← Eesti

2-11-39303/9

Obsah (6)§ 11§ 142§ 145§ 144§ 8§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 26. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg

§-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja KK vastuväited hagile ja nende põhjendused. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 6. Kostja vastuväidete kohaselt - ei ole hageja ja kostja vahel käenduslepingut sõlmitud, kuna hageja seaduslik esindaja jättis käenduslepingu allkirjastamata. Tulenevalt

§ 11

lg 3 sätestatust tuli käendusleping sõlmida kirjalikus vormis, sest kliendileping nr 135 oli samuti sõlmitud kirjalikus taasesitatavas vormis.

§ 11lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui pooled Lk

(6)2 on selle allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Käenduslepingu p-st 2.2 nähtub, et leping 2 jõustub selle sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja ostu-müügilepingu järgsete kohustuste täieliku tasumiseni. Kuna hageja ei ole käenduslepingut allkirjastanud, ei ole poolte vahel sõlmitud käendusleping jõustunud ja hageja ei saa nõuda selle lepingu alusel käendajalt OÜ-ga M sõlmitud kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist; - käenduslepinguga ei tagata kliendilepingust nr 135 tulenevaid OÜ M kohustusi.

§ 142

kohaselt peab käenduslepinguga olema määratletud millist võlgniku kohustust käendaja tagab ja millisest tehingust tagatav nõue tuleneb. Kostja on seisukohal, et hageja ja OÜ M vahel sõlmitud kliendileping nr 135 on teenuste osutamise leping ja kestvusleping, sest nimetatud lepingu kohaselt pidi hageja osutama OÜ-le M reklaamiteenust OÜ M kohustus reklaami eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. 30.09.2010.a. käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja KK ostuarvete tasumise eest hagejale summas 51.866,10 krooni ja lisaks sellele hageja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisarvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Käenduslepingust ei nähtu ja ei ole võimalik määratleda, kes on võlgnik, kelle kohustusi ja millises ulatuses peab käendaja tagama, ka ei ole võlgniku isikut võimalik tuvastada ostumüügilepingu alusel, kuna hageja ja M OÜ vahel on sõlmitud kliendileping reklaamiteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei määratle käenduslepingu p 1.2 võlgniku isikut ja kohustuste ulatust, ei laiene käendusleping kliendilepingule nr 135 ja kostja ei vastuta ostuarvete tasumise eest hagejale summas 51.866,10 krooni ega ka hageja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisarvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. 7. Kostja märgib oma vastuses ka seda, et käenduslepingu p-s 1.3 on märgitud, et käendaja vastutab kõikide enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud ja tulevikus tekkivate võlgniku kohustuste täitmise eest hageja ees.

§ 142

lg 2 teise lause kohaselt võib tulenevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käenduslepingu punktis 1.3 ei ole võimalik määratleda, kelle ja millist tulevikus tekkivat kohustust peab käendaja tagama. Kuna nimetaud lepingupunktis ei ole selgelt määratletud, kelle ja millist tulevikus tekkivat kohustust ja millises ulatuses peab kostja tagama, ei saa käendaja eelpoolosundatud seadusesätte järgi tagada tulevikus tekkivate M OÜ kohustuste täitmise hageja ees. Käenduslepingu punktiga 1.3 kohustati käendajat vastutama ka enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud võlgniku kohustuste täitmise eest hageja ees. Võlgniku isiku ehk käendatava ja olemasoleva kohustuse määratlemata jätmine käenduslepingu punktis 1.3 ja lepingus tervikuna on vastuolus

§ 142

lg 1 sisulise mõtte ja põhimõttega, et käenduslepingust peab avalduma käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda käenduslepingu alusel kostjalt M OÜ poolt kliendilepinguga nr 135 võetud kohustuste täitmist

§ 145lg 1 alusel.

8. Kostja tõendeid ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas. 07.02.2012.a. esitas hageja kohtule omapoolse seisukoha kostja KK vastuväidete osas hagile. Lk

(6)3
  1. Hageja teatas nimetatud menetlusdokumendis, et loobub nõudest kostja M OÜ vastu, kuivõrd M OÜ on äriregistrist kustutatud 03.02.2012.a.
  2. Hageja seisukoha kohaselt ei ole õige kostja KK väide, et käenduslepingust ei nähtu, kes on võlgnik, kelle kohustusi peab käendaja tagama. Hageja ja OÜ M vahel 29.09.2009.a. sõlmitud kliendilepingu allkirjastas OÜ M esindajana selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige KK. Ka nähtub käenduslepingu p-st 1.2., et käendaja vastutab võlgniku (M OÜ) ostuarvete tasumise eest võlausaldajale summas 51.856, 10 krooni, lisaks sellele võlausaldaja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisarvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Seega on käendaja kohustused käenduslepingus kokku lepitud.
  3. Tulenevalt

§ 144

lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimiseks, piisab käendaja ühepoolsest avaldusest käenduslepingu sõlmimiseks. KK digitaalallkiri käenduslepingul kinnitab tema tahteavaldust käenduslepingut sõlmida.

