Obsah (8)

§ 11§ 10§ 7§ 6§ 9§ 23§ 33§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2319 Haldusasi MTÜ Lilleküla Selts kaebus Konkurentsiameti

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

1. 28.09.2011 halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvad järgmised asjaolud. 05.07.2011 pöördus MTÜ Lilleküla Selts teabenõudega Konkurentsiameti poole, sooviga muu hulgas, et avalikustataks AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel toimunud kirjavahetus, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus. 07.07.2011 Konkurentsiamet vastas teabenõudes esitatud küsimustele ja selgitas, et ta ei saa seda kirjavahetust avaldada, sest AS Eesti Energia käsitleb Konkurentsiametile edastatud informatsiooni ärisaladusena, mida Konkurentsiamet on kohustatud hoidma tulenevalt elektrituruseaduse §-st 97 ja konkurentsiseaduse §-st
3. Kohtule esitatud kaebuses esitas MTÜ Lilleküla Selts järgmised taotlused: „1) algatada põhiseaduslik järelevalve menetlus; 2) tuvastada, kas Konkurentsiamet on oma 07.07.2011 vastuses nr 7.3-1/11-0005-133 järginud põhiõiguste tagamise ja järgimise põhimõtet; 3) kas AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti seisukoht vastab Põhiseadusele ning juhul, kui alamal seisev õigusakt annab AS Eesti Energiale õiguse Eesti Vabariigi kodanike omandiõigust piirata (saada teavet ettevõtte ärisaladuse kohta) sh sotsialistlikule (ühiskondlik) omandile, kas siis see alamal seisev õigusnorm on Põhiseadusega kooskõlas; 4) tuvastada, kas Konkurentsiameti toiming vastab Euroopa Liidu direktiividele ning kas Konkurentsiamet on Euroopa Liidu institutsioon kui piiratud elektrituruga liikmesriigis sõltumatu valitsusvälisele organisatsioonile antud elektrihinna kooskõlastaja; 6) kohustada Konkurentsiametit avalikustama Lilleküla Seltsile kirjavahetus AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus”.
4. 18.10.2011 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus märkis muu hulgas määruses: „Kaebuse päises on kaebuse esitajaks märgitud küll MTÜ Lilleküla Selts, kuid kaebuse tekstist ei nähtu, kes on konkreetselt kaebuse esitajaks, kas selts või selle liikmed, st kelle õigusi on väidetavalt rikutud. Tulenevalt

§ 10lg-st 7 iga isik esitab kohtule individuaalse kaebuse.

Vastavalt

§ 7

lg-le 3 saab ühendus oma liikmete huvides pöörduda kohtusse üksnes siis, kui seadus talle selleks õiguse annab. Ükski seadus ei anna mittetulundusühingule õigust oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Halduskohtule ei saa esitada kaebust ka avalikes huvides, vaid üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega kaebajal tuleb esmalt kaebust täiendada ja täpsustada, millisel õiguslikul alusel MTÜ Lilleküla Selts kohtu poole pöördub ja kelle õiguste kaitseks kaebus on esitatud. /…/ Kohus näeb siin

§ 6

mõttes Konkurentsiameti vastuskirja kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet ja samas ka kohustamisnõuet - kohustada Konkurentsiametit avalikustama Lilleküla Seltsile kirjavahetus AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus. Nende nõuete raames saab kohus kontrollida kaevatud toimingu õiguspärasust (sh vastavust põhiseadusele jm õigusaktidele ning vajadusel algatada ka põhiseadusliku järelevalve menetluse). Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole kaebaja põhiseadusliku järelevalve menetluse algatamise vajalikkust kaebuses millegagi põhjendanud. Milleks on paralleelselt vaja nii tuvastamis- kui ka kohustamisnõuet, jääb samuti arusaamatuks. Kohus teeb Konkurentsiametile ettekirjutuse, st kohustab teda avalikustama Lilleküla Seltsile kirjavahetus AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel, üksnes siis, kui on eelnevalt teinud kindlaks, et see keeldumine oli õigusvastane. Seega on tuvastamisõue iseenesest juba hõlmatud kohustamisnõudega ./…/ Seega pärast seda, kui kaebaja on täpsustanud ja selgitanud kohtule, millele tugineb MTÜ Lilleküla Selts kaebeõigus, tuleb märkida ka, mis on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamistaotluste esitamisel, s.t kuidas kohtupoolne Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse kui toimingu õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajat tema õiguste (ja milliste nimelt?) edaspidisel kaitsmisel /…/

