← Eesti

3-10-3063/147

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3063 Haldusasi Harku Vallavalitsuse kaebus Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korraldusele nr 86 ja Siseministeeriumi komisjoni hindamise tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja: Harku Vallavalitsus Esindaja: vandeadvokaat Martin Männik Vastustajad: Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus (Siseministeeriumi kaudu) Esindajad: Madis Kaldmäe, Jaana-Helen Luik, Olivia Taluste ja Andres Heldring Kolmas isik: Rae vald Esindaja: Indrek Metusa Kolmas isik: Saue vald Esindaja: Kalev Kala Kolmas isik: Jõelähtme vald Esindaja: Andrus Umboja ja vandeadvokaat Karl Haavasalu Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 14.10.
  3. Resolutsioon
  4. Jätta kaebus rahuldamata.
  5. Mõista vastustajalt kolmanda isiku Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 999 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.
  6. Sekretäril saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri menetlusosalistele. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on pooltel ja kolmandatel isikutel õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavaktegemisest vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harku Vallavalitsus esitas meetmesse kohalike avalike teenuste arendamine eeltaotluse kahele projektile: “Harkujärve Põhikooli rajamine” ja „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“. Siseministeeriumi 25.augusti 2009 kirjaga nr. 12.6-2-1/6507 (I tl 25) teavitati Harku Vallavalitsust, et regionaalministri 01.juuni 2009 käskkirjaga nr 46 perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamiseks moodustatud Siseministeeriumi komisjon on sama käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodika alusel hinnanud Harku valla projekte „Harkujärve Põhikooli rajamine“ ja „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ negatiivselt. Samas kirjas teavitati Harku Vallavalitsust, et tulenevalt regionaalministri
  8. oktoobri
  9. aasta määruse nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (edaspidi Määrus nr 8) § 111 lg 7 kohaselt ei edastata maakondlikku hindamisvooru negatiivse hinde saanud eeltaotlust ja selle menetlus loetakse lõppenuks. Kirjale oli lisatud projekti „Harkujärve Põhikooli rajamine“ hindamisleht, projekti „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ hindamisleht (I tl 12) ning MTÜ Vääna Külakoja arvamus Vääna keskusehoone asukoha kohta (I tl 26).
  10. Harku Vallavalitsus esitas
  11. septembri
  12. aasta kirjaga nr 22-1/3354 vaide Siseministeeriumi toimingutele (I tl 16-17), milles paluti projekte veelkord hinnata ja positiivse hinde saamisel edastada need maakondlikule hindamiskomisjonile edasiseks hindamiseks. Harku Vallavalitsuse vaie lahendati Siseministeeriumi poolt
  13. oktoobri
  14. aasta vaideotsusega nr 14-1.2/29-1 (I tl 18-24), mille Harku Vallavalitsus sai kätte
  15. oktoobril
  16. aastal. Vaideotsusega jäeti Harku Vallavalitsuse vaie rahuldamata.
  17. 25.11.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Harku Vallavalitsuse kaebus Siseministeeriumi vastu (I tl 3-9) ja 26.11.2011 selle täpsustus (I tl 31) . Kaebaja palub rahuldada kaebus ja tühistada Siseministeeriumi komisjoni
  18. augusti
  19. aasta Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse I hindamisbloki hindamisleht, millega hinnati negatiivselt Harku Vallavalitsuse eeltaotlust „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“ samuti teha Siseministeeriumile ettekirjutus lahendada uuesti Harku Vallavalitsuse eeltaotlus projektile „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“. Kohus võttis nimetatud kaebuse menetlusse oma 17.01.2011 määrusega (tl. 32-33).
  20. 10.03.2011 esitas Harku Vallavalitsus Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.02.2011.a. korralduse nr. 86 osaliseks tühistamiseks ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks, mis registreeriti kohtus haldusasjana nr. 3-11-618 (haldusasja 3-11-618 tl 3-10). Koos selle kaebusega esitas Harku Vallavalitsus esialgse õiguskaitse taotluse ning taotluse liita kaebus ühte menetlusse kohtuasjaga nr. 3-10-3063, milles Tallinna Halduskohus on oma 17.01.2011.a. kohtumäärusega vastustajaks tunnistanud Siseministeeriumi. Kohus võttis selle kaebuse menet2 lusse 01.04.2011 määrusega ja liitis sama määrusega kaebuse ühte menetlusse haldusasjaga 3-103063 ning viis läbi kaebuse eelmenetluse. (I tl 59-64).
  21. 7.09.2011 viis kohus asja arutamise ettevalmistamiseks ja võimaliku kompromissi arutamiseks 29.08.2011 määruse (I tl 147) alusel läbi eelistungi (I tl 172-173).
  22. 14.09.2011 määrusega (I tl 206-207) kaasas kohus asja menetlusse kolmandate isikutena Saue, Jõelähtme ja Rae valla.
  23. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 14.10.
  24. MENETLUSOSALISTE VÄITED JA PÕHJENDUSED
  25. Kaebaja leiab, et Siseministeeriumi komisjoni 06.augusti 2009 aasta Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse I hindamisbloki hindamisleht, millega hinnati Harku Vallavalitsuse eeltaotlust „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“ negatiivselt (edaspidi „hindamisleht“), tuleks tühistada ja teha Siseministeeriumile ettekirjutus lahendada see uuesti ning Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korraldus nr 86 tuleks osaliselt tühistada ning teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus lahendada uuesti kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012 eelisnimekirja täiendamine Harju maakonna projektidega pärast vaidluse lõppemist Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr. 3-10-3063 ja Harku Vallavalitsuse eeltaotluse projekti „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“ edastamist Vabariigi Valitsusele maakondliku hindamiskomisjoni poolt järgmistel põhjustel: 8.
