehtestamist laiuses 80 m. Seda selgitati kohtuistungil. Läbimõõtude määramisel lähtuti rohevõrgustiku teemaplaneeringu seletuskirja lk 23 asuvast tabelist
2. Tabel 3 on kokkuvõtlik, mis näitab ära kõikide kasutatud struktuurelementide miinimum-ja maksimumsuurused ilma tabelis 2 toodud tasandeid üksteisest eristamata. Kui kasutada tabelit 3, siis puuduks süsteem ja selline lähenemine oleks vastuolus metoodikaga. Metoodika koostamise eesmärgiks oli esitada rohelise võrgustiku kavandamise ja liigendamise lähtealused ja võrgustiku konstrueerimise olulisema kriteeriumid, anda ülevaade kontseptsiooni erinevatest käsitlustest ja arengutest nii Euroopas kui Eestis. Lisaks oli eesmärgiks koostada maakonnaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusmaterjaliks sobiv rohelise võrgustiku kavandamise metoodika. Arvestades planeeringute hierarhiast tulenevat täpsusastet vajas Metoodika ülevaatamist, so rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamiseks oli vaja see kohandada valla tasandil planeerimiseks. Teemaplaneeringu jaoks arvestati vaid Viimsi valla tingimusi (mitte teoreetilist valla tasandit), see töötai põhjalikult läbi planeeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamisel tugineti tabelile 2 ja menetluses toimus parameetrite kohandamine, st mitte kõikide rohevõrgustiku määratlemise põhimõtete kohandamine. Kohandamine seisnes peamiselt selles, et koridorid muutusid kitsamaks. Sidususe põhimõte ja vajadus koridori järele ning muud metoodilised põhimõtted säilisid. Tabel 3 üksi ei ole käsitletav metoodikana. Teemaplaneeringu metoodilised põhimõtted tulenevad Metoodikast, mida väljendab tabel
3. Metoodikas ja teemaplaneeringus on kasutatud struktuurelementide nimetused. Metoodikas on kasutatud elemendid- tugialad, koridorid, neutraalala. Teemaplaneeringus on kasutatud elemendid- tuumala, astmelaud, tugiala, puhverala, koridorid, perspektiivsed alad. Kaebaja 27.12.2010 seisukohtade täpsustustes toodud põhjendused on kaebaja poolt eelneva menetluse käigus juba esitatud ja vastustaja poolt ümber lükatud. Väär on kaebaja seisukoht, et rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamisel ja rohevõrgustiku alade määratlemisel oleks pidanud lähtuma teemaplaneeringu leheküljel 24 toodud tabelist nr 3, mitte aga leheküljel 23 asuvast tabelist
4. Vastustaja on kohtule 01.03.2010 antud seletuses nr 1-13/364-3 (lehekülgedel 4 ja 5) ja 05.08.2010 antud vastuses nr 1-13/364-8 selgitanud, kui lai peab olema rohekoridor, millest tekkis minimaalne laius 80 m ja milliseid täiendavaid piiranguid loob kaebaja kinnistutele Miiduranna sadama ümbrus. Kõike kordamata vastuseks kaebajale tuleb märkida järgmist. Kaebaja märgib: „Seda seisukohta kinnitab seletuskirja punktis 2.2.1 (lk. 27-28) märgitu, mille kohaselt rohelise võrgustiku moodustamist madalamal hierarhilisel tasemel kui vald (asum, kvartal, hoonete rühm, kodumaja ümbrus – vt tabel 2), pole käesoleva tööga põhjalikumalt analüüsitud./…/“. Põhjalikumalt mitte analüüsimine ei tähenda, et poleks üldse analüüsitud (näiteks rohevõrgustiku teemaplaneeringu seletuskirja peatükist 1.5.1 nähtub, et vastavalt metoodikale kaardistati välitööde käigus kogu valla mandriosa territooriumil kõik potentsiaalsed rohevõrgustiku moodustamise aluseks olevad alad). 16 Planeerimisprotsess on oma olemuselt hierarhiline, kus üldisemalt liigutakse üksikumale (üleriigiline planeering → maakonnaplaneering → üldplaneering → detailplaneering), suuremast mõõtkavast väiksemale. Seejuures iga alama astme planeeringuga täpsustatakse kõrgema astme planeeringuid. Sellest tulenevalt on rohevõrgustiku teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 (lk 26) ka märgitud, et täpne maa-ala kasutuselevõtt ning konkreetse rohevõrgustiku elemendi täpne paiknemine tuleb täpsustada detailplaneeringus. Rohevõrgustiku teemaplaneering koostati vastavuses planeerimisseadusega, so üldplaneeringu ehk valla tasandi planeeringuna. Eeltoodust nähtub, et planeerimismenetluses on teostatud rohealade analüüs ka madalamal tasemel kui vald, kuid lõplikud rohealade piirid määratakse, so teostatakse põhjalik analüüs, detailplaneeringute menetlemisel. Kaebaja märgib veel: „KSH aruande lk. 12 ilmneb samuti, et rohevõrgustiku alade määratlemist on selgitatud teemaplaneeringu peatükis 1.
5. /…/ Kaebaja leiab, et kuna teemaplaneeringu koostamisel ning rohevõrgustiku alade määratlemisel kohandati K. Seppa ja J. Jagomägi metoodikat, siis tuleb lähtuda mitte vastustaja poolt viidatud tabelist 2, vaid teemaplaneeringu seletuskirja lk. 23 toodud tabelist 3 „Rohevõrgustiku elementide parameetrid Viimsi vallas (kohandatud metoodika tulemus), mis vastab üheselt teemaplaneeringu rohevõrgustiku struktuurelementidele. Viidatud tabeli 3 järgi on rohekoridoride läbimõõt 30 – 400 m.” Vastustaja põhjalik käsitlus esitati 05.08.2010 antud seletuses. Läbimõõtude määramisel on õigesti lähtutud rohevõrgustiku teemaplaneeringu seletuskirja lk 23 asuvast tabelist
6. Enne tabelit 2 on märgitud, et „loetletud struktuurielementide määratlemise aluseks olid eelkõige nende morfomeetrilised kriteeriumid (tuumaladel pindala ja läbimõõt, ribastruktuuridel laius), mis tagavad struktuuri, kui terviku, ökoloogilise toimimise ning looduslike alade osatähtsuse. Hierarhilised tasemed ja vastavad parameetrid on toodud tabelis 2“. Tabeli 2 pealkiri on: „Tasemete hierarhilised parameetrid (Sepp, Jagomägi 2002). Tabelis kajastuvad lisaks valla tasandile ka täpsemad tasandid“. Tabeli all on toodud tabelis tärniga tähistatud tasandite kohta täiendav seletus: „* - Täpsemate tasandite kaasamise eesmärgil on käesolevas töös välja toodud Viimsi valla tähtsamad haljasalad (koondnimetusega haljastud), vt ptk 2.3.“ Rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamise aluseks olev metoodika „Roheline võrgustik“ (edaspidi Metoodika) kohandati valla tasandil planeerimiseks. Sj koostati rohevõrgustiku teemaplaneering arvestades ainult konkreetseid Viimsi valla tingimusi (mitte teoreetilist valla tasandit), mis planeeringu koostamise käigus põhjalikult läbi analüüsiti. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamisel tugineti tabelile 2 ning menetlusprotsessis toimus parameetrite, st mitte kõikide rohevõrgustiku määratlemise põhimõtete, kohandamine. Kohandamine seisnes peamiselt selles, et koridorid muutusid konkureeriva maakasutuse tõttu ja planeeringumenetluses toimunud avaliku diskussiooni käigus kompromisside saavutamise vajadusest tulenevalt kitsamaks
7. Samas sidususe põhimõte ja vajadus koridori järele ning muud metoodilised põhimõtted jäid sellele vaatamata samaks. Tabel 3 üksi ei ole käsitletav rohevõrgustiku teemaplaneeringu metoodikana, vaid toob välja teemaplaneeringu koostamise ehk planeeringuliste põhimõtete (st kogu protsess, arvestades planeeringu eesmärke, lähteülesannet, avalikku huvi, valla arengukava, teisi kehtestatud ja koostatavaid planeeringuid, looduskeskkonda, olemasolevat ja planeeritud maakasutust jne) ja kasutatud Metoodika põhimõtete tulemusena saadud rohelise võrgustiku elementide parameetrite vahemikud (min ... max) ilma erinevaid tasandeid eristamata. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu metoodilised põhimõtted tulenevad Metoodikast, mida väljendab tabel