§ 10

lg 2 p 4 nõuab, et kaebuses märgitaks, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust. Kaebaja ei ole seda nõuet täitnud, kuid arvestades seda, et kaebaja on 27.07.2011 pöördunud õiguskantsleri poole, siis pidid tal hiljemalt nimetatud kuupäeval olema keeldumine teatavaks tehtud. Eeltoodust nähtuvalt isegi juhul, kui peaks selguma, et kaebajal on kaebeõigus kohtu poole pöördumiseks, on kaebus kohustamistaotluse osas - kohustada Konkurentsiametit avalikustama Lilleküla Seltsile kirjavahetus AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus, esitatud ilmselt tähtaja olulise rikkumisega /…/ Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et esitatud kohustamistaotluse osas hakkas halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse teatavakstegemisest, mitte aga õiguskantsleri 29.08.2011 vastuse saamisest alates. Õiguskantsleri poole pöördumine ei ole võrdsustatav vaide esitamisega, mistõttu ei kohaldu

§ 9lg-s 3 toodud tähtaeg.

Seda kinnitab kaebaja enda tsiteerinud osa õiguskantsleri 2 vastusest, mille kohaselt võib „õiguskantsler jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid“. Seega on kaebuses märgitud kaebaja seisukoht kaebuse esitamise tähtaja osas (kohustamistaotluse osas) väär”.