  26. Kaebaja on seisukohal, et hindamisleht on haldusakt, kuna negatiivse hinde saanud eeltaotlust maakondlikku hindamisvooru ei edastata ja selle menetlus loetakse lõppenuks. Kaebaja leiab, et hindamisleht on reguleeriva toimega ning õiguslikult siduv ja nendega lõpetatakse Harku Vallavalitsuse õigus eeltaotluste edasisele menetlusele struktuuritoetuse saamiseks. 8.
  27. Haldusmenetluses on rikutud kaebaja menetluslikke õigusi jättes ta kõigepealt haldusmenetlusse kaasamata. Kaebaja leiab Siseministeeriumi komisjon ei ole enne haldusaktide vastuvõtmist andnud Harku Vallavalitsusele HMS § 40 lg 1 ja 2 sätestatud korras võimalust esitada oma arvamust ja vastuväiteid seoses Rahandusministeeriumi poolt esitatud seisukohaga ning MTÜ Vääna Külakoja poolt esitatud hinnanguga, millele on tuginetud vaidlustatud haldusaktis ja nimetatud rikkumine on nii oluline, et tingib eraldiseisvalt vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Juhul, kui Siseministeerium oleks käitunud õiguspäraselt, oleks kaebaja saanud põhjendada, miks on vale rahandusministeeriumi seisukoht ja ebaõige ning asjassepuutumatu MTÜ Vääna Külakoja seisukoht 8.
  28. Siseministeeriumi komisjon on lähtunud hindamisel lubamatutest kaalutlustest, et projektis kavandatud lahend ei ole otstarbekas. Määruse nr 8 § 11 lg 7 kohaselt sai komisjon tugineda oma hinnangutes ainult asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, EAS-i ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile, sest nimetatud õigusakti säte ei näe ette komisjoni võimalust tugineda hinnangu andmisel muudele seisukohtadele, sealhulgas kolmandate isikute subjektiivsele arvamusele esitatud taotluse otstarbekuse kohta. Ka vaidemenetluses on jäetud arvestamata Harku Vallavalitsuse poolt 24.11.2009 esitatud põhjendus, miks MTÜ Vääna Külakoja hinnang on ebaõige ja on asutud seisukohale, et otsuse sai teha sellele informatsioonile tuginedes. 8.
  29. Kaebaja leiab, et haldusorgan on rikkunud ka diskretsioonireegleid ja jätnud otsuse motiveerimata rikkudes sellega HMS § 56 lg 3 sätestatud nõudeid ja kohtupraktikas välja kujunenud haldusakti põhjendamise nõudeid. Kaebaja arvates ei nähtu vaidlustatud haldusaktist mistahes tuvastatud asjaolusid ega huvide kaalumist, samuti seda, kuidas täpsemalt on komisjoni hindamiskriteeriumid sisustatud, samuti ei ole selles viidatud andmise õiguslikule alusele ning toimunud faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahelist sidumist, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, millest haldusakti and- 3 misel tegelikult lähtuti. Siinkohal viitab kaebaja ka Riigikohtu 24.01.2008 lahendile haldusasjas nr 33-1-62-07, milles viimane on muuhulgas leidnud et, „ … põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.“. Sellest seisukohast tulenevalt tuleb kaebaja arvates vaidluse lahendamisel jätta tähelepanuta need argumendid, mis on esitatud vaideotsuses ja millest väidetavalt lähtuti vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmisel. 8.
  30. Tulenevalt Määruse nr. 8 § 11 lg 7 võib komisjon teha taotlejale muuhulgas ettepanekuid projekti või selle osa muutmiseks. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud haldusaktist, miks seda võimalust ei ole kasutatud, kui komisjon leidis, et esitatud taotlused ei ole nõuetekohased. Kaebaja selgitab, et Harku Vallavalitsus esitas vaide lahendamise käigus 16.11.2009 Siseministeeriumile ise uuendatud teabega finantsplaani aastateks 2009-2012, millest selgub, et oluliselt on vähenenud Harku Vallavalitsuse poolt kavandatud investeeringute maht. Sellele asjaolule viitab ka Siseministeerium oma vaideotsuses. Eelnevast tulenevalt asus Siseministeeriumi komisjon kaebaja arvates diskretsiooniõigust teostades ilmselt ebaõigele seisukohale, et Harku Vallavalitsusel puudub valmisolek projektide elluviimiseks, mistõttu on haldusakt ka sisuliselt õigusvastane ja tuleb tühistada. 8.
  31. Oma 10.06.2011 täiendavas seisukohas tõstatab kaebaja ka projektide hindamiseks kasutatud metoodika õiguspärasuse küsimuse. Kaebaja leiab, et eeltaotluste hindamise ajaks oli vastu võetud uus metoodika, mis ei kehtinud projektide esitamise ajal, mis muutis võimatuks rakendatava hindamismetoodikaga arvestamise projekti koostamise ajal. Kaebaja on seisukohal, et isegi siis, kui lugeda uue metoodika rakendamine õiguspäraseks, ei andnud see Siseministeeriumile õigust arvestada MTÜ Vääna Külakoja arvamusega. 8.
  32. Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 osaliselt tühistamist ning Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemise taotlust põhjendab kaebaja eelkõige tulenevalt asjaoluga, et korraldus rikub kaebaja subjektiivset õigust saada võimalust projekti realiseerimiseks toetuste saamiseks meemest. Vabariigi Valitsus ei ole arvestanud korralduse kehtestamisel võimalusega, et Harku Vallavalitsuse projekt lisatakse pärast võimalikku positiivset kohtulahendit haldusasjas nr 3-10-3063 võimaliku nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimisel toetuskõlbulike projektide nimekirja ja tal võib tekkida õigus toetuste saamiseks. 8.
  33. Kaebaja taotleb kõigi menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ja esitas 14.10.2011 kohtuistungil vastava taotluse üldsummas 8644,97 eurot.