8. Kui rohevõrgustik oleks konstrueeritud üksnes tabeli 3 alusel, siis puuduks igasugune süsteem 1 Kaebaja Kinnistutele reserveeritud rohekoridor peaks kasutatud metoodika kohaselt olema minimaalselt 100 m – 200 m lai, kuid seoses esitatud vastuväidetega vaatas vastustaja Teemaplaneeringu lahenduse üle ning pidas mõistlikuks ja otstarbekaks muuta vastu võetud planeerimislahendust enne selle kehtestamist selliselt, et rohevõrgustiku koridori minimaalseks laiuseks jäi 80 m. 17 ja selline lähenemine oleks olnud vastuolus Metoodika, mille sisuline osa on kirjeldatud neljakümne kuuel leheküljel, üldpõhimõtetega. Tabeli 3 alusel rohevõrgustiku konstrueerimine oleks olnud võimatu. Selle kinnituseks tuleb vaid vaadata, kui suured on tabelis 3 numbriliselt miinimum- ja maksimumläbimõõtude vahed. Kaebaja viide KSH aruandele pärineb osast, mis kirjeldab
9. alternatiivi, so planeerimislahendust, mis on koostatud AS-i Pöyry Entec planeerijate ja Viimsi Vallavalitsuse koostöös, ehk edukaks osutunud ja kehtestatud planeerimislahendust. KSH menetluse eesmärk planeerimismenetluses on hinnata, kas kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju ning vajadusel välja pakkuda olulise keskkonnamõju vältimiseks leevendus- ja vältimismeetmed. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks kaebaja täiendav viide KSH aruande vastavale tekstilõigule. Kaebaja märgib veel: „Teemaplaneeringu kaardi kohaselt algab kaebaja maid läbiv rohekoridor tuumalast nr. 4, selle rohekoridori alasse jääb muu hulgas Viimsi mõisapark. Rohekoridor lõpeb Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei juures, mis teemaplaneeringus on käsitletud haljastuna. Eelnevast nähtub, et Viimsi park on ise rohekoridori osa ning haljastu nr. 19 ei ole üldse rohevõrgustiku struktuurielement. Järelikult ei ole haljastu nr. 19 ja Viimsi pargi näol tegemist tuumaladega, millest lähtuvalt on väidetavalt konstrueeritud ribastruktuuride läbimõõt.“ Vastustaja jääb oma 05.08.2010 seletuses antud selgituse juurde. Rohevõrgustiku teemaplaneeringus toodud rohekoridori mõistet oleks võinud ka pikemalt ja täpsemalt lahti kirjutada, kuid see ei muuda olematuks võrgustiku ideoloogiast tulenevat rohekoridorile pandud ülesannet – rohekoridor on siduv element, mis kõikidel hierarhilistel tasemetel koosmõjus on võrgustiku moodustumise aluseks. Vaidlusalune koridor ühendab Viimsi valla rohevõrgustiku südameks olevat tuumala nr 4 tuumalaga nr 2 (vt kaarti – vaidlusalune koridor jätkub perspektiivse rohevõrgustiku arengusuunana) läbi madalama hierarhilise taseme rohevõrgustiku, kui seda on „vald, suure linna osa, külade suur grupp“. Juhul, kui vaidlusalune rohekoridor kuuluks vastavalt tabelile 2 „vald, suure linna osa, külade suur grupp“ astmesse, siis peaks see olema 300 – 500 m lai. Kaebaja märgib veel:“ Vastustajale olid teada kaebaja vastuväited juba teemaplaneeringu koostamise ajal, sellele on viidatud nii KSH aruandes kui ka teemaplaneeringu seletuskirjas. Seepärast pidanuks teemaplaneeringust ning Viimsi Vallavolikogu
10. oktoobri 2009.a. määrusest nr. 22, millega kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik,“ nähtuma kaalutlused kaebaja maadele jääva rohekoridori asukoha ja laiuse kohta. Kaebaja arvates ei ole vastustaja piisavalt kaalunud ega põhjendanud, miks Kaarsilla Kinnisvara OÜ poolt esitatud argumente pole aktsepteeritud või piisavaks peetud.“ Rohevõrgustiku teemaplaneeringus kui üldplaneeringus ei ole väga suure mahu tõttu motivatsiooni võimalik ja otstarbekas esitada nii, nagu näiteks detailplaneeringut kehtestavas haldusaktis. Seda on tehtud määruse koostisosaks olevates rohevõrgustiku teemaplaneeringu materjalides ja sellist tegevust lubavad nii õigusaktid kui ka Riigikohtu praktika. Viimsi vald pole tekitanud kaebajale kahju väidetava ebaproportsionaalse ja ebavõrdse kohtlemisega. 01.03.2010 antud seletuses (lk 4 ja 5) on vastustaja selgitus, kui lai peab olema rohekoridor, millest tekkis minimaalne laius 80 m ja milliseid täiendavaid piiranguid loob kinnistutele Miiduranna sadama ümbrus; rohevõrgustiku planeerimisel ei ole tehtud vahet era-, riigi- või munitsipaalmaadel – valitud on parim võimalik asukoht; vaidlusalune rohekoridor on konstrueeritud vastavuses Metoodikaga. Lisaks vastustaja 01.03.2010 seletusele ja 05.08.2010 vastusele ning rohevõrgustiku teemaplaneeringu peatükis 1.5 (lk 18 – 25) käsitletud metoodikale on põhjendused, miks kaebaja kinnistutele reserveeriti rohekoridor 80 m laiusena, välja toodud rohevõrgustiku teemaplaneeringu peatükis 7.2 (lk 96 – 97). 18 Juhul, kui rohekoridor oleks planeeritud kaebaja poolt juba kaebuses viidatud Keskuse ja Ladina kvartali kinnistutele ning kaebaja kinnistud oleks jäetud rohekoridorist välja, ei oleks olnud võimalik arvestada vastustaja 01.03.2010 seletuses nimetatud juba kehtivates juriidilist jõudu omavates dokumentides sätestatud tingimustega. Juhul kui rohekoridor oleks planeeritud kaebaja poolt viidatud Keskuse ja Ladina kvartali kinnistule, siis oleks pidanud kaebaja kinnistud kogu ulatuses haarama rohevõrgustiku koosseisu, kuna kaebaja kinnistud asuvad Keskuse ja Ladina kvartali kinnistute (kaebaja kinnistutest põhjasuunas) ning AS-ile Milstrand kuuluva Viimsi kütusebaasi kinnistu (omab ühist piiri kaebaja kinnistutega ning asub kaebaja kinnistutest lõunasuunas) vahel. Asjaolu, et kõiki naaberkinnistuid ei ole haaratud rohekoridori koosseisu, ei saa olla aluseks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. Nimelt nõue, et kõikidele naaberaladele tuleb seada samasugused tingimused, ei ole kooskõlas planeerimispõhimõtte olemusega. Planeerimismenetluse eesmärk on planeerida ning planeerimisseaduses on sätestatud erineva tasandi planeeringute ülesanded. Üldplaneeringujärgsest perspektiivse ärimaa juhtfunktsioonist ei tulene õiguspärast ootust ega garantiid sellele, et kinnistutele saab tulevikus kindlasti ärihooneid rajada. Samuti ei anna ärimaa sihtotstarve õigust kinnistu 100 %-liseks täisehitamiseks. Eeltoodule tuginedes ei ole põhjendatud kaebaja viide üldplaneeringule ning äri- ja büroohoonetele kui võimalikule puhvertsoonile. Pealegi välistavad nii Viimsi kütusebaasist tulenev ohutsoon kui ka rohevõrgustiku ideoloogia äri- ja büroohooned rohekoridori alal. Eeltoodust tulenevalt rohevõrgustiku teemaplaneeringu kehtestamine iseenesest kaebajale kahju ei saa tekitada, ei ole ebaproportsionaalne ega ebavõrdne. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et kohalik omavalitsus on lähtunud üksnes avalikust huvist ning jätnud Kaarsilla Kinnisvara OÜ huvid kaalumata. Kui kohalik omavalitsus oleks lähtunud üksnes avalikest huvidest, siis ei oleks avaliku väljapaneku aegset planeerimislahendust korrigeeritud ning 150 m laiust rohekoridori asendatud 80 m laiusega. Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt kasutatud Metoodikale peaks vaidlusaluse rohekoridori laius olema 100 – 200 m, aga mitte 50 m, nagu kaebaja väidab. Koridor laiusega 80 m on kompromiss, mille tulemusel jääb kaebaja kinnistute põhjaosa rohekoridorist välja. Vastustaja ei välista kaebaja kinnistute põhjapoolse osa hoonestamist, kuid selle võimalikkus tuleb välja selgitada Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu ning sellele järgneva detailplaneeringu menetluses. Ka üldprintsiipide tasandil kaalub avalik huvi puhtama ja kvaliteetsema elukeskkonna säilitamiseks (mida võimaldab tagada rohekoridor) üle kaebaja kui kinnistute omaniku ärihuvid. Riigikohtu HK 18.10.2004 otsuses nr 3-3-1-37-04 asus kohus seisukohale, et üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna ning et avalik huvi puhtama elukeskkonna säilitamiseks kaalub üle ärifunktsiooni säilitamise. Ka antud juhul kaaluvad valla elanike huvid puhtamale elukeskkonnale, mida on võimalik saavutada vaid rohelise koridori säilitamisega, üle Kinnistute omaniku huvi äritegevusele ja sellest saadavale kasumile.
11. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. Viimsi vallal menetluskulud puuduvad. 05.08.2010 vastuses nr 1-13/364-8 esitatud seisukohti ei pea vajalikuks muuta ka seoses kaebaja seisukohtade täpsustusega. Kaebaja esindaja ise kinnitab, et 02.06.2010 arves nr 30 on kohtuistungi eeldatav aeg märgitud tegelikust pikemana; kohtuistungi ettevalmistamiseks näidatud aeg 11 tundi on ebamõistlikult suur; ettevalmistus istungiks juhul, kui see toimus, ei saanud olla põhjalik, kuna kaebaja esindaja taotlusel istung katkestati põhjusel, et kaebaja esindaja vajas aega läbimõtlemiseks, kuigi vastustaja esindajad mingeid uusi seisukohti välja ei toonud. Seega võiks põhjendatud menetluskulude nõue olla kokku 17 050.- krooni, millest 16 800.- krooni on õigusabiteenus ja 250.- krooni riigilõiv. 19 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, seega ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja taotlus õigusabitasu väljamõistmiseks ja riigilõivu hüvitamiseks.
13. Kaebaja on esitanud subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse ja leiab, et tema majandustegevust piiratakse, kuna rikutakse PS § 32 tulenevat omandiõigust, kuna omandiõigust ei saa piirata otsese ja selge seadusliku viiteta. Rikuti

§ 4

lg 2 p 2 sätestatut, kuna määruses on põhjendatud rohevõrgustiku positiivset mõju, kuid ei ole põhjendatud ja ei nähtu, et oleks arutatud ja kaalutud kaebaja õigusi ja huve ning tekkivat kahju. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja peab järgima Põhiseaduse §-ga 31 ja 32 tagatud isikute omandiõigust. Samas kohus etteruttavalt märgib, et vastustaja ei saanud antud juhul teha teistsugust otsust, kuivõrd esineb ülekaalukas huvi tagada teemaplaneeringuga miljööväärtuslike alade ja rohevõrgustiku moodustamine, milles haarati võrgustikku ka eraisikutele kuuluvad kinnistud. Vald on üldjuhul järginud ka kõigile ühesuguselt kehtivat rohealade ideoloogiat, vähemalt kaebaja kaebusest ei nähtu teistsuguseid andmeid ja sellest tulenevalt rakendas sätestatud kehtivat korda, kuna kohalik omavalitsus peab lähtuma uurimisprintsiibist (HMS § 6) ja näitama üles hoolikust kaebaja huvide kaitsel. Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et omandiõigust antud juhul piirata ei saaks, kuivõrd nii Põhiseaduse § 32 lg 2 kui ka asjaõigusseaduse § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega ja selles ettenähtud korras. Kaebajale kuuluvad Viimsi vallas Haabneeme alevikus 5 kinnistut (edaspidi koos nimetatud Kinnistud): - Andrese IV, katastritunnus 89001:010:1756, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, üldpindala 3094 m², mille kõlvikuliseks koosseisuks on õuemaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on perspektiivne ärimaa. - Kristjani III, katastritunnus 89001:010:0626, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, üldpindala 2079 m², mille kõlvikuliseks koosseisuks on muu maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on perspektiivne ärimaa. - Madise V, katastritunnus 89001:010:0624, sihtotstarve 100% ärimaa, üldpindala 3483 m², mille kõlvikuline koosseis on muu maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on perspektiivne ärimaa. - Praaga VII, katastritunnus 89001:010:0618, sihtotstarve 100% ärimaa, üldpindala 2286 m², mille kõlvikuline koosseis on muu maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on võrdses osas perspektiivne ärimaa ja looduslik rohumaa. - Telli IV, katastritunnus 89001:010:1384, sihtotstarve 10 % ärimaa ja 90 % maatulundusmaa, üldpindala 1070 m², mille kõlvikuline koosseis on muu maa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on looduslik rohumaa. Kaebajale kuuluvate kinnistute sihtotstarbed nähtuvad kaebaja poolt esitatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna elektrooniliste registriosade väljavõtetest. Viimsi Vallavolikogu määrus nr 22 selgitab, et peamised vastuväited esitati maaomanike soovist muuta senine maakasutus elamu-, äri-või tootmismaaks ja et rohevõrgustiku ja miljööväärtuslike alade määramine toob kaasa täiendavaid kitsendusi. Vald selgitas seotult 20 sellega, et rohevõrgustikku ja miljööväärtuslikud alad on üldjuhul reserveeritud maaüksustel ja teeb viite planeeringu koostamise metoodikale ja alustele teemaplaneeringu pk

1. teemaplaneeringu ülesandeks ei ole maakasutuse juhtfunktsioonide ka üldiste ehitustingimuste määramine, selle tõttu ei reserveerita maa-alasid elamuehituseks ega muuks otstarbeks, kuna ehitustegevust reguleerib lisaks üldplaneeringule ka teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Nende kohaselt peavad elamud asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal ning maaomanik ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti muudab üldplaneeringujärgset maa juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet. Teemaplaneeringu ptk 2 toob esile rohealade toimimise tagamise vajalikud tingimused ja üldnõuded ning ptk 3, kus tuuakse miljööväärtuslike alade kirjeldus, maakasutus-ja ehitustingimused, ptk 9 märgib rakendussätted ja et maaüksusi on võimalik edasi kasutada senisel sihtotstarbel ning kooskõlas üldplaneeringujärgsete maakasutuse juhtfunktsioonidega. Seega ei saa väita, et kavandatu osas ei ole esile toodud, missugune on teemaplaneeringu tagajärg maaomanikule, kes on haaratud planeeringusse, samas selgitatakse, et ühtegi rohe-ega miljööväärtuslikku ala ei määrata avalikku kasutusse. Üksikjuhtumitena on rohevõrgustiku alasse haaratud osaliselt ka üldplaneeringu järgsed reservalad, vastavalt on see välja toodud ptk 7, eesmärgiga saavutada rohelise võrgustiku terviklik sidusus ja kompaktsus. Selgitatud on reservmaade küsimused (vt määruse nr 22 lk 2 ). Kaebaja väidetel kitsendatakse tema kinnisomandite kasutamise tingimusi, kuna kaebaja leiab, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad tema kinnistud perspektiivse äri-ja büroohoonete juhtfunktsiooniga maa-alal. Kui temale kuuluvad kinnistud ei peaks jääma rohevõrgustiku koridori alale, siis puuduksid ehitamiseks piirangud. Veel leiab kaebaja, et kusagilt ei nähtu, et sellise piirangu seadmine on hädavajalik, sj rohevõrgustik oleks tulnud rajada vaid valla maadele. Kaebaja oli menetluses soovinud, et tema kinnistud jäävad rohekoridori alast välja. Kohus nõustub kaebajaga, et kui menetluses tehakse vigu ja need võisid mõjutada asja otsustamist, siis on sellise vigase menetluse tulemusel antud haldusakt materiaalselt õigusvastane. Kohus antud juhul aga selliseid vigu ei ole tuvastanud, kuna kaebaja on menetluses osalenud ning ta on saanud esitada ka oma seisukohad, millele vastati. Ainuüksi menetlus või vormivead ei anna ka alati põhjust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist –HMS § 58, kui need ei võinud mõjutada asja lahendamist. Seega peaksid vead olema ka raskusastmega, mis võiksid mõjutada asja tulemust. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid vigu, mis osundaksid võimalusele, et tulemusena võiks otsus olla teistsugune. Kuigi kaebaja märkis, et ta oli esitanud oma küsimused vallale ja ootas neile vastust, nähtub, et kaebaja sai vastused küsimustele, mille ta suutis formuleerida. Vastamata jätmise ja reageerimata jätmisena ei saa käsitleda olukorda, mil vald oli jäänud asjassepuutuvas osas teistsugusele seisukohale ja ikkagi viis planeeritud tegevuse ellu. Ennekõike on eksitav kaebaja väide, et kinnistutele on igal juhul nende soetamisel lubatud ehitada ärihooned ning puudusid igasugused piirangud ehitamisele. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et kui vald otsustas kasutada planeeringu elluviimisel võrdselt nii eraomanike kui ka riigile ja munitsipaalomandisse kuuluvat maad, et siis kaebaja teistsuguse ettepaneku järgimata jätmine tähendab juba menetlusõiguste rikkumist. Kaebajale on teada avaliku huvi olemasolu sellise planeeringu järele, vastavalt on ta seda siiski osanud ära märkida, kuigi ta leiab, et avalik huvi ei kaalu üles eraisiku huvi kasutada kinnistudi tema soovitud viisil. Kaebaja märkis veel, et valla kaalutlustest ei kajastu avaliku- ja erahuvi kaalumist ning kui kaalumist on teostatud õigusvastaselt võis sellega kaasneda kaebaja omandi kasutamise õiguse rikkumine. Kaebaja pidaski haldusorgani kaalutlusi õigusvastasteks. Kohus nähtuvalt eelnevast kontrolliski, kas vastustaja kaalutlusi saab pidada õiguspärasteks (otstarbekust halduskohus hinnata ei saa). Vald on avaliku huvi esile toonud seniste planeeringute kontekstist lähtudes ja leiab, et just 21 nimelt neid eesmärke, mis seab teemaplaneering, on vastustaja kokkuvõttes eri aegadel käsitlenud ühtmoodi ja vastustaja ei ole eksinud, kui luges avaliku huvi olemasolu kaalukamaks, kui kaebaja erahuvi. Vald on kaalutlenud, et kaebaja kinnistute kasutus senisel sihtotstarbel säilib ja kaebajal puudub õigustatud ootus, et ta ilmtingimata saab kinnistutele rajada ärihooneid. Samas on olemas oluline avalik huvi ja valla kohustus tagada, et elukeskkond vallas oleks kvaliteetne nii ökoloogilisest kui ka esteetilisest aspektist lähtudes, teemaplaneering lähtub looduskeskkonnast ja toob välja võimalused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Vald on arvestanud, et esineb avaliku huvi ja üksikisiku erahuvi konflikt, kuid seda saab ületada planeeringutega. Kui vastustaja oleks leidnud vastupidist, siis ei oleks ta sellist teemaplaneeringut ka kehtestanud. Kuigi kaebaja leidis ja avaldas vastustajale, et rikuti õiguspärast ootust, kuna vald pidi arvestama, et ta soovib kinnistutele rajada ärihooneid, ei ole seda seisukohta jäetud arvestamata ja kaalumata. Kohtule nähtub, et kaebaja on siiski aru saanud, miks rohealade planeerimine on vallale oluline avalik huvi. Kohus ei nõustu sj kaebuse esitajaga, et teemaplaneeringu eesmärki saaks tagada vaid vallale kuuluvate maade kasutamisega, kuivõrd vaadates kogu teemaplaneeringu materjali, selle seletavat osa ja kaardimaterjali, on nähtav, et rohelise võrgustiku sidususe tagab rohealade haaramine võrgustikku sõltumata, kelle maaomandiga on tegemist. Kinnistute rohevõrgustikku kaasamise tingis Harju MK teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, mille ptk 2.2.1 rõhutab, et rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna piirkonnas ja et tugialasid ja rohekoridore on kohati liialt hõredalt, möödapääsmatu on rohevõrgustikku tugevdada. Viimsi vald omapoolselt seadis eesmärgiks säilitada juba olemasolevad rohevõrgustiku sidususe funktsiooni kandvad rohealad ulatuses, milles see on veel võimalik. Kaebaja kinnistu jäävad rohekoridori, mille eesmärgiks on tõkestada sadamast tulenevad negatiivsed mõjud, samas on piirkonnas puhkemajanduslikult võimalik säilitada jalutussuund (Viimsi pargi ja kultuurmälestisi ümbritsevate haljastutega). Arvestati ka VASAB 2010 soovitusi ruumilise arengu kohta. Vastustaja on planeerimismenetluse käigus läbi viinud KSH, kus on analüüsitud kahte alternatiivi ning leitud, et rohevõrgustiku paiknemine ainult riigi, valla või üldkasutuses olevatel külamaadel tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise. Rohealade määratlemine nõuab eriteadmiste olemasolu ja asjatundjate järeldusi kaebaja teemaplaneeringu menetluses kahtluse alla ei seadnud. Sõltumata KSH tulemustest on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma era- ja avalikke huve ja kohtule nähtub, et vald on seda teinud, kuigi kaebaja leiab, et määrusest ei nähtu mitmeid kaalutlusi. Arvestades, et teemaplaneering lahendab rida spetsiifilisi küsimusi, siis on kohtu arvates need oluliselt ka esile toodud ja vastavalt on materjalide alusel iga kinnistuga seotud probleemistik siiski kontrollitav. Kontrollitavuse nõue on täidetud ehkki kohtul tuleb nõustuda, et määruse selline ülesehitus kannatab põhjenduste puudulikkuse all, kui kõik seisukohad konkreetse kinnistu kohta ei ole koondatud vahetult määrusesse nr
2. samas leevendab seda olukorda haldusakti juurde koondatud alusmaterjal, millele viitab kokkuvõtvalt ka määruse nr 22 lõpuosa, milles on välja toodud teemaplaneeringu dokumentatsioon (seletuskiri, kaardid, lisad, menetlusdokumentatsiooni passistamine, sh esitatud vastuväited ja valla vastused; KSH aruanne ja selle lisad ning muu kirjavahetus). Siiski ei saa kohus lugeda motiveerimise puuduseks seda osa, kui kinnistuomanik soovib vastuseid eriti spetsiifilistele küsimustele teda puudutavas osas, nt küsimustes, kuivõrd saab DP-ga muuta olukorda või nt küsimustes, mis puudutab kaebaja huvi võrdlusküsimuses teise kinnistuga, kuna kõiki küsimusi, mis kaebajal võisid ja võiksid veel tekkida, ei saa ette aimata. Üldplaneeringuga ei saanud antud juhul lahendada neid küsimusi, mis kuuluvad DP valdkonda, kuna vaid DP menetlus saab anda vastused neile küsimustele, mis kaebaja ootab. Vastavalt on ka määruses seotult reservaladega märgitud, et vastavalt protsessinormidele selgitatakse selliste maaüksuste puhul DP raames, kas, millist ja millises mahus hoonestust on võimalik rajada. 22 Vastuväidete ärakuulamine oli organiseeritud ja kaebaja vastupidised vihjed on liialt umbmäärased. Toimikusse kaebuse lisana esitas kaebaja 21.04.08 tema poolt esitatud küsimused ja probleemide käsitluse ja vald on neile vastanud 09.01.09 (tlk 22). Ka märgitud materjal on planeeringu dokumentide kaudu arvestatav, sj nähtub, et antud juhul avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud ka osaliselt arvestati. Kaebaja ei toonud välja konkreetset küsimust, mis jäeti vastuseta. Kohtumenetluses püstitatud küsimused ei olnud aga esitatud teemaplaneeringu menetluses sellise täpsusastmega, seega ei puuduta hilisemate küsimuste tekkimine vahetult teemaplaneeringu menetlust. Motiveerimise viga aga ei too antud juhul koheselt kaasa määruse tühistamist, kuna planeeringute puhul on lubatav, et haldusakti seletuskirja ja lisade kaudu esitatakse täpsemad põhjused, miks üks või teine lahendus on vallale vajalik. Antud juhul on ilmne, et vastustajal esinesid kaalukad argumendid, miks tema huvidele on vald eelistanud avalikku huvi. Kaebaja kinnistute osas on vastustaja õigesti ka selgitanud, et üldplaneeringujärgsest perspektiivse ärimaa juhtfunktsioonist ei tulene õiguspärast ootust ega tagatist sellele, et kinnistutele saab tulevikus kindlasti rajada ärihooneid. Vald selgitabki, et see, millistele kinnistutele rajada ärihooneid, selgub DP menetluses. Rohelise koridori vajadusel on ehitamisele seatud piirangud, kuid kohtule nähtub, et kaebajale oli ka üldjuhul ettenähtav, et ehitada ei saa mitte igale kinnistule või selle osale. Kuigi kaebaja kahtles kohtuistungil 03.06.2010.a. /tlk 79 pöördel/, kas vastustaja on üldplaneeringu juhtfunktsioonide osa selgituse esitanud õigesti, nõustus ta tehtud kontrolliga, et vastustajal on see osa õigesti välja toodud. Üldplaneering fikseeris mitte katastriüksuse konkreetse sihtotstarbe, vaid maa-ala juhtfunktsiooni, seega ei saa väita, et kaebaja soetas kinnistu, millel on ärimaa sihtotstarve. Teemaplaneering, mis on samuti üldplaneering, järgib seda põhimõtet. Kaebaja ei väida, et ta on pidanud eelnevalt nõu vallaga ja vald on temale andnud selged ja siduvad lubadused, et temale tagatakse kinnistute soetamisel neile büroohoonete ehitamine. Kuna üldplaneering ei andnud lubadust kinnistutele ärihooneid rajada, see lahendatakse DP-ga, siis teemaplaneering järgib sedasama põhimõtet.

