lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kompromissi kinnitamine on lubatav, sest 21.12.2011 tagaseljaotsuse edasikaebetähtaeg ei ole möödunud. Lähtudes
lg 2 tühistab kohus 21.12.2011 tagaseljaotsuse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama sätte 4. lõike kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 11.03.2008 maksekorraldusega nr 7736 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 riigilõivu 250 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 125 krooni ehk 7,99 eurot. Hageja on palunud tagastada riigilõiv summas 14,38 eurot (ligikaudu 225 krooni). Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on tasunud varasemas maksekäsu kiirmenetluse (tsiviilasi nr 2-06-42354) riigilõivu 200 krooni. Eeltoodust järeldub, et hageja taotleb tagasi poolt riigilõivu summalt 450 (250 + 200) krooni. Kohus selgitab, et kuigi
p 7 võimaldab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväliseks kuluks, ei ole võimalik seda riigilõivu tagastada. Esiteks tasuti nimetatud riigilõiv teises tsiviilasjas, ning tagastada saab seda vaid nimetatud tsiviilasjas. Teiseks ei ole ka võimalik
Tegemist on erinevate kululiikidega –
Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus Euroopa Keskpanga kehtivast vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kulud, mille osas pooltel kokkulepe puudub, jätab kohus poolte enda kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.