  34. Vastustajad Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad selle rahuldamata jätta järgmistel põhjustel: 9.
  35. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Siseministeeriumi komisjoni hindamislehe näol on tegemist haldusaktiga. Vastustaja on seisukohal, et eeltaotluste menetlemine onn mitmeetapiline protsess ja haldusaktiks on alles selle tulemusena välja antav Vabariigi Valitsuse korraldus. Eeltaotluste menetlemisel tehtavate vaheotsuste näol ei ole tegemist iseseisvate haldusaktide, vaid Vabariigi Valitsuse korraldust ettevalmistavate menetlustoimingutega. Seetõttu ei ole hindamislehed haldusaktid ja kaebaja nõuab oma kaebuses ekslikult hindamislehe kui haldusakti tühistamist. Vastustaja leiab, et õiguspäraselt läbiviidud hindamistoiminguid ei saa pidada eeltaotleja subjektiivseid õigusi piiravaks, sest investeeringute kava koostamise etapis ei saa eeltaotluse esitajal tekkida veel mingeid subjektiivseid õigusi struktuuritoetusele käesoleval juhul Perioodi 2007-2013 Struktuuritoetuste seaduse alusel. 9.2 . Seose kaebaja kaebuses esitatud väidetega leiab vastustaja kõigepealt, et hindamiskomisjon on Harku Vallavalitsuse eeltaotluse hindamisel järginud kehtestatud hindamismetoodikat. Hindamise tagajärjel on hindamiskomisjon hindamismetoodikat järgides andnud kaebaja eeltaotlusele negatiivse hinnangu kahes hindamiskriteeriumis ning seda põhjendanud ka hindamislehel. Kuna menetlustoiming on läbi viidud õiguspäraselt, ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. 9.
  36. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et viimane on jäetud kaasamata haldusmenetlusse ja enne haldusakti vastuvõtmist ei ole talle antud võimalust esitada enda arvamust ja vastuväiteid seoses 4 Rahandusministeeriumi ja MTÜ Vääna Külakoda seisukohtadega. Vastustaja selgitab, et HMS § 40 lg 3 p 6 sätestab erandi isikute ärakuulamisõiguse kohaldamisele juhul kui menetlusosaliste arv on suurem kui
  37. Vastustaja selgitab, et Perioodi 2009-2012 KOIT kava koostamise menetluse raames esitati kokku 173 eeltaotlust. Vastustaja märgib ka, et kaebajalt küsiti hindamismenetluse käigus korduvalt selgitusi, mida kaebaja 27.05.2009 ja15.06.2009 kirjalikult andis. Samuti on kaebaja 24.09.2009 vaide alusel läbi viidud vaidemenetlus ja 25.10.2010 tehtud vaideotsus, mille käigus ei tuvastatud õigusrikkumisi hindamise läbiviimisel ning ei tuvastatud asjaolusid, mille alusel saaks kaebaja taotlust positiivselt hinnata. 9.
  38. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud haldusakt rajaneb ebaõigetel kaalutlustel, on õigusvastane ja tuleb tühistada põhjusel, et otsuse langetamisel on tuginetud MTÜ Vääna Külakoja hinnangule. Vastustaja leiab, et hindamiskomisjon lähtus hindamismetoodikast ja tugines nii eeltaotluses toodud kui ka täiendavalt kogutud informatsioonile. Vastustaja leiab, et ei Perioodi 200-7-2013 struktuuritoetuste seadus ega ka määrus ei välista HMS § 6 kohaldamist, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas selgitama olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. MTÜ Vääna Külakoda onn piirkondlikku kohalikku algatust kandev mittetulundusühing ja oli ka Vääna külade arengukava 2009-2014 koostaja, mille väljavõtteid kasutas ka kaebaja oma eeltaotlusvormi projekti kirjelduses. Vastustaja seletas, et vastavalt komisjoni liikmete vaidemenetluses antud seletustele väljendas MTÜ Vääna Külakoja poolt esitatud info lihtsalt kõige kokkuvõtvamalt hindamiskomisjoni liikmete kaalutlusi ühe kriteeriumi lõikes hinnangu andmisel ja seetõttu kasutati põhjenduse andmisel seal esitatud sõnastust, mis ei tähenda, et kaalutlemisel oleks jäetud arvestamata muu informatsioon, sealhulgas kaebaja esitatu. 9.
  39. Vastustaja leiab, et kui hindamiskomisjon peaks tuginema ainult Määruse § 111 lõikes 7 toodud hinnangutele, ei oleks seadusandja regionaalministrile hindamismetoodika kehtestamise kohustust seadnud. Sellisel juhul puuduks hindamiskomisjonil iseseisev taotluste hindamise ruum ja eraldi hindamismetoodika kehtestamiseks puuduks vajadus. Sel juhul ei peaks hindamiskomisjon täiendavat informatsiooni koguma, vaid teeks oma otsuse vastavalt sellele, kas sättes nimetatud asutused annavad projektile oma heakskiidu või mitte. Kuna aga hindamiskomisjon on moodustatud ja kehtestatud eraldi hindamismetoodika, siis on ka põhjendatud hindamiskomisjoni õigus iseseisvalt informatsiooni koguda. 9.