1. 01.11.2011 kaebuse täienduses kaebaja märkis, et kaebaja Lilleküla Selts on endise Lilleküla seltsingu õigusjärglane. Kaebuse esemeks on Konkurentsiameti 07.07.2011 vastus teabenõudele ning kaebaja taotleb vastuse kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Käesoleva vaidluse ese rikub kõigi seltsi liikmete õigusi ning see huvi kaalub üles haldusorgani avaliku huvi. Vastus teabenõudele riivab kaebaja liikmete e Lilleküla Seltsi liikmete kui vabariigi kodanike põhiseaduslikku õigust omandiõigusele. Euroopa Liidu Kohtu otsused ja Euroopa Liidu sotsiaalkomitee arvamused annavad MTÜ-le Lilleküla Selts õiguse pöörduda kaebusega tarbijakaitselistest õigustest lähtuvalt Tallinna halduskohtusse seltsi liikmete õiguste kaitseks. Samas selgitas kaebaja, et Lilleküla Selts pöördub halduskohtu poole, kui isikute ühendus, kas avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik on järginud põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatut ning Euroopa Liidu direktiividest lähtuvalt valitsusvälise sõltumatu organi tegevuse kohta sätestatut piiratud elektriturul monopoolses oleva ettevõtte hinna kooskõlastamisel. Lilleküla Seltsi liikmed saavad kasu, kui nende tarbijaõiguslikud õigused tagatakse lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatu kohaselt ja põhiõiguslikud õigused tagatakse PS §de 9 ja 32 kohaselt, mis tagab seltsi liikmetele õiguse veenduda, et vastustaja poolt heaks kiidetud elektrihinna tõus oli põhjendatud. Juhul, kui selgub, et elektrihinna tõus ei olnud põhjendatud, siis saab iga seltsi liige nõuda tasaarvestust AS Eesti Energialt alusetu rikastumise sätete alusel. Kaebaja esitas kaebuse täienduses järgmised taotlused: 1) Tunnistada Konkurentsiameti vastus teabenõudele 07.07.11 nr 7.3-1/11-0005-133 õigusvastaseks; 2) Algatada põhiseaduslik järelevalve menetlus;
2. Tuvastada, kas Konkurentsiamet on omas vastuses 07.07.11 nr 7.3-1/11-0005-133 järginud põhiõiguste tagamise ja järgimise põhimõtet; 4) Kas AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti seisukoht vastab Põhiseadusele ning juhul, kui alamal seisev õigusakt annab AS Eesti Energiale õiguse Eesti Vabariigi kodanike omandiõigust piirata (saada teavet ettevõtte, mis kuulub 100% riigile, ärisaladuse kohta) sh sotsialistlikule (ühiskondlik) omandile, kas siis see alamal seisev õigusnorm on Põhiseadusega kooskõlas; 5) Tuvastada, kas Konkurentsiameti toiming vastab Euroopa Liidu direktiividele ning kas Konkurentsiamet on Euroopa Liidu institutsioon kui piiratud elektrituruga liikmesriigis sõltumatu valitsusvälisele organisatsioonile antud elektrihinna kooskõlastaja.
3. 22.11.2011 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „Kohus on eelnevalt juba märkinud, et halduskohtule ei saa esitada kaebust ka avalikes huvides, vaid üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega teoreetiliselt oleks võimalik pöörduda kohtusse MTÜ-l Lilleküla Selts kui juriidilisel isikul, seltsi subjektiivsete õiguste kaitseks. Kui kaebaja leiab, et rikutud on MTÜ Lilleküla Selts kui juriidilise isiku õigusi, siis tuleb kaebust vastavalt täiendada ja selgitada, milles MTÜ Lilleküla Selts õiguste rikkumine seisneb. Antud juhul seltsi õiguste rikkumist kaebusest ei nähtu. Seega on endiselt ebaselge tegelik kaebuse esitaja ja/või tema esindusõigus ning kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna kaebaja ei ole kaebuse täienduses kohustamistaotlust (kohustada Konkurentsiametit avalikustama Lilleküla Seltsile kirjavahetus AS Eesti Energia ja 3 Konkurentsiameti vahel, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus) märkinud, siis kohus järeldab, et kaebaja on loobunud kohustamistaotluse esitamisest. Kui kohus on kaebaja tahtest valesti aru saanud, siis tuleb kaebajal sellest kohut viivitamatult teavitada. Samas on kaebaja täiendanud kaebust tuvastamistaotlusega: „tunnistada Konkurentsiameti vastus teabenõudele 07.07.11 nr 7.3-1/11-0005-133 õigusvastaseks”. Kohus eeldab, et taotluse muudatus on seotud kohustamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja mööda laskmisega, millele kohus 18.10.2011 määruses osundas. Kuna kaebuses on esitatud tuvastamistaotlused, siis tuleb selgitada, milles seisneb MTÜ Lilleküla Selts põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuidas Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse teabenõudele õigusvastasuse tuvastamine aitab seltsi tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Antud juhul ei nähtu, milliste seltsi õiguste kaitsmiseks teabenõude vastuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik on, mida selts sellise tuvastamisega edaspidi peale hakkab, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid otseseid juriidilisi tagajärgi. Tuvastamise raames ei saa teha vastustajale ettekirjutusi (nt teabe avaldamiseks või elektrihinna muutmiseks). Seega jääks arusaamatuks MTÜ poolt tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk. Kaebusest ei nähtu MTÜ Lilleküla Selts subjektiivset õigust, mida kohus tuvastamiskaebuse raames kaitsma peaks. Samas kohus selgitab, et seltsi liikmetel on õigus vajadusel Eesti Energiaga sõlmitud lepingulistest suhetest tulenevate vaidlustega pöörduda hagi korras maakohtu poole. Kohus täiendavalt selgitab, et kaebaja märgitud põhjendatud huvi („Lilleküla Seltsi liikmed saavad kasu, kui nende tarbijaõiguslikud õigused tagatakse lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatu kohaselt ja põhiõiguslikud õigused tagatakse PS §-de 9 ja 32 kohaselt, mis tagab seltsi liikmetele õiguse veenduda, et vastustaja poolt heaks kiidetud elektrihinna tõus oli põhjendatud. Kaebaja väitel kasu seisneb selle, et juhul, kui selgub, et elektrihinna tõus ei olnud põhjendatud, siis saab iga seltsi liige nõuda tasaarvestust AS Eesti Energialt alusetu rikastumise sätete alusel”) ei ole vaadeldav tuvastamiskaebuse esitamisel juriidilise isiku MTÜ Lilleküla Selts põhjendatud huvina, vaid seltsi liikmete võimaliku põhjendatud huvina, mille kaitsmiseks aga seadus seltsil kohtusse pöördumise õigust ette ei näe (