§ 8

lg 2 võimaldab üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna, seega omavalitsus saab maakasutusotstarbe muutmist seada sellise planeeringuga. Teemaplaneering järgib antud juhul varasemat Viimsi valla teemaplaneeringut „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Selles oli selgelt sätestatud, et Miiduranna sadama ümber tuleb tagada kõrghaljastatud vöönd. Kohtades, kus täna kasvab kõrghaljastus, tuleb see säilitada või selle võimatuse korral asendada uue kõrghaljastusega minimaalselt 50 m ulatuses. Vallal on kohustus tagada sadamate ümbruses kui ka sadamateni suunduvate transiitteede ääres vajalikud puhvertsoonid. Lisaks tuleb arvestada haljastatud puhvertsoonidega ka teiste tootmisega seotud objektide puhul (nt AS Milstrand kütust vahendav Miiduranna sadam). Seega vähemalt 50 m ulatuses pidi kaebaja arvestama, et ehitamisel võib tekkida takistusi. Kohtule nähtub, et kaebajale on see asjaolu siiski ka teada, kuna viimastes vastustes kaebaja leiabki, et selle 50 m kaitsetsooniga tal tuleb paratamatult arvestada. Kinnistud asuvad Miiduranna sadama vahetus läheduses ja kui sinna planeeriti rohelise koridori ala, siis arvestati, et juba varem kehtestatud elamuehituse teemaplaneering nägi sinna ette roheala, vaidlusalune teemaplaneering toetab varasemat teemaplaneeringut. Käesolev teemaplaneering täpsustab aga rohevõrgustiku ala tüüpi ja koridori minimaalset laiust. Seega saab järeldada, et teemaplaneeringu mõju kaebaja õigustele ei saa pidada sedavõrd oluliseks, et see kaaluks üles teemaplaneeringu avalikes huvides seatud eesmärgid. Kui spetsialistid on selgeks teinud, et roheala terviklikkus, sidusus ning selle toimimine planeeringutes seatud eesmärkidel on kavandatud viisil kõige otstarbekam, siis ei saa kohus kaebaja paljasõnalistel kahtlustel väita vastupidist ja otsustada, et roheala saaks toimida vaid siis, kui sinna haaratakse vallale kuuluvad maad või riigimaad. 23 Loogiliselt on kaebaja ettepaneku ja vastuväidete raames kaalutud kaebajal ärihuvi olemasolu, kuna kaebaja oli sellisele huvile viidanud. Kaebaja ärihuvisid ei pidanud vastustaja sedavõrd tähtsateks, et loobuda rohekoridori loomisest antud kohas, kuna roheala ei toimiks, kui kaebaja kinnistud ei oleks sinna haaratud. Kokkuvõtteks nähtub, et rohevõrgustikus planeeritud koridori minimaalset laiust 200 m muudeti ja asemele määrati 80 m, mis on siiski oluline kompromiss, kui vald oleks Metoodika kohaselt soovinud seal näha laiemat rohekoridori ala ja kui Metoodika võimaldab ala määrata laiemana. Vald on vastamisel kaebajale ka märkinud, et iseenesest ei ole selline lahendus veel ka aluseks, et DP-ga ei saaks lahendada ärihoonete rajamise küsimust ja DP –ga saab otsustada ehitusõiguse ulatuse üle. Seega on asja kaalutud kaebaja poolt esiletoodud lähtepunkte arvestades. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 02.12.2004 otsuses nr 3-4-1-20-04 on leidnud, et õiguskindluse printsiip tuleneb põhiseaduse §-st 10; kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise juhtumiga. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis

1. aastal, et õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt «[…] on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik» (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. septembri
3. a otsus asjas nr III-4/A-5/94 – RT I 1994, 80, 1159). Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Käesolevalt ei ole õiguslik olukord kaebaja poolt vara soetamisest arvates muutunud ja kaebajal oli võimalus prognoosida, missugused normid võivad takistada ehitamist, kui kaebaja enam ei soovi kinnistut kasutada maatulundusmaa funktsioonides. Seega vastustaja vastav selgitus on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei väida seejuures, et ta vara soetamisel pidas haldurorganiga nõu ning et haldusorgan lubas temale, et kaebaja saab ilmtingimata loa ärihoonete ehitamiseks. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, kuid vastustaja seda ei ole rikkunud. Riigikohus on veel märkinud, et õigusselguse põhimõte kujutab endast ühtlasi ka PS § 13 lõikes 2 sätestatud riigi omavoli keelu konkretiseeringut. Käesolevalt kaebaja nimetatud asjaolud ei viita ühelegi kohtu poolt viidatud või tsiteeritud olukorrale. Kaebaja ise lõi ilmselt olukorrast ebaõiged kujutlused, seega ei saa ette heita vastustajale, et vald rikub eelmärgitud viisil ja põhjusel kaebaja õigusi. Kohus leiab, et kaebaja taotlust uuriti sedavõrd, kuivõrd kaebaja advokaatide abiga suutis esitada oma seisukohad ja lisaks märkis asjaolud, mis on valla seisukohalt olulised, et kaebaja mõistaks rohealast väljaarvamise või selle väiksemas ulatuses määramise keeldumise asjaolusid. Kuigi kaebaja viitas, et uurimisprintsiipi rikuti, ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks nimetanud ära olulised asjaolud, mida oleks tulnud või saanud veel uurida ja mis võiks või peaks muutma valla seisukohta. Kohus on need momendid eelnevalt nimetanud ja märkinud, et need ei saanud põhjustada tagajärgi, millest tulenevalt oleks saanud teha kaebajale üksnes positiivse otsuse. Siiski märgib kohus lisaks kaebaja senistele selgitustele, mis esitati kohtuistungil, et vald ei ole kaebaja taotlust ka moonutanud või jätnud midagi olulist tähelepanuta kaebaja väidetest, seega ei ole etteheited otsuse ratsionaalsuse suhtes samuti põhjendatud. Kaebaja leidis seejuures, et olukord oleks kaebaja kasuks muutunud, kui Keskuse kinnistu oleks võetud rohealasse. Vald selgitas, et Viimsi kütusebaasi kinnistul on hooned olemas, seega ei saa sinna roheala planeerida, kuid Ladina kvartali ja Keskuse 24 kinnistuga seotud küsimuste teistsugune lahendamine ei muudaks kaebaja olukorda. Kui uurida kehtestatud teemaplaneeringu lahendust (vt nt kaart toimiku lk 55 pöördel), siis nähtub ka visuaalselt ilma eriteadmisi omamata, et kaebaja kinnistute olukord ei muutuks, kuna rohekoridori vajadusel selle asetamine muudele maa-aladele on võimatu. Viimsi valla mandriosa üld-ja teemaplaneeringust tulenevalt tulnuks ikkagi säilitada roheala 50 m ulatuses ka teemaplaneeringuta. Rohekoridor antud kohas on aga vajalik, et tagada sidusus rannaäärse alaga, edasi arendatakse teemat jätkuprojektiga, vajaduse asukohta tähistab kaardi/plaanimaterjalil noolega tähistatud ala ja suund. Kuivõrd üldplaneeringu seletuskirja p 5.