  40. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et haldusorgan on rikkunud diskretsioonireegleid ja jätnud otsuse motiveerimata. Vastustaja leiab, et hindamislehe puhul ei ole tegemist haldusaktiga ja seetõttu ei pea hindamiskomisjon menetlustoimingut kajastav hindamisleht vastama ka haldusakti nõuetele. Samuti leiab vastustaja, et kuna eeltaotluste arv oli väga suur, siis oleks kõigi nende puhul olnud üksikasjaliku faktilise ja õigusliku motivatsiooni väljatoomine onud haldusorganile äärmiselt koormav. Seetõttu on hindamiskomisjon piirdunud ainult eeltaotlusele negatiivse hinde andmise peamiste asjaolude väljatoomisega. Vastustaja 25.08.2009 kirjas nr 12.6-2-1/6507, milles hindamiskomisjoni otsus kaebajale teatavaks tehti, oli ära toodud vaidlustamisviide ning öeldud, et kaebaja eeltaotlust maakondlikule komisjonile ei edastata. Seega oli kaebaja teadlik hindamiskomisjoni otsuse tagajärgedest ja põhjustest, miks eeltaotlus sai negatiivsed hinded. Vaide kaebaja otsuse peale ka esitas. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb eeltoodust tulenevalt arvestada ka argumente, mis on toodud vastustaja 25.10.2010 vaideotsuses, kus on põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud hindamiskomisjoni poolt läbiviidud menetlustoimingut. Menetlustoimingu õiguspärasust kontrollinud vaideotsus on oma sisult pädevus-, vormi- ja menetlusnõuete järgimise tõttu formaalselt õiguspärane ja kooskõlas õigusaktidega, mis annab vaideotsusele ka sisulise õiguspärasuse. 9.7 Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.
  41. Kolmas isik Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning nõustub üldjoontes Siseministeeriumi toodud seisukohtade ja põhjendustega. Jõelähtme Vallavalitsus toob eraldi välja järgmised argumendid kaebuse rahuldamata jätmiseks: 5 10.
  42. Kaebaja kaebus põhineb peaaegu täielikult etteheidetel, et vaidlusaluse otsuse vastusvõtmisel on rikutud menetlusnorme. Samas pole kaebaja tõendanud, et juhul, kui neid rikkumisi oleks olnud, oleks hindamistulemus olnud teistsugune. Nii põhines näiteks Rahandusministeeriumi poolt toodud analüüs objektiivsetel arvutustel ning sõltumata kaebaja finantsolukorra võimalikust hilisemast muutumisest vaidemenetluse ajal ei ole võimalik eeldada, et kaebaja poolt sellega seoses täiendavate seisukohtade esitamine oleks ümber lükanud Rahandusministeeriumi kalkulatsioonid. 10.
  43. Vaidlustatud otsuses antud seisukoht ja järeldus seoses projektis kavandatud lahenduse otstarbekuse/asjakohasusega, et hoone asukoht on ebasobiv, on selge ka sõltumata MTÜ Vääna Külakoda suhtest haldusmenetlusse. 10.
  44. HMS § 58 alusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et see ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja näidanud, et menetluslike rikkumiste vältimine oleks muutnud otsuse sisu. 10.4 Põhjendamatud on kaebaja väited, et teda ei ole kaasatud piisavalt eeltaotluse hindamise menetlusse. Avalikke konkursside puhul ei näe isikute kaasamine haldusmenetlusse välja üks-ühele selline nagu tavapärase haldusmenetluse puhul. Konkursside puhul tuleb osalejal esitada oma taotlus lähtuvalt konkursi reeglitest ja selles peab sisalduma kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Täiendavat vastuväidete esitamist hindajate seisukohtadele hindamise käigus ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud. Kui seda lubataks, väheneks oluliselt menetluse (konkursi) läbipaistvus ning avataks tee taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebajale oli antud koos teiste taotlejatega võrdne ja piisav võimalus esitada kõik oma taotlust põhjendavad andmed ning menetluse käigus ilmnenud kaalukamate vastuargumentide ilmnemine ei tähenda isiku haldusmenetlusse kaasamise õiguse rikkumist. 10.
  45. MTÜ Vääna Külakoja seisukoha arvesse võtmist ei keela otseselt ükski õigusakt. Sellise täiendava teabe kogumine on kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse ja õigluse eesmärki silmas pidades. Lõppkokkuvõttes peab põhjenduse esitama siiski otsuse vastuvõtnud haldusorgan, mitte seisukoha esitanud kolmas isik – seega omavad tähtsust seisukohas esitatud argumendid, mitte nende esitaja isik. 10.
  46. Kaebaja pole ei vaide- ega kohtumenetluses ümber lükanud neid faktilisi asjaolusid, mis muudavad projekti praegusel kujul ebaotstarbekaks. Sisuliselt on olukord selline, et kaebaja on nende faktiliste asjaolude hindamises erineval seisukohal vastuajast, kuid see ei kujuta endast põhistamiskohustuse täiemata jätmist. Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et vaidlusalusest otsusest on üheselt tuvastatav, millistel kaalutlustel hinnati kaebaja projekt negatiivselt mistõttu põhistamiskohustust on täidetud korrektselt. Ka ei saa pärast vaidlusaluse otsuse tegemist esinenud muutus Harku valla finantsseisundis muuta varasemat haldusakti õigusvastaseks, kuna õiguspärasust tuleb hinnata selle koostamise seisuga. 10.
  47. Kolmas isik leiab, et kuigi üldiselt oleks tervitatav, kui projektide hindamismetoodikat pärast nende esitamist ei muudetaks, ei nähtu käesoleva vaidluse asjaoludest, et hindamismetoodika muutmine oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ja teda oleks koheldud mingil moel ebavõrdselt võrreldes teiste taotlejatega. Harku Vallavalitsuse poolt esile toodu kaalutlust koostada projekt polüfunktsionaalse hoone rajamiseks selleks, et koguda hindamismetoodikas ettenähtud boonuspunkte, mitte lähtudes tegelikust vajadusest, ei saa käsitleda kaitsmist vääriva huvina. 10.
  48. Kolmas isik esitas kohtuistungil taotluse mõista kaebajalt välja kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud summas….