§ 7

lg 3) /…/ tuvastamistaotluse sisulisel lahendamisel kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu nõuab

kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkab peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseb. Isiku põhjendatud huvist peaks kasvama välja kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.” 7. 23.11.2011 on kaebaja esitanud kohtule kaebuse uue täienduse. Kaebaja märgib, et MTÜ Lilleküla Selts on Lilleküla seltsingu, kes esitas teabenõude õiglusjärglane. Kaebaja arvates ei saa seltsing kaotada kaebeõigust käesoleva vaidlusalase eseme suhtes juhul, kui tavapärases käitumises oma eesmärkide saavutamiseks tuleb end viia sellisesse juriidilisse vormi, mis võimaldab tegutseda kooskõlas kehtivate normidega, st saada toetust kohalikust omavalitsusest ja avada arvet krediidiasutuses. Vaidlusalane ese rikub kõigi seltsi liikmete, seltsinglaste õigusi solidaarselt, see huvi kaalub üles haldusorgani avaliku huvi. Ainuüksi sellest tulenevalt annavad Euroopa Liidu Kohtu otsused ja Euroopa Liidu sotsiaalkomitee arvamused õiguse MTÜ Lilleküla Seltsile pöörduda kaebusega tarbijakaitselistest õigustest lähtuvalt Tallinna halduskohtusse seltsi liikmete õiguste kaitseks. Kaebaja on seisukohal, et siseriiklikul kohtul on õigus küsida Euroopa Kohtult eelotsuse taotluse alusel Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamist, samuti saab kohus küsida, kas käesoleva kaebuse koos selle lisadega saab anda käiku halduskohtumenetluses. Kaebaja arvab, et kohtu seisukoht, et iga seltsi liige peab esitama Lilleküla Seltsi puhul seega kokku (45 isikut) iseseisva kaebuse, ei ole põhjendatud, samuti annab õiguse Lilleküla Seltsile oma liikmete õiguste eest seista Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, kus kohus on asunud 4 seisukohale, et analoogilistes asjades on populaarkaebuse esitamine põhjendatud ning see on primaarne menetlusökonoomia printsiibist lähtudes. Kohus ei tohiks takistada EIÕK art 6 kohaselt tagatud õigust (isikutele, kes on oma õiguste kaitseks ühinenud) ligipääsuks sõltumatule kohtule, mis kohaldab õigust võimude lahususe printsiibist lähtudes. Kaebaja arvates on koos 01.11.2011 kaebuse täiendusega koos saadetud 45 isiku, kes on isiklikult allkirjastanud taotluse, millega on delegeerinud koos käesoleva kaebusega oma õiguste eest seismise Lilleküla Seltsingule käesolevas asjas. Kasu on õigluse saamises (juhul, kui kohus on tunnistanud haldusakti õigusvastaseks, mis piiras sellise teabe saamist), millest tulenevalt saab Lilleküla Selts kõigi liikmete subjektiivseid õigusi rakendades esitada uue taotluse Konkurentsiametile, et see omakorda alluks seadusandlikele aktidele/normidele, millega tagatakse ligipääs kirjavahetusele, mille alusel kiideti heaks piiratud elektriturul AS Eesti Energia poolt taotletud hinnatõus. Kasu seisneb ka selles, et juhul, kui AS Eesti Energia kirjavahetusest peaks selguma faktiline asjaolu, mis ei saa olla põhjendatud asjaoluks elektrihinna tõstmisel, siis saab iga seltsi liige nõuda tasaarvestust vastavalt alusetu rikastumise sätete alusel AS Eesti Energialt enam tasutu osas. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et MÜT Lilleküla Seltsil on kaebeõigus tulenevalt

§ 7

lg-st 1 ja lg-st 3, tuginedes seejuures Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-43-