4. (maa reserveerimine) tähendust on kaebaja mõistnud valesti, siis tekkisidki temal mitmed küsimused, mis aga iseenesest ei tähenda, et vaidlusalune planeering on vale või puudulik ja et selle küsimuse mittekajastamine tähendab haldusakti motiveerimatust. Üldplaneeringul maa-ala tähistamine „R“ tähisega näitab alasid, mis on reserveeritud muuks maakasutuse eesmärgiks, kui seda on praegune maa kasutamise sihtotstarve. Samas ärimaa sihtotstarbe olemasolu kinnistul ei tagaks võimalust ehitada 100 % -selt sellele hooneid. Kuigi kaebaja märkis kohtuistungil, et ta oli soovinud DP algatamist ja sellest keelduti, ta seda ei vaidlustanud, ei saa kohus sellest veel automaatselt järeldada, et kaebajal puudub võimalus kinnistute kasutamiseks, kuivõrd maatulundusmaana kinnistu kasutamine jätkub. Kuna kaebaja hiljem enam ei täpsustanud seda probleemi, siis puuduvad kohtul andmed, milleks täpsemalt kaebaja mingit kinnistut soovis kasutada ja millisel määral ta taotles ehitusõigust ja mis olid põhjused, et DP-d ei algatatud. Kuigi kaebaja on veel märkinud, et kusagilt ei nähtu vastust alternatiivsele võimalusele, kas äri – või büroohooned täidaksid puhvertsooni rolli aleviku ja sadama vahel ilma rohevõrgustiku koridorita, on selline arusaam eksitav. Nimelt ei saa rajada ärihooneid ohtlike ehitiste lähedale, selleks ongi vajalik roheala. Kui ka oleks keelatud rajada ärihooneid kaebaja kinnistuga piirnevatel Keskuse ja Ladina kvartali kinnistutele, siis ei kaoks ikkagi probleemid kaebaja kinnistutest lõunasuunas, so ühine piir AS Milstrandile kuuluva kütusebaasiga. Puhveralaks ei saaks olla kaebaja huvides ehitavad ärihooned, mis ise vajaksid lõunasuunast kaitset. Lahendust sellest vaatekohast ei oleks asjaolust, kas laiendada roheala kõigile seal paiknevatele kinnistutele. Kuna antud kohas oli vajalik sidususe tagamiseks määrata rohekoridor, siis seda ka tehti ja puudus vajadus määrata kõik alale jäävad kinnistud rohealadeks. Kaebaja kinnistute asukoht ei võimalda samasugust kohtlemist nagu see sai osaks puhveralast eemale jäävatele kinnistutele. Selle tõttu ongi vastustaja selgitanud, et ei kaoks ära nõuded, mis juba on teiste planeeringutega kinnistatud. Vastustaja tõi ka esile, et kinnistutest haarati rohevõrgustikku kokku 28,53 ruutkilomeetrit alasid, millest eramaadele jäi 11,33 ruutkilomeetrit, so 39,7%. Vastustaja tõi võrdluseks, et riigimaadele ja munitsipaalmaadele jäi 60,3 % rohealasid, mis tähendab, et kõiki roheteema vajadusi ei saanud rahuldada siiski riigi-ja munitsipaalmaade arvelt ning samas ei oleks taganud nende maade kasutamine rohealade sidusust. Seega nähtub kohtule, et tegemist ei ole samas olukorras olevate kinnistutega ja kaebaja alusetult märgib siinkohal, et rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Viimsi kütusebaasist tulenev ohutsoon ja rohevõrgustiku ideoloogia ei võimalda rohekoridori alal ärihooneid ehitada ja siinkohal ei ole oluline, kas vastustaja selgitas, miks ta teenis nö kasu kinnistute müügist, ka ei ole vald jätnud selliselt alternatiivseid rohekoridori asukohti kaalumata, kui ei põhjendanud tehingut. Kohus eelnevalt märkiski, et valla toodud kaalutlused viivad põhjendatult järeldusele, et vastustaja ei saanud teistsugust otsust teha, kuivõrd esineb ülekaalukas huvi järgida kõigile ühesuguselt kehtivat rohealade ideoloogiat ja olemasolevaid võimalusi. Antud põhimõtet ei saa piirata ka olukord, mil kaebaja oli ostnud kinnistud ja ei kontrollinud enne, kas kinnistutele saab ärihooneid ehitada või on selle võimalused tagamata. Maatulundusmaana saab kaebaja oma kinnistut edasi kasutada. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus. Samas nõustub kohus kaebajaga, et sellise otsuse langetamine ei tähenda kohaliku omavalitsuse täielikku otsustamisvabadust, vaid otsustus peab olema põhjendatud ja 25 proportsionaalne, kitsendused saab sätestada üksnes seadus. Antud juhul tulenevadki kitsendused seadusest ja vastustaja-poolne keeldumine rahuldada kaebaja soovid on sekkumine kaebaja omandi kasutamisel tema varaga seotud õigustesse, kuid selline sekkumine on õiguspärane, kui selle juures ei rikuta õigusnorme ja kaebaja omandi suhtes tehtavad piirangud on seadusega lubatud. Võrdsusõigust on rikutud, kui kaht isikut koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt, kuid sellist olukorda siiski ei tekkinud ja kaebajale ei pea tagama samasuguseid ehitustingimusi nagu seda tagati Keskuse kinnistu puhul teisele isikule. Kuigi kaebaja on veel esmases kaebuses märkinud, et lubamatu on teemaplaneeringuga muuta üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid, on see väide taaskord seotud teemaga, et kaebajale oli tagatud üldplaneeringuga kinnistute kasutamine perspektiivse ärimaana, mis aga kohtu eelnevatel selgitustel ei olnud tagatud, seega märgitud rikkumist ei toimunud. Kohus leiab, et vastustaja on välja selgitanud, et esineb oluline avalik huvi just nimelt olemasoleva olukorra säilitamisele ja mitte selle hävitamisele ja keeldumine jätta kaebaja kinnistud roheteemast välja, ei ole olnud meelevaldne. Kohtule nähtub, et kaebajale ei ole jäänud arusaamatuks valla eesmärk saavutada avalikes huvides teemaplaneering, mis paraku eelistab avalikku huvi kaebaja erahuvidele ja arvestab olemasolevaid võimalusi. Kohus seega ei nõustu kaebajaga, et kehtivast õiguskorrast ja olemasolevast faktilisest olukorrast kohapeal puudus võimalus seada piiranguid kinnistute kasutamiseks. Akti kontrollitavus on tagatud, kuna vald saab kujunenud ja väljaselgitatud asjaoludel oma haldusakti motiive kontrollida ja ta sai need esitada kaebajale ja kohtule. Rikutud ei ole ka võrdse kohtlemise printsiipi ega õigustatud ootust. Kuigi kaebaja enam ei täpsustanud, missugusel põhjusel tema DP-d ei algatatud, nähtub siiski kaebaja kirjalikest seletustest, et juba 11.04.05.a. vastas vald kaebajale, et maa tuleks kasutusele võtta ärimaana alles siis, kui muud maad on ärimaana hõivatud, samuti vastati, et kaebaja maatükkidel asub ca 50 a vanune puistu, kus 90% ulatuses kasvavad sanglepad ning et seda on vaja säilitada. Seega ei ole vald kaebajale ka selles mõttes andnud alusetuid lootusi ehitamiseks või olulisteks muutusteks tulevikku suunatult teemaplaneeringu koostamise läbi.