  49. Kolmas isik Rae Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: 11.
  50. Kolmas isik leiab, et kaebaja väited selle kohta, et teda ei ole kaebuses kirjeldatud haldusmenetluses ära kuulatud võivad ju formaalselt osutuda õigeteks, kuid ei oma kolmanda isiku hinnangul käesolevas asjas sellist tähendust nagu kaebaja on nendele omistanud. 6 11.
  51. Kaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-02 ei pruugi olla asjakohane, sest viidatud asjas vaagis kohus isiku õigust saada teada tema õigusi puudutavast haldusmenetlusest ja õigusest olla vastavasse menetlusse kaasatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust kaebaja kaasatuse kohta haldusmenetlusse, milles ta on läbivalt osalenud. 11.
  52. Kolmas isik ei nõustu kaebajaga selles, et asjas oleks oluline arvestada Riigikohtu hinnanguga kohtuasjas 3-3-1-74-
  53. Viidatud otsuses on rõhutatud ärakuulamisõiguse erilist tähtsust diskretsiooniotsuste tegemisel. Vaidlustatud otsuses oli kolmanda isiku hinnangul otsustuse diskretsioonilisus piiratud. Hindamiskomisjoni otsustus ning selle tegemisel arvestamisele kuulunud kriteeriumid ja alused olid paljuski selleks otstarbeks antud haldusaktidega ette määratud. Kaebaja ei ole hindamiskriteeriumite vastu eksimist vastustajale ette heitnud. Iseäranis arusaamatu on kolmandale isikule kaebaja arutluskäik Rahandusministeeriumile arvamusele vastuväite esitamise olulisusest vaidlustatud otsuse andmise menetluses. Raske on ette kujutada, missugused oleksid olnud kaebaja vastuväited statistikal põhinevatele argumentidele. 11.
  54. Kolmas isik on seisukohal, et haldusorgan ei ole lähtunud hindamisel lubamatutest kaalutlustest. Otsustamisel kasutatava diskretsiooni piiratus ei välista iseenesest uurimisprintsiibi rakendamist haldusmenetluses. MTÜ Vääna Külakoda poolt välja toodud argumendid ei olnud mitte subjektiivsed vaid objektiivsed, puudutades piirkonna tolleaegset realiteeti. Sellisena on MTÜ poolt esitatud arvamus käsitletav pigem piirkonda puudutava infona, millega sai hindamiskomisjon oma otsuses arvestada. Kaebaja ei ole vastavaid väiteid oma vaide täienduses sisuliselt ümber lükanud, esitades küll omapoolse nägemuse esitatud väidete osas. 11.5 Kolmas isik ei nõustu kaebajaga ka selles, et kaevatud otsus on langetatud diskretsioonireegleid rikkudes ja on põhjendamata. Kaevatud otsuse näol on tegemist sisuliselt hinnangulise otsusega, milles kohtulik kontroll on piiratud. Järeldusele, mille kohaselt ei saa kohus kontrollida asutuse või ametiisiku hinnangulise otsuse sisulist põhjendatust ega otstarbekust, jõudis Riigikohus kohtuasjas 3-3-118-
  55. Hindamisel ei ole rikutud menetluskorda ega hindamismetoodikat. Komisjoni liikmete seisukohtade põhjalikum esitamine vaidlustatud otsuses ei oleks toonud kaasa teistsugust otsust, samuti ei ole põhjenduste väidetav puudumine takistatud kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Lisaks juhib kolmas isik tähelepanu sellele, et hindamiskomisjon sai otsustamisel lähtuda vaid sel ajahetkel talle teada olnud asjaoludest. Arvamus, et Harku vald suudab võimaliku kokkuleppe läbi KIK-ga saavutada parema finantsvõimekuse kui seda kirjeldas oma arvamuses Rahandusministeerium, oli otsuse tegemise hetkel oletuslik ja sellel ei oleks saanud haldusakt põhineda. 11.
  56. Kokkuvõtteks leiabki kolmas isik, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Isegi kui möönda mõningaid vaidlustatud otsuse puuduseid, ei ole need sellised, mis oleksid mõjutanud otsuse õiguspärasust või otsustamise käiku, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus HMS 58 kohaselt kehtima jätta.
  57. Kolmas isik Saue Vald palub jätta kaebuse rahuldamata ja nõustub vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtade ja põhjendustega. Lisaks juhib kolmas isik tähelepanu asjaolule, et kaebuse rahuldamine tooks kaasa korraldusega hõlmatud valdadele ka väga suure varalise kahju ning avalikõiguslike ülesannete ja kohustuste, mis kõik on seotud vallakodanike huvide, õiguste ja põhjendatud ootusega, täitmata jäämise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamisel on määrava tähtsusega lahendada kõigepealt küsimus, kas Siseministeeriumi hindamiskomisjoni vaidlustatud otsus oli õiguspärane või mitte. Pärast 7 selle küsimuse otsustamist lahendab kohus kaebaja teise nõude seoses Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korraldusega nr.
  59. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus võeti vastu regionaalministri 22.10.2007 määruse nr. 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (edaspidi määrus) alusel vastu võetud ja regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr. 46 kinnitatud „Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodikast (edaspidi hindamismetoodika) lähtudes. Nimetatud määrus omakorda oli välja antud tuginedes Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse § 12 ja § 19 sätestatule.