1. Kaebaja taotleb: „1) tunnistada Konkurentsiameti vastus teabenõudele 07.07.11 nr 7.3-1/110005-133 õigusvastaseks; 2) algatada põhiseaduslik järelevalve menetlus; 3) tuvastada, kas Konkurentsiamet on omas vastuses 07.07.11 nr 7.3-1/11-0005-133 järginud põhiõiguste tagamise ja järgimise põhimõtet; 4) tuvastada kas AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti seisukoht vastab Põhiseadusele ning juhul, kui alamal seisev õigusakt annab AS Eesti Energiale õiguse Eesti Vabariigi kodanike omandiõigust piirata (saada teavet ettevõtte, mis kuulub 100% riigile, ärisaladuse kohta) sh sotsialistlikule (ühiskondlik) omandile, kas siis see alamal seisev õigusnorm on Põhiseadusega kooskõlas; 5) tuvastada, kas Konkurentsiameti toiming vastab Euroopa Liidu direktiividele ning kas Konkurentsiamet on Euroopa Liidu institutsioon kui piiratud elektrituruga liikmesriigis sõltumatu valitsusvälisele organisatsioonile antud elektrihinna kooskõlastaja”. KOHUS LEIAB:
2. Kohus, kontrollinud

§-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada eelkõige

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus põhjendab oma järeldust järgnevaga. 9. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 3 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvide ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi on asunud 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 seisukohale, et nii

§ 11

lg 31 p 5,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st

1. 5
2. 28.09.2011 on MTÜ Lilleküla Selts esitanud halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse teabenõudele nr 7.3/11-0005-133 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebusest nähtuvalt pöördus MTÜ Lilleküla Selts 05.07.2011 teabenõudega Konkurentsiameti poole, sooviga muu hulgas, et avalikustataks AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel toimunud kirjavahetus, mille alusel kiideti heaks Konkurentsiameti poolt elektrihinna tõus. 07.07.2011 Konkurentsiamet vastas teabenõudes esitatud küsimustele ja selgitas, et ta ei saa seda kirjavahetust avaldada, sest AS Eesti Energia käsitleb Konkurentsiametile edastatud informatsiooni ärisaladusena, mida Konkurentsiamet on kohustatud hoidma tulenevalt elektrituruseaduse §-st 97 ja konkurentsiseaduse §-st
4. Kohus jättis kaebuse 18.10.2011 ja 22.11.011 määrustega käiguta eelkõige põhjusel, et selgitada välja, kes on kaebuse esitajaks, millisel õiguslikul alusel ja kelle õiguste kaitseks kohtusse on pöördutud. Kuna kaebaja oli esitanud tuvastamisnõuded, siis tuli selgitada kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. 01.11.2011 ja 23.11.2011 kaebuse täiendustes on kaebaja kinnitanud, et kaebajaks on MTÜ Lilleküla Selts (endise Lilleküla seltsingu õigusjärglane), kuid seltsi liikmete huvides. Kaebaja rõhutab, et käesoleva vaidluse ese rikub kõigi seltsi liikmete õigusi. Kaebaja on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu otsused ja Euroopa Liidu sotsiaalkomitee arvamused annavad MTÜ-le Lilleküla Selts õiguse pöörduda kaebusega tarbijakaitselistest õigustest lähtuvalt Tallinna halduskohtusse seltsi liikmete õiguste kaitseks.
5. Kohus on juba eelnevalt kaebajale selgitanud, et lähtudes