5. Kaebaja on püstitanud ka küsimuse, miks lähtuti rohevõrgustiku koostamisel teemaplaneeringu seletuskirja tabel 2 „linnaosa, asumi, külade grupp“ astmest (teemaplaneeringu lk 23 tabel) ja mitte teemaplaneeringu seletuskirja lk 24 toodud tabelist 3 „Rohevõrgustiku elementide parameetrid Viimsi vallas (kohandatud metoodika tulemus)“. Kaebajale on tema meelest seletuskirja tabelis 3 (seletuskirja lk 24, kaebuses ekslikult lk 23) toodud rohekoridori läbimõõt 30-400 m, soodsam. Kaebaja soovibki, et rohekoridori laiuseks oleks jäetud 30 m. Kuivõrd kaebaja ei ole samas valla ees püstitanud küsimust, et ta kasutatud Metoodikat peaks valeks ja et see ei vasta normidele, siis nähtub kohtule, et vald ei ole Metoodika kasutamisel andnud ekslikke selgitusi ega lähtunud valedest alustest. Rohekoridori laiuse küsimuses ongi vald selgitanud, et kaebaja kinnistud piirnevad Viimsi Kütusebaasi kinnistuga, kus tegutseb AS Milstrand, mis on suurõnnetusohuga ettevõte. Sellest tulenevalt kehtiv ÜP ja Elamuehituse TP on näinud ette puhvertsooni Viimsi Kütusebaasi kinnistule. Kaebaja esindaja väidab, et rohekoridor peaks olema tema kinnistute asemel Keskuse ja Ladina kvartali kinnistutel. Kaarsilla Kinnisvara kinnistud asuvad aga nagu juba märgitud, Viimsi Kütusebaasi ning Ladina kvartali ja Keskuse kinnistute vahel. Kohus eelnevalt viitas kaebaja kinnistu sellisele asukohale. Vaidlust selles küsimuses ei ole ülesse jäänud. Seega olukorras, kus Viimsi Kütusebaasi kinnistul peab olema ümber puhvertsoon, on igal juhul rohekoridori ainuvõimalik asukoht kaebaja kinnistutel ja neid sinna haarates. Kohus juba märkis, et isegi juhul, kui vald oleks soovinud roheala laiendada, oleks rohekoridor ulatunud Keskuse ja Ladina kvartali kinnistutele, mis aga tähendab, et kaebaja kinnistud kogu ulatuses jääksid rohekoridori koosseisu, st temale saabus kokkuvõttes kaalumise tulemusel senisest parem lahendus. Kaebaja märgib õigesti, et alguses oli vallal ka 26 planeeritud, et rohekoridori alla jäid lisaks kaebaja kinnistutele Keskuse ja Ladina kvartali kinnistud (vt valla vastuse lisa 8). Kuna teemaplaneeringu menetluses kinnistu omanikud, sh kaebaja, palusid vähendada rohekoridori mõõtmeid, siis sai vald vastu tulla ning 150 m laiuse koridori vähendada 80 m-le. Tasand „Linnaosa, asum, külade grupp“ eeldab, et rohekoridor on 100-200 m lai, vastavalt ka alguses konstrueeriti see kaardimaterjalile 150 m laiusena. Vald pidas otstarbekaks rohekoridori läbimõõtu vähendada. Seega on olemas põhjus ja kaalutlused, miks koridor kujunes 80 ma laiuseks. Viimsi Kütusebaasiga piirnevatel aladel on puhvertsooni kohustus, see tuleneb ÜP-st ja Elamuehituse TP-st, kuid lõppotsuse kohaselt on nüüd kaebajal põhimõtteline võimalus ehitusõiguse seadmiseks. Käesoleval ajal täpsustab seda muuhulgas ka Haabneeme aleviku menetluses olev ÜP. Olukorras, kus metoodika kohaselt peab koridor olema 100-200 m, ei saa kaebaja väita, et tema suhtes ei tehtud võimalikust soodsamat otsust. Käesolevalt on kaebaja aga juba soovinud, et selle koridori ulatus oleks veelgi kitsam, so 50 m. Kaebaja on veel märkinud tuumalaga nr 4 seotult, et vaidlusalune koridor ühendab Viimsi valla rohevõrgustiku südameks olevat tuumala nr 4 tuumalaga nr
6. Ka vald on märkinud sedasama. Vald on osundanud, et vaidlusalune koridor jätkub perspektiivse rohevõrgustiku arengusuunana läbi madalama hierarhilise taseme rohevõrgustiku, kui seda on „vald, suure linna osa, külade suur grupp“. Juhul, kui vaidlusalune rohekoridor kuuluks vastavalt tabelile 2 - „vald, suure linna osa, külade suur grupp“ astmesse- siis peaks see olema 300 – 500 m lai. Tabel nr 2 toob välja aga rohevõrgustikul erinevad tasandid. Kandvateks (kõige tähtsamateks) elementideks on tuumalad, astmelauad, haljastud (olenevalt tasandist), mida omavahel ühendavad koridorid. Kõik tasandid koos moodustavad ühtse terviku. Kaarsilla kinnistuid läbiv rohekoridor algab tuumalast nr 4 ja see nähtub ka kaardilt, kuna koridor jõuab ühelt poolt tuumalani nr 4 ja teiselt poolt tuumalani nr
7. See tagabki võrgustiku sidususe, st erinevad tasandid omavahel seostuvad. Vald jääb seisukohale, et kaebaja eksib aga endiselt tasandi määramisega. Kui tegemist oleks „vald, suure linna osa, külade grupp“ tasandiga, siis peaks olema kaebaja kinnistuid läbiv rohekoridor 300-500 m lai. Haabneeme alevik jääb aga „linnaosa, asum, külade grupp“ tasandile. Kaebaja märgib veel, et ehitada ei tohi ta üldjuhul rohekoridori alasse, mis on ka õige, kuid ei selgita kohtule, miks tuleks tabeleid käsitleda teismoodi, kui see on Metoodikas välja toodud. Kuigi kaebaja püüab veel selgitada Metoodikas esitatud tabelite nn õiget kasutamist läbi KSH seisukohtadele viidates, ei ole kaebaja need lähtekohad kooskõlas Metoodikaga ega selgita, et vald oleks talitanud valesti. Vald on vastamisel selgitanudki kaebajale ja kohtule, et kuigi kaebaja seisukoha kohaselt tuleb kõikide rohevõrgu elementide määramisel lähtuda üksnes seletuskirja tabelist 3 (mitte aga seletuskirja tabelist 2) ning see tabel justkui annab aluse määrata koridor kaebaja maadele 50 m laiuse ribana, on selline lähtekoht ekslik. Seletuskirja tabel 3 näol on tegemist kokkuvõtva tabeliga, mis näitab ära elementide maksimum ja miinimum laiused ilma tabelis 2 toodud tasandeid eristamata. Tabel 3 üksi ei ole käsitletav teemaplaneeringu metoodikana vaid toob välja teemaplaneeringu koostamise ehk planeeringuliste põhimõtete (st kogu protsessi arvestades planeeringu eesmärke, lähteülesannet, avalikku huvi, valla arengukava, teisi kehtestatud ja koostatavaid planeeringuid, looduskeskkonda, olemasolevat ja planeeritud maakasutust jne) ja kasutatud Metoodika põhimõtete tulemusena saadud rohelise võrgustiku elementide parameetrite vahemikud (min ... max) ilma erinevaid tasandeid eristamata. Teemaplaneeringu metoodilised põhimõtted tulenevad Metoodikast, mida väljendab tabel
8. Üksnes teemaplaneeringu tabeli 3 põhjal rohevõrgustiku konstrueerimine oleks võimatu ja vastuolus Metoodikaga, mille sisuline osa on kirjeldatud neljakümne kuuel leheküljel. 27
9. Kohus leiab, et kokkuvõtteks ei ole kaebaja suutnud tõendada, et vald on Metoodikat valesti kasutanud. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustus ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ p 2.2.1 kohaselt maakonna ja kohaliku tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Seega on juba maakonnaplaneeringu tekstis avatud võimalus teatud tingimuste täpsustamiseks.

§ 7

lg 4 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks, kuid see ei tähenda, et maakonnaplaneeringuga on kõik küsimused lõplikult otsustatud. Vastustaja on selgitanudki, et selle välistab maakonnaplaneeringu üldistuse aste.