  60. Määruse §-s 111 ja selle §-i 111 lg 7 alusel vastu võetud hindamismetoodikaga on sätestatud vaidlusaluse otsuseni viinud Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste menetlemise etapid ja lõpliku haldusotsuse kujunemise kord. Nähtuvalt nimetatud määruse § 111 sätestatust on eeltaotluste menetlemiseks ette nähtud mitmeastmeline haldusmenetlus, mille puhul igas astmes võib eeltaotlus hindamise käigus edasisest menetlusest välja langeda. Määruse § 111 lg 7 alusel moodustab Siseministeerium käesolevas asjas olulise komisjoni, mis hindab vastavalt regionaalministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale eeltaotlustes toodud lahenduste otstarbekust, ehituslikku komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks. Erinevalt määruse § 111 lg-st 6 ei sisalda selle § 111 lg 7 otsest regulatsiooni negatiivse hinnangu saanud eeltaotluse menetlemiseks. Nimetatud sätte viimane lause näeb ainult ette, et positiivse hinde saanud eeltaotlused esitatakse maakondlikule hindamiskomisjonile hindamiseks. Hindamismetoodika I hindamisbloki alajaotustes nähakse omakorda ette, et kasvõi ühe hindamiskriteeriumi lõikes negatiivse hinde saanud eeltaotlused maakondlikule hindamisele ei kvalifitseeru ning nende menetluse võib lugeda lõpetatuks. Sama norm näeb ette, et sellisel juhul edastatakse vastav teatis koos hindamislehe koopiaga taotlejale teadmiseks.
  61. Kohus on seisukohal, et eelpooltoodust tulenevalt võib hindamiskomisjoni poolt täidetaval hindamislehel fikseeritavat negatiivset hindamistulemust sisaldavat otsust pidada haldusaktiks HKMS § 4 lg 1 tähenduses, sest see sisuliselt lõpetab eeltaotluse menetluse ja eeltaotluse esitaja võimaluse osaleda edasises menetluses ning saada taotletud hüvesid. Kohus nõustub siinkohal küll vastustajaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, et tema taotlus kindlasti saab rahastatud, kuid tal on õigus nõuda oma eeltaotluse õiguspärast menetlemist haldusorgani poolt. Seega on hindamiskomisjoni hindamislehel fikseeritud negatiivne otsus sarnaselt kohtupraktikas korduvalt käsitletud detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsusega käsitletav haldusaktina ja vastavalt ka vaidlustatav. Vastava otsuse haldussisese vaidlustamise võimaluse ja korra vaidemenetluses sätestab üheselt ka Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse §
  63. Käsitledes edasi hindamiskomisjoni otsust vaidlustatud haldusaktina, nõustub kohus kõigepealt vastustaja ja kolmandate isikutega, et eeltaotluste menetlemine ei ole käsitletav tavapärase lihtsa ja ainult haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) toodud üldnormidele alluva haldusmenetlusena. Kohus on seisukohal, et haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lisaks HMS üldistele sätetele arvestada ka vastava haldusakti andmiseni viinud haldusmenetluse eriregulatsioonidega, millest tulenevalt võib haldusakti õiguspäraseks tunnistamiseks vajalike põhjenduste ulatus sõltuda täiendavalt selle sisust ja menetluse eripärast. Käesoleval juhul on tegemist eeltaotluste hindamismenetlusega, mis on avaliku konkursi üks erivorme. Hindamismetoodikas on välja toodud eeltaotluse hindamislehele üldiselt ja ka negatiivse hinde saamisel kohustuslikus korras kantavad sisulised ja vormilised andmed. Nimetatud hindamismetoodika näeb ette, et hindamislehele kantakse hinded kriteeriumite kaupa, komisjoni liikmete kommentaarid ja märkused hindamise aluseks olevate kriteeriumite lõikes ning negatiivse hindamise korral tuleb hindamislehe märkuste lahtrisse lisada argumentatsioon hinde väärtuse kohta. Mainitud on ka, et hindamislehed vormistatakse protokolli lisana. 8
  64. Eelmises punktis toodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel kõigepealt vastata küsimusele, kas nimetatud otsus on vormistatud tema kohta käivas regulatsioonis sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole haldusakti sellest aspektist lähtuvalt vaidlustanud ja ka nähtuvalt vaidlustatud hindamislehele kantud andmetest ei ole kohtul otseselt põhjust selle õiguspärasuses kahelda. Kohus loeb eeltoodud ulatuses vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks.
  65. Kaebaja poolt tõstatud põhiküsimus seisneb antud juhul aga selles, kas tulenevalt haldusaktide menetlemisele ja vormile HMS-s sätestatud üldnõuetest on vaidlustatud haldusakt õigusvastane. Põhimõtteliselt leiab kaebaja, et nimetatud haldusakt on õigusvastane, kuna teda ei ole selle menetlusse kaasatud piisaval määral, see on seaduses sätestatud määras põhjendamata ja on põhjendatud lubamatute seisukohtadega ning sellest ei nähtu tuvastatud asjaolusid ega huvide kaalumist. Kaebaja on seisukohal, et hiljem vaidemenetluses esitatud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta tulenevalt Riigikohtu 24.08.2008 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-62-07 toodud seisukohast.
  66. Kohus märgib kõigepealt, et ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käesolev haldusakt on antud ainult tema taotlust puudutanud haldusmenetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltaotluste hindamisel on tegemist HMS § 40 lg 3 p 6 sätestatud haldusmenetlusega ehk üle 50 menetlusosalisega haldusmenetlusega, mille puhul HMS § 40 lg 3 annab võimaluse haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamusi või vastuväiteid ära kuulamata. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et nimetatud vaidlusalune haldusmenetlus on küll mitmeastmeline, kuid tema lõppeesmärgiks on mitmeastmelise haldusmenetluse käigus välja selgitada toetust väärivad projektid ja anda välja vastav haldusakt, mitte vastu võtta eraldi lõplikku haldusakti iga toetuse eeltaotluse kohta.
