3-12-86/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 13.jaanuaril 2012.a. Tallinnas 3-12-86 A. Z. kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. 13.01.2012.a. saabus Tallinna Halduskohtule A. Z. kaebus, milles ta palub kohustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi(MKM) edastama vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse(MSVS) §-le 5 lg 4 tema teabenõue asutusele, kelle kompetentsi kuulub sellele vastamine. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja teada saada pädeva asutuse arvamust selle kohta, kas tööandja on õigesti märkinud temaga 30.04.2008.a. töölepingu lõpetamise põhjuseks katlamaja automatiseerimise. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS, jõustunud 1.01.2012.a.) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et kohtu poole pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt. Kaebusest ei nähtu, et MKM oleks kaebaja õigusi rikkunud. MKM on kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja probleemi tuumaks on see, kas katlamajas on töö tegelikult ümber korraldatud ja kas kaebaja koondamine on seetõttu põhjendatud. MKM pole ekspertiisiasutus, samuti ei tuvasta ministeerium eraõiguslikes vaidlustes olulist tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. MKM on õiguspäraselt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele pöörduda oma probleemi lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole. MKM ei saanud edastada kaebaja teabenõuet ise töövaidluskomisjonile või kohtule, sest MSVS § 5 lg 5 kohaselt ei edasta adressaat märgukirja või selgitustaotlust vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 2 lg 1 sätestab, et individuaalne töövaidlus selle seaduse tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Selle kohta, kas tööandja on kaebajaga töölepingu lõpetanud õiguspäraselt põhjusel, et katlamaja automatiseeriti, on viimati nimetatud seaduse § 4 lg 1 järgi pädev hinnangut andma üksnes töövaidluskomisjon või maakohus tsiviilkohtupidamise korras. Seega puudub MKM-l seadusest tulenev alus kaebaja poolt soovitud toimingu tegemiseks ning teabe edastamata jätmine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja väidab oma kaebuses, et antud juhul pole mingit vaidlust ning imelik oleks, kui kaebaja pöörduks töövaidluskomisjoni või kohtu poole selleks, et nad teeksid järelduse, kas Paldiski linna katlamaja katlad on automatiseeritud. Kui kaebaja ei soovi vaidlustada enda töölepingu lõpetamise õiguspärasust, vaid soovib sellele õiguslikku hinnangut üksnes teoreetilisest huvist lähtudes, võib ta pöörduda mõne advokaadibüroo poole. Kohtunik: D.Maastik