§ 7

lg 2 p 7 järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine;

§ 8

lg 2 p 7 kohaselt toimub rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringuga nähakse seega ette kavandatavad meetmed ning üldplaneeringuga seatakse konkreetsed tingimused. Vastavalt on vastustaja täpsustanud üldplaneeringuga tuumalade, puhveralade ning rohekoridoride täpse asukoha. Kaebajate kinnistute kasutamise tingimused sõltuvad rohekoridori asukohast rohevõrgustiku vajadustest lähtudes. Eelnevast nähtus, et vastustaja kaalus siiski alternatiivseid lahendusi, mis kaebajate õigusi vähem riivaks, kuid ta ei saanud rohekoridori jätta määratlemata, kuigi sai selle laiust oluliselt vähendada. Teistsugust rohekoridori asukohta määrata küll ei saanud, kohus on eelnevalt need põhjused ära nimetanud, kuid muutusi sai teha koridori laiuse osas. Kuigi kaebaja märgib, et ta ei saa vastuseid küsimusele, miks koridori laius peaks olema 80 m ja ei võiks olla 30 m ja kohtukaebuse viimases vastuses 50 m, nähtub kohtule, et vastuväidetes vallale, mille kaebaja lisas kohtukaebusele tlk 19, ei ole ta sellist konkreetset küsimust püstitanud, seega ta ei saa ka hetkel väita, et vallal eraldi kirjalikku vastust selles küsimuses ei ole esitatud. Vald on vastamisel siiski märkinud küsitust enam ning selgitanud lisaks, et teemaplaneeringu lahendust ta muutis ja rohevõrgustiku koridori ala minimaalset laiust muudeti nii, et 200 m asemel vähendati laiust 80 meetrile, et mitte takistada DP algatamist. Valla seletuste kohaselt töötati Randvere-Viimsi tee ja haljastu nr 19 vahelisele rohekoridorile välja parim võimalik asukoht. Kohtule nähtub, et arvestati kehtivate maakonna-, üld-, teema – ja DP-dega, loodusliku olukorraga ja arvestati tööstusobjektide olemasolu ja asukohaga. Kuna kaebaja kinnistu paikneb vahetult AS-ile Milstrand kuuluvate kütusebaasi kinnistuga ja seal käideldakse kütust, siis on tegemist suurõnnetusohuga objektiga. Kinnistute lähedal paikneb ka Miiduranna sadam, millel on oluline ruumiline mõju ümbruskonnale. Vaidlust ei ole küsimuses, et ala on valdavalt kõrghaljastusega, mis neutraliseerib ka visuaalselt eelmärgitud reostust. Kinnistute rohevõrgustikku kaasamise põhilised tingimused kohus juba nimetas. Vastustaja selgitas ka seda, et kui Keskuse ja Ladina kvartal ja kaebaja kinnistud jätta rohekoridorist välja, siis ei oleks võimalik juba kehtivatest planeeringutest kinni pidada. Kui rohekoridor oleks planeeritud aga lisaks Keskuse ja Ladina kvartali kinnistule, siis oleks kaebaja kinnistud jäänud terves ulatuses rohevõrgustiku koosseisu. Vastustaja tõi ka esile, et kinnistutest haarati rohevõrgustikku kokku 28,53 ruutkilomeetrit alasid, millest eramaadele jäi 11,33 ruutkilomeetrit, so 39,7% ja riigimaadele ja munitsipaalmaadele jäi 60,3 % rohealasid. Need olid lähtetingimused, millest vald alustas rohevõrgustiku plaanimist ning ei saa öelda, et vald oleks jõudnud ebaproportsionaalse tulemuseni. Vaidlus jäi ülesse küsimuses, kas kõnealuse rohekoridori laiuseks sai määrata minimaalselt 100 m- 200 m, mil kompromissina jäeti selle laiuseks 80 m, mil vald ei välista kinnistute põhjapoolses osas ehitamist. Kohtuistungil oli kaebajale selgitatud, et teemaplaneeringu seletuskirjas on tabel 2, mille järgi saab kontrollida, miks rohekoridori laiuseks peaks olema 28 100-200m ja et tegemist on linnaosa, asumi, külade grupi astmega. Kaebaja endiselt jäi vaidlustama ja kahtlema, miks peaks lähtuma sellest grupist. Kuigi kaebaja nõustub, et rohevõrgustiku konstrueerimisel koostati Metoodika (Sepp, Jagomägi, 2002) ja et seletuskirjast lk 18 nähtub, et Metoodikat kohandati vastavalt Viimsi valla eripärale ja töö täpsustamisele, arvab kaebaja endiselt, et lähtuda tuleks juhendmaterjali mõttes kvartali põhimõttest, mis annaks ribastruktuuride läbimõõduks 30-60 m. Kaebaja väidabki endiselt, et vastustaja on valesti lähtunud tabelist 2, kui lähtuda tuli teemaplaneeringu seletuskirja lk 24 toodud tabelist 3 „Rohevõrgustiku elementide parameetrid Viimsi vallas“, mis vastab teemaplaneeringu rohevõrgustiku struktuurelementidele. Kuna Seppa ja Jagomägi Metoodikat kohandati, siis oleks õige lähtuda tabelist

1. Kohtule nähtub, et Miiduranna sadamast tuleneval põhjusel juba olemasolevatele piirangutele ei saa kaebaja nõuda alla 50 m piirangu kehtestamist. Kohtule esitatud viimases vastuses märgib kaebaja, et antud juhul ei nähtu põhjust ja kaalutlust, miks selleks laiuseks ei saanud jääda 50 m. Vastustaja on selgitanud, et lisaks on rohevõrgustiku teemaplaneeringu ptk 1.5 käsitletud metoodikale (lk 18-25) oli vajalik arvestada rohevõrgustiku teemaplaneeringu ptk 7.
2. (lk 18-25) põhjendusi. Kaebaja kinnistule reserveeritud rohekoridori 80 m laius on leidnud käsitlust rohevõrgustiku teemaplaneeringu ptk 7.2 (lk 96-97). Teemaplaneeringu lk 23 tabeli 2 kohaselt on rohekoridor pikkusega 900 m grupis „linnaosa, asum, külade grupp“. Koridori laiuse saamiseks vaadeldakse neid alasid, mida ta seob. Vastustaja sai vaadeldava ala ulatuseks 1, 5 km j tabelis 2 vastab vahemikule 1-2 km „linnaosa, asumi, külade grupp“. Ka tuleb võtta arvesse tuumala suurust ja kui see on suurema ulatusega, siis peab olema koridor laiem, see tagab sidususe. Vastustaja sai haljastu nr 19 läbimõõduks 160 m idast –läände ja 230 m lõunast –põhja ja Viimsi pargi läbimõõduks 400 m idast-läände ja 600 m lõunastpõhja. Haljastu nr 19 läbimõõduks saadi suurem näitaja, kui tabelis 2 „kvartal“ astme tuumala. Kaebaja sai kontrollida, kas Viimsi park vastab läbimõõdule tabelis 2 „linnaosa, asum, külade grupp“. Kuna astmeks tuleb „linnaosa, asum, külade grupp“, siis rohekoridori laiuseks moodustub 100 m- 200 m. Seega kohandatud Metoodikale see tulemus, mille vastustaja sai, vastab. Teemaplaneering selgitab lk 23 seletuskirjas, et struktuurelementide määratlemise aluseks olid nende morfomeetrilised kriteeriumid, mis tagavad struktuuri, kui terviku ökoloogilise toimimise ning arvestatud on looduslike alade osatähtsust. Kohandatud metoodika arvestabki mitte teoreetilist valla tasandit, vaid valla konkreetseid tingimusi, seega on arvestatud nn kohandusi. Seletuskirja tabeli 2 (lk 23) pealdisest nähtub, et tabelis kajastuvad lisaks valla tasandile ka täpsemad tasandid ja tabeli all on selgitus, et täpsemate tasandite kaasamise eesmärgil on töös välja toodud Viimsi valla tähtsamad haljasalad ptk 2.
3. Seega, kuivõrd lähtuda tuli Metoodikast, siis on vastustaja vaidlusalune otsus põhistatud ka selle Metoodika kaudu ja vald ei ole siinkohal eksinud. 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03 on Riigikohus leidnud, et: „Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. /…./Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“ 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-8107 märgib Riigikohus muuhulgas, et: „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“ 29 Käesolev keelduv otsustus on tehtud lähtudes planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele antud diskretsioonist, seega tuli kohtul kontrollida, kas otsuse tegemisel on järgitud nii menetluslikke kui sisulisi aspekte, sj kas on järgitud haldusmenetluse seadusest § 4 lg 2 ja § 5 lg 2 tulenevaid nõudeid, kas ei ole väljutud kaalutluse piiridest ega tehtud kaalutlusvigu. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus leiab, et antud juhul on esitatud selgitused lähtudes ulatuslikust materjalist siiski kokkuvõttes kaebaja poolt esiletoodud küsimustes kajastatud ning otsustuse tegemisel on esitatud faktiline olustik, mis ei sisalda sj ka valeandmeid. Kuna asjaolusid ei ole ka moonutatud, siis selliselt ei saanud kaasneda diskretsiooniviga ning vald ei ole meelevaldselt kaebaja kinnistutel rohekoridori seadnud ega määranud selle ulatust. Kui kaalumisel arvestati olulisi asjaolusid õigesti ja puuduvad muud võimalused, siis ei saa teha etteheiteid ka otsuse ratsionaalsuses, kui rohekoridori laiuseks ei kujunenud kas 30 m või 50 m.
4. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda- HKMS § 92 lg
5. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 30