  1. Hageja leiab, et kostja väide nagu ei oleks võimalik võlgniku isikut tuvastada ka ostumüügilepingu alusel, sest hageja ja OÜ M vahel oli sõlmitud kliendileping reklaamteenuse osutamiseks, ei ole õige. Hageja esitas OÜ-le M arve nr 91005 selgitusega „reklaamikampaania –Raadio Sky Plus“, ehk siis hageja poolt M OÜ-le osutatud reklaamiteenuse eest. M OÜ kohustus nimetatud teenuse eest hagejale tasu maksma. Käenduslepinguga kohustus aga käendaja võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kuna M OÜ on äriregistrist kustutatud vastutav viimase võlgade eest kostja KK käenduslepingu alusel. Kohtuotsuse põhjendused.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et - R OÜ ja M OÜ sõlmisid 29.09.2009.a. kliendilepingu nr 135, mille kohaselt M OÜ ostab R OÜ-lt reklaamiteenuseid lepingus kokkulepitud korras ja tingimustel ja M OÜ tasuvad selle eest R OÜ-le vastavalt neile esitatud arvetele 14 päeva jooksul arve esitamisest; - M OÜ nimel on lepingu allkirjastanud KK; - R OÜ on esitanud M OÜ-le arve nr 910005
  3. oktoobril 2009.a. selle tasumistähtajaga 20.11.2009.a. summas 51.866,15 krooni; - R OÜ arvet tasunud ei ole.
  4. Pooled vaidlevad selle üle - kas KK ja R OÜ on sõlminud 30.09.2009.a. käenduslepingu; - kas 30.09.2009.a. KK ja R OÜ vahel sõlmitud käenduslepinguga tagatakse R OÜ ja M OÜ vahel 29.09.2009.a. sõlmitud kliendilepingut nr 135 ning Lk

(6)4 - kas käenduslepingus on selgelt määratletud kelle ja millist tulevikus tekkivat kohustust ning millises ulatuses peab kostja tagama ning kas võlgniku isiku ehk käendatava ja olemasoleva kohustuse määratlemata jätmine käenduslepingu punktis 1.3 ja lepingus tervikuna on vastuolus

§ 142

lg 1 sisulise mõtte ja põhimõttega, mille kohaselt peab käenduslepingus avalduma käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. 15. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 8

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik,

§ 11

lg 2 ja 3 sätestatust, milliste kohaselt ei loeta lepingut enne sõlmituks kui sellele on antud ettenähtud vorm ning kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta,

§ 76

lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele,

§-ist 142, mis sätestab käenduse mõiste ning

§st 145, mis sätestab käendaja vastutuse. 16. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevat dokumentaalset tõendit – 30.09.2009.a. kuupäevaga koostatud käenduslepingut, mille poolteks on KK ja R OÜ, leiab, et nimetatud leping tuleb poolte vahel sõlmituks lugeda

§ 11

lg 4 kohaselt, sest nimetatud lepingu sõlmimiseks on teinud tahteavalduse käendaja KK, kes on R ja Mobiilteenuste käenduslepingu allkirjastanud digitaalselt, mis on tõendatud digitaalallkirjade kinnituslehega ja sellel sisalduva faili nimega, millele digitaalallkiri antud on (t/l 18).

§ 144

lg 1 kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõusolekut käenduslepingu sõlmimiseks, millest tulenevalt tuleks nõusoleku puudumist tõendada, mida aga tehtud ei ole. Kohus on seisukohal, et käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis nagu kliendileping nr 135, mis tähendab, et käendusleping on sõlmitud ka kooskõlas

§ 11lg 3 sätestatuga.

  1. Kohus asub seisukohale, et R OÜ ja KK vahel 30.09.2009.a. sõlmitud käenduslepingu p-st 1.1 nähtub, et lepingupooled on kokku leppinud, et käendaja, kelleks lepingu pealdise kohaselt on KK, kohustub lepinguga vastutama võlausaldaja ja OÜ M vahel 30.09.2009.a. sõlmitud lepingu tingimuste nõuetekohase täitmise eest ja lepingu p-s 1.
  2. kokkulepitu kohaselt vastutab käendaja võlgniku ostuarvete tasumise eest võlausaldajale summas 51.866,10 krooni, lisaks sellele võlausaldaja ja võlgniku vahelisest ostu-müügilepingust tulenevate viivisearvete tasumise eest, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest (t/l 18). Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele kostja väited nagu ei käendaks tema ja kostja vahel sõlmitud käendusleping kliendilepingut nr 135, vaid kostja sellekohased väited on üksnes katsed vabaneda oma käenduslepinguga kokkulepitud kohustuste täitmisest. Asjaolu, et käenduslepingu p-s 1.
  3. on kostja võtnud omale kohustuse vastutada võlgniku ostuarvete tasumise eest, ei tõenda kostja väidet, et käendusega ei tagata kliendilepingust nr 135 tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et kostja teadis täpselt millised kohustused ta omale käenduslepingu sõlmimisega võtab, kinnitab ka see, et kostja ise allkirjastas M OÜ eest kliendilepingu nr 135 ning ka see, et R OÜ on esitanud M OÜ-le arve nr 910005 täpselt samas summas, millise tasumise kohustuses käendaja omale käenduslepingu p-s 1.
  4. kohustuse võttis (t/l 16 ja 18). Seega on käenduslepingus täpselt määratletud millist tulevikus tekkivat M OÜ kohustust KK sõlmitud käenduslepinguga tagatakse ja vaidlusalune käendusleping ei ole vastuolus ei käenduslepingu olemuse ega mõttega, vaid käendaja KK vastutab poolte vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt ning

§ 145lg 2 alusel R OÜ ees käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Lk

(6)5 Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  1. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata Julianus Inkasso OÜ arve OÜ-le R, sest nimetatud dokumentaalne tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
  2. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Kuna hageja nõudeks kostja vastu on 3314,85 eurot, ongi nimetatu käesoleva tsiviilasja hinnaks. Kohtunik: Lk
(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.