  67. Kohus nõustub siinkohal kolmanda isiku Jõelähtme valla seisukohaga, et avalikke konkursside puhul ei näe isikute kaasamine haldusmenetlusse välja üks-ühele selline nagu tavapärase haldusmenetluse puhul. Avalike konkursside puhul tuleb osalejal esitada oma taotlus lähtuvalt konkursi reeglitest ja selles peab sisalduma kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Täiendavat vastuväidete esitamist hindajate seisukohtadele hindamise käigus tavaliselt ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud konkursi korda reguleerivas õigusaktis. Kui seda lubataks, väheneks oluliselt menetluse (konkursi) läbipaistvus ning avataks tee taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebajale oli käesoleval juhul antud koos teiste taotlejatega võrdne ja piisav võimalus esitada kõik oma taotlust põhjendavad andmed ning menetluse käigus ilmnenud kaalukamate vastuargumentide ilmnemine ei tähenda isiku haldusmenetlusse kaasamise õiguse rikkumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole ka vaidlustanud vastustaja dokumentaalselt tõendatud väiteid, et tema eeltaotluse hindamismenetluse käigus küsiti temalt korduvalt selgitusi, mida kaebaja 27.05.2009 ja 15.06.2009 ka kirjalikult andis. Seega on kaebaja olnud vaatamata HKMS § 40 lg 3 p 6 sätestatud menetluse läbiviimisele olnud sellesse kaasatud ja tal on olnud võimalus oma eeltaotlust täiendavalt selgitada.
  68. Kaebaja üheks sisuliseks põhiargumendiks otsuse vastu on see, et nimetatud otsuse tegemisel on tuginetud muuhulgas MTÜ Vääna Külakoda arvamusele. Kohus möönab siinkohal, et määruse § 111 lg 7 näeb otseselt ette, et komisjon tugineb oma hinnangutes asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, EAS-i ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitusese üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta. Samas annab komisjoni töö otseseks aluseks olev hindamismetoodika komisjonile selgesõnaliselt võimaluse arvestada muid asjakohaseid dokumente ja projekti kohta kogutud lisainformatsiooni. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et hindamiskomisjon lähtus oma töös õiguspäraselt hindamismetoodikast ja tugines otsuse langetamisel nii eeltaotluses toodud kui ka täiendavalt kogutud informatsioonile. 9
  69. Kohus nõustub vastustaja ja Jõelähtme Valla seisukohaga, et ei Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus ega ka määrus ei välista otseselt HMS § 6 kohaldamist, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas selgitama välja olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.
  70. MTÜ Vääna Külakoda on vastavalt vastustaja seletusele piirkondlikku kohalikku algatust kandev mittetulundusühing ja oli ka Vääna külade arengukava 2009-2014 koostaja, mille väljavõtteid kasutas kaebaja muuhulgas oma eeltaotlusvormi projekti kirjelduses. Seega ei saa kohtu hinnangul MTÜ Vääna Külakoja seisukohti pidada a priori asjatundmatuteks või arvessevõtmist mitteväärivaks. Nähtuvalt vaidemenetluses ja kohtumenetluses vastustaja poolt antud seletustele, hindas komisjon MTÜ Vääna Külakoja poolt esitatud seisukohti kooskõlas muu kogutud informatsiooniga (arengukavad, planeeritud hoone asukohaga seotud küsimused jne). Kohus möönab, et ilmselt ei olnud antud juhul kõige korrektsem hindamislehel just ainult MTÜ Vääna Külakoja seisukohtade rõhutatud väljatoomine, kuid peab seda vabandatavaks lähtudes komisjoni suurest töömahust ja komisjoni liikmete poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud seletustest, et MTÜ Vääna Külakoja poolt esitatud info väljendas lihtsalt kõige kokkuvõtvamalt hindamiskomisjoni liikmete kaalutlusi ühe kriteeriumi lõikes hinnangu andmisel. Just seetõttu kasutati põhjenduse andmisel seal esitatud sõnastust, mis ei tähenda, et kaalutlemisel oleks jäetud arvestamata muu informatsioon, sealhulgas kaebaja poolt esitatu. Vastavad kaalutlused nähtuvad kõige selgemalt vaideotsusest. Lisaks peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et sisuliselt ei ole kaebaja ei vaide ega kohtumenetluse käigus suutnud MTÜ Vääna Külakoja poolt toodud seisukohti ümber lükata. Kohtu hinnangul ei saa otsuse sisulisest küljest ja eriti vaideotsuses toodud põhjendustest lähtudes MTÜ Vääna Külakoja arvamusele viitamist selgelt lugeda selliseks menetlus- või vorminõuete rikkumiseks, mis iseenesest võis mõjutada asja otsustamist.
  71. Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et kui hindamiskomisjon peaks tuginema ainult Määruse § 111 lõikes 7 toodud hinnangutele, ei oleks seadusandja regionaalministrile hindamismetoodika kehtestamise kohustust seadnud. Sellisel juhul puudunuks hindamiskomisjonil iseseisev taotluste hindamise ruum (kaalutlusõigus) ja eraldi hindamismetoodika kehtestamiseks puuduks vajadus. Sel juhul ei peaks hindamiskomisjon vajadusel tulenevalt haldusmenetluse uurimispõhimõttest täiendavat informatsiooni koguma, vaid teeks oma otsuse vastavalt sellele, kas sättes nimetatud asutused annavad projektile oma heakskiidu või mitte. Kuna aga hindamiskomisjon on moodustatud ja eraldi õigusaktiga on kehtestatud tema töö otseseks aluseks olev hindamismetoodika, siis on ka põhjendatud hindamiskomisjoni õigus vajadusel iseseisvalt informatsiooni koguda ja langetada kogutud teabe alusel informeeritud ja kaalutletud otsus.