§ 7

lg-st 3 saab ühendus oma liikmete huvides pöörduda kohtusse üksnes siis, kui seadus talle selleks õiguse annab. Ükski seadus ei anna mittetulundusühingule õigust oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Seega on väär kaebaja seisukoht, et Euroopa Liidu Kohtu otsused ja Euroopa Liidu sotsiaalkomitee arvamused annavad MTÜ-le Lilleküla Selts õiguse pöörduda kaebusega tarbijakaitselistest õigustest lähtuvalt Tallinna halduskohtusse seltsi liikmete õiguste kaitseks. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et Lilleküla Seltsile annab õiguse oma liikmete õiguste eest seista Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, kus kohus on asunud seisukohale, et analoogilistes asjades on populaarkaebuse esitamine põhjendatud. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et teatud juhtudel on kohtupraktikas tunnustatud seltsingute kaebeõigust, seda aga ainult keskkonnaasjades Århusi konventsoonist tulenevalt. Nimetatud seisukohta käsitlevale Riigikohtu lahendile on viidanud ka kaebaja kaebuse täiendustes (Riigikohtu 28.11.2006 lahenda asjas nr 3-3-1-43-06). Kohus selgitab, et antud juhul sellise kaebusega tegemist ei ole. Nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud järgmist: „ selles asjas on halduskohtusse kaebusega pöördunud seltsing. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut. Seltsinguna saab käsitada isikute teatud eraõigusliku lepingulise seotuse vormi/…/ „Efektiivse keskkonnakaitse tagamiseks on kehtivad õigusaktid näinud ette üldkorrast erinevad võimalused keskkonda mõjutavate haldusotsustuste vaidlustamiseks. Sealhulgas paneb Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni art 9 liikmesriikidele kohustuse tagada, et asjast huvitatud üldsuse esindajad, kellel on põhjendatud huvi või kelle õigusi on rikutud, saaksid pöörduda kohtusse või muu sõltumatu asutuse poole. Sellise üldsusena saab käsitada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid ning siseriikliku praktika kohaselt ka nende isikute organisatsioone, rühmi või muid ühendusi. Halduskolleegium leiab, et sellise ühendusena saab käsitada ka seltsingut kui VÕS § 580 määratlusele vastava seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsevate isikute ühendust. Meie õiguspraktikas puudub seltsingute kohtumenetluses osalemise varasem kogemus.“ Kohus on seisukohal, et antud juhul ei muuda kohtupraktika kehtivat seisukohta ka asjaolu, et MTÜ Lilleküla Selt on endise Lilleküla seltsingu õigusjärglane, kuna kaebusega on kohtusse 6 pöördunud MTÜ Lilleküla Selts, kui juriidiline isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole populaarkaebuse esitamine (avalikes huvides) antud juhul põhjendatud. Seega leiab kohus, et MTÜ Lilleküla Seltsil ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust oma liikmete õiguste kaitsmiseks ja selles osas tuleb kaebus jätta

§ 11lg 31 lg 5 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna, halduskohtule ei saa esitada kaebust avalikes huvides, vaid üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, siis kohus on eelneva menetluse käigus märkinud, et teoreetiliselt oleks võimalik pöörduda kohtusse MTÜ-l Lilleküla Selts kui juriidilisel isikul seltsi enda õiguste kaitseks, seejuures aga tuvastamiskaebuse esitamine eeldab kaebaja põhjendatud huvi olemasolu tuvastamise suhtes.
2. Kohus leiab, et ka pärast kaebuse korduvat täiendamist ei nähtu, milliste seltsi õiguste kaitsmiseks teabenõude vastuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik on, mida selts sellise tuvastamisega edaspidi peale hakkab, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid otseseid juriidilisi tagajärgi. Tuvastamise raames ei saa teha vastustajale ettekirjutusi (nt teabe avaldamiseks või elektrihinna muutmiseks). Seega jääb jätkuvalt arusaamatuks MTÜ poolt tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk. Kaebusest ei nähtu MTÜ Lilleküla Selts subjektiivset õigust, mida kohus tuvastamiskaebuse raames kaitsma peaks.
3. Kaebaja on üritanud selgitada seltsi põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks sellega, et Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse õigusvastasuse tuvastamine annab seltsile teatud kasu, põhjendades seda esiteks järgnevalt: Lilleküla Seltsi liikmed saavad kasu, kui nende tarbijaõiguslikud õigused tagatakse lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatu kohaselt ja põhiõiguslikud õigused tagatakse PS §-de 9 ja 32 kohaselt, mis tagab seltsi liikmetele õiguse veenduda, et vastustaja poolt heaks kiidetud elektrihinna tõus oli põhjendatud. Kaebaja väitel kasu seisneb ka selles, et juhul, kui selgub, et elektrihinna tõus ei olnud põhjendatud, siis saab iga seltsi liige nõuda tasaarvestust AS Eesti Energialt alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus on kõigepealt seisukohal, et eelpool märgitu ei ole vaadeldav tuvastamiskaebuse esitamisel juriidilise isiku MTÜ Lilleküla Selts põhjendatud huvina, vaid seltsi liikmete võimaliku põhjendatud huvina, mille kaitsmiseks aga seadus seltsil kohtusse pöördumise õigust ette ei näe (

§ 7lg 3).

