Obsah (6)

§ 403§ 230§ 231§ 5§ 367§ 174

2-10-54401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54401 T

§ 403määras kohus 31.01.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.

Pooltele on antud tähtaeg kõikide asjas tähtsust omavate dokumentide ja avalduste esitamiseks. 10.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 11. Juhindudes

§ 231lg-st 2 peab kohus hageja põhinõuet tõendatuks ning põhjendatuks.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2437,08 eurot. 12. Poolte vaidlus seisneb viivise tasumise kohustuses. Kostja on leidnud, et viivisenõue on põhjendamatu selle pikaaegse esitamata jätmise tõttu. Riigikohus on leidnud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu 2 2-10-54401 lõppenuks ainuüksi pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (RKTsKo 29.01.2007 nr 3-2-1- 137,06, p 23).

§ 230

lg-st 1 tulenevalt peab seega kostja tõendama eeltoodud erandlikke asjaolusid ning hageja käitumise vastuolu hea usu põhimõttega. Eelkõige on kostjal vajalik tõenditega esile tuua hageja selline käitumine, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma nõudest loobunud või et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju (RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 13). Eeltoodud asjaolusid poolte esitatud tõendite põhjal tuvastatud ei ole. Samuti on tuvastamata võimalikud kokkulepped viivisenõudest loobumise kohta.

1. Hageja on kasutanud VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt oma õigust nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. Ebaõige on kostja vastuväide, et viivise tasumise kohutustust ei ole hageja põhikirjas sätestatud. Viivise tasumise kohustuse kehtestab põhikirja § 10 p 13, samuti tuleneb viivise tasumise kohustus seadusest (KÜS § 7 lg 4, VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113). KÜS § 4 ja MTÜS § 7 järgi korteriühistu põhikiri ei ole ammendav ühistu ja liikmete vahelist õiguslikku suhet reguleeriv dokument, vaid kehtestab õigussuhte n.ö. raamtingimused. Liikme kohustuse märkimata jätmine põhikirjas ei vabasta ühistu liiget seadusliku kohustuse täitmisest. Hageja käitumist ei muuda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning viivisenõuet põhjendamatuks ka asjaolu, et hageja esitatud arvetel ei olnud eraldi märgitud viivist. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 14).
2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et viivisnõue on põhjendatud. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega (tl 42). Kohus võtab arvesse kostja tervislikku seisundit ja 80% ulatuses töövõimekaotust ning vähendab viivise nõuet jättes välja mõistmata viivise alates 27.10.2010 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tuginedes eeltoodule mõistab kohas kostjalt hageja kasuks välja kuni 27.10.2010 sissenõutavaks muutnud viivise summas 958,67 eurot ning

§ 367

alusel viivise 0,07% põhinõudelt (3 846,58 eurot) päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud 15. Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3