  72. Kohus peab läbiviidud avaliku konkursi tüüpi haldusmenetluse eripära arvesse võttes vajalikuks veel märkida, et laiemas plaanis oleks suure osavõtjate arvuga avalike konkursside puhul nende läbiviijale kõigi ebaedukaks osutunud osalejate suhtes kõrgendatud põhjendamisnõuetega haldusaktide vastuvõtmise nõue haldusorganit ebamõistlikult koormav ja sisuliselt ebaratsionaalne ja mittevajalik. Sellele viitas oma vastuses kaebusele ka vastustaja. Kohtu hinnangul on õigem ja haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning eriti selle võimalikult väikeste kuludega läbiviimise põhimõttega rohkem kooskõlas olukord, kus negatiivset otsust on võimalik vaidlustada haldussiseses vaidemenetluses ja vajadusel kohtumenetluses. Seejuures on kohtu arvates eeltoodust lähtudes mõistlik, et vaidemenetluses võib ja peab haldusorgan toimunud haldusmenetlust ja haldusotsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjalikult uurima ja põhjendama lähtudes muuhulgas ka konkursi läbiviimiseks sätestatud tingimustest. Selles kontekstis erineb vajadus ja võimalus arvestada vaidemenetluses toodud põhjendusi kohtumenetluses täiendavalt esitatavate põhjenduste arvestamisest. 10
  73. Seoses käesoleva asja haldusmenetluse raames läbiviidud vaidemenetlusega märgib kohus, et nähtuvalt kaebaja poolt esitatud vaidest, ei olnud kaebajal raskusi negatiivse otsuse põhjustanud asjaoludest arusaamisega. Kohus leiab, et vaidemenetluse käigus on vastustaja põhjalikult uurinud toimunut ja põhjendanud langetatud otsust ka sisuliselt, selgitades muuhulgas välja ja kajastades hindamiskomisjoni kaalutlusi ja sisulisis põhjendusi otsuse langetamisel. Nähtuvalt vaideotsuse põhjendustest ei ole kaebaja suutnud ümber lükata hindamiskomisjoni otsustuse aluseks olnud sisulisi seisukohti ega tuvastatud asjaolusid, mille alusel saaks kaebaja eeltaotlust positiivselt hinnata.
  74. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et ta nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et hindamiskomisjon sai otsustamisel lähtuda vaid sel ajahetkel talle teada olnud asjaoludest. Arvamus, et Harku vald suudab võimaliku kokkuleppe läbi KIK-ga saavutada parema finantsvõimekuse, kui seda kirjeldas oma arvamuses Rahandusministeerium, oli otsuse tegemise hetkel oletuslik ja sellel ei oleks saanud haldusakt põhineda. Juba ainuüksi see asjaolu oleks põhjustanud eeltaotluse menetluse lõpetamise.
  75. Kohus leiab, et ka hindamismetoodika kinnitamine alles pärast eeltaotluste esitamise tähtaja saabumist, ei saa käesoleval juhul põhjustada vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud näidata, et hindamismetoodika hilisem kinnitamine oleks olnud põhjustatud selle kinnitanud haldusorgani soovist luua eeliseid teatud projektidele või et teda oleks seoses uue hindamismetoodikaga ebaõiglaselt koheldud või rikutud tema subjektiivseid õigusi Kohus nõustub Jõelähtme vallaga selles, et kaebaja poolt esile toodu kaalutlust koostada projekt polüfunktsionaalse hoone rajamiseks selleks, et koguda hindamismetoodikas ettenähtud boonuspunkte, mitte lähtudes tegelikust vajadusest, ei saa käsitleda kaitsmist vääriva huvina. Samas on kohus siiski seisukohal, et nii hilist hindamismetoodika kinnitamist ei saa pidada kõige paremaks halduspraktikaks.
  76. Tulenevalt kõigest eeltoodust leiab kohus, et kaebaja taotlus tühistada Siseministeeriumi komisjoni
  77. augusti
  78. aasta Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse I hindamisbloki hindamisleht, millega hinnati negatiivselt Harku Vallavalitsuse eeltaotlust „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“ ja teha Siseministeeriumile ettekirjutus lahendada uuesti Harku Vallavalitsuse eeltaotlus projektile „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ tuleb jätta rahuldamata.
  79. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud taotluse rahuldamisest sõltub sisuliselt täielikult kaebaja teise taotluse - Vabariigi Valitsuse 17.02.2011.a. korralduse nr. 86 osaliseks tühistamiseks ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks – lahendus ja selle rahuldamise aluseks olnud taotluse jättis kohus rahuldamata, jääb täies ulatuses rahuldamata ka kaebaja teine taotlus. Kohus jätab kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 toodud volituse alusel täies ulatuses rahuldamata.
  80. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, kuid ise eraldi menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole. Seega jäävad vastustaja menetluskulud ta enda kanda.
  81. Menetluskulude hüvitamise taotluse on tähtaegselt koos seaduses ettenähtud kuludokumentidega esitanud vastustaja poolel menetluses osalenud kolmas isik Jõelähtme Vald, kes palub oma kasuks välja mõista esindajaga seoses kantud advokaadikulud summas 3192 eurot. Kaebaja vaidles õigusabikulude väljamõistmisele vastu ja leidis, et juhul kui need siiski kohtu poolt välja mõistetakse tuleb lugeda õigustatuks nende väljamõistmine umbes 1000 euro suuruses.
  82. Kohus peab tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast käesoleval juhul õigusabikulude väljamõistmist põhjendatuks. Käesoleva vaidluse puhul ei olnud tegemist kohaliku omavalitsuse igapäe- 11 vase tööga seotud lihtsa õigusliku vaidlusega ja kolmanda isiku jaoks kohtuvaidluses kaalul olnud huvi võib pidada oluliseks huviks. Samas ei nõustu kohus, arvestades kohtule esitatud dokumentide ja kohtumenetlusele kulunud aja mahuga, Jõelähtme valla poolt taotletavate advokaadikulude suurusega ning peab põhjendatuks tasuks õigusabi osutamise ja esindamise eest 999 eurot. Kohus mõistab HKMS § 92 lg 7, § 93 lg 1, 2 ja 5 alusel vastustajalt kolmanda isiku Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 999 eurot. Daimar Liiv Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.