Liiatigi ei saaks halduskohtupoolsest tuvastamisest, et Konkurentsiamet, näiteks, alusetult käsitas AS Eesti Energia poolt Konkurentsiametile edastatud informatsiooni ärisaladusena ja põhjendamatult keeldus seda kirjavahetust avaldamast (just seda kaebaja ootab), ühelgi juhul selguda tõsiasi, et elektrihinna tõus ei olnud põhjendatud. Kohus on kaebajale selgitanud, et seltsi liikmetel on õigus vajadusel Eesti Energiaga sõlmitud lepingulistest suhetest tulenevate vaidlustega pöörduda hagi korras maakohtu poole. Seltsi õigused ja kohustused tulenevad seltsi põhikirjast, millest tulenevalt ei ole millegagi takistatud ega piiratud seltsi liikmete õiguste eest seismine ja selleks toimingute tegemine, nagu näiteks Konkurentsiamet või teiste ametiasutuste poole pöördumine. Seadus ei näe aga ette võimalust seltsil, kui juriidilisel isikul, seltsi liikmete õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. 16. Teiseks annab kaebaja väitel õigusvastasuse tuvastamine seltsile kasu järgnevalt: „Kasu on ka õigluse saamises (juhul, kui kohus on tunnistanud haldusakti õigusvastaseks, mis piiras sellise teabe saamist), millest tulenevalt saab Lilleküla Selts kõigi liikmete subjektiivseid õigusi rakendades esitada uue taotluse Konkurentsiametile, et see omakorda 7 alluks seadusandlikele aktidele/normidele, millega tagatakse ligipääs kirjavahetusele, mille alusel kiideti heaks piiratud elektriturul AS Eesti Energia poolt taotletud hinnatõus”. Kohus leiab, et ka nimetatud kasu ei ole vaadeldav seltsi kui juriidilise isiku põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebaja ise rõhutab, et võimalik õigusvastasuse tuvastamine võimaldab seltsi liikmetel oma subjektiivseid õigusi rakendada. Seega ei ole nimetatud kasu vaadeldav seltsi põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. MTÜ Lilleküla Selts õigus pöörduda uue taotlusega Konkurentsiameti poole ei eelda kohtu poolt seltsi eelnevale teabenõudele esitatud vastuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus on seisukohal, et kaebusest nähtuvalt oli kaebaja tegelikuks eesmärgiks Konkurentsiameti kohustamine vastama kaebaja teabenõudele seltsi poolt soovitud viisil (st muu hulgas avalikustama AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel toimunud kirjavahetuse), mille saavutamine oleks olnud kõige tõhusam kohustamiskaebuse esitamisega. Kuna aga kohustamistaotlus oli kohtule esitatud tähtaja ületamisega ja kaebaja selle ennistamist ei ole taotlenud, siis kohus tõlgendas, et kaebaja on selle esitamisest loobunud. Vastupidist ei ole kaebaja kohtule ka väitnud. Kohus on seisukohal, et tuvastamistaotluse esitamisega kaebaja (MTÜ Lilleküla Selts kui juriidiline isik) oma eesmärki aga ei saavutaks, kuna esiteks kaebaja ei ole märkinud, mis on MTÜ Lilleküla Selts tõsiseltvõetav põhjendatud huvi Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Teiseks kohus on kaebajale eelnevalt korduvalt toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise tagajärgi selgitades märkinud, et õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt kohustust avalikustama AS Eesti Energia ja Konkurentsiameti vahel toimunud kirjavahetust vms). Seega oleks tuvastuskaebus ka sisuliselt perspektiivitu. Eeltoodust nähtuvalt puudub MTÜ-l Lilleküla Selts, kui juriidilisel isikul põhjendatud huvi Konkurentsiameti 07.07.2011 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kaebus kuulub kaebajale

§ 11lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult tagastamisele.

17. Kaebaja on kaebuses taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning märkinud, et siseriiklikul kohtule on õigus küsida Euroopa Kohtult eelotsuse taotluse alusel Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamist. Kuivõrd nimetatud menetluste vajalikkuse üle saab kohus otsustada alles kaebuse sisulise läbivaatamise käigus ning kaebus ei kuulu ülalmärgitut arvestades sisuliselt läbivaatamisele, siis jätab kohus taotlused tähelepanuta. Samal põhjusel jätab kohus käesolevas määruses tähelepanuta ka kaebuses nimetatud muud kaebuse esemega seonduvad tuvastamistaotlused ja muud olulised kaebuse puudused. 18.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11

lg 31 p 5 alusel, siis ei ole kaebajal õigust taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15,97 euro tagastamist. Hurma Kiviloo Kohtunik 8 9