Obsah (5)

§ 86§ 131§ 49§ 50§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-15557 Tsiviilasi AB’i hagi

§ 86p 6 alusel alates 01.11.2008.

Töölepingu lõpetamisest hageja poolse töökohustuse rikkumise alusel on hageja teadlik. Hageja ei ole vaidlustanud ei töölepingu lõpetamist ega selle lõpetamise alust. Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse töötajale tasu vastavalt tehtud tööle. Kuivõrd hageja ei teinud alates 11.08.2008-01.11.2008 tööd, ei olnud kostja kohustatud hagejale maksma ka palka.

1. Käesoleval juhul ei olnud tegemist tööseisakuga. Olukorras, kus hageja ei allu kostja seaduslikele korraldustele ning ei täida töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi, ei ole mitte ühelgi juhul tegemist tööseisakuga. Tööseisakuga ei ole alati tegemist ka siis, kui kostja ei paku hagejale töödSeega, kuna tegemist ei olnud tööseisakuga, siis ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka töötasu. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410, kuna kostja ei ilmunud 01.03.2012 toimunud istungile ja palus asja lahendada ilma tema osavõtuta ning juhindudes hageja taotlusest lahendab kohus antud asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta.
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
5. Kohus on tuvastanud, et 15.08.2007 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 63.07, mille kohaselt asus hageja alates 15.08.2007 kostja juures tööle ehitaja ametikohale. Töölepingu punkti 4.3 kohaselt 2 oli tööaja kestuseks 40 tundi nädalas. Vastavalt töölepingu punktile 5.1 oli palga suuruseks 9,96 eurot ehk 156 krooni tunnis (bruto). Lisaks makstakse hagejale päevaraha 500 krooni (neto) iga välislähetuses oldud päeva eest (TVK tl 2-4). Vaidlus puudub selles, et hageja täitis tööülesandeid Soomes.
6. Poolte vahel on vaidlus, kas 17.08.2008-31.10.2008 oli tegemist tööseisakuga, mille eest kostja on kohustatud hagejale tasuma palka.
7. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse

§ 131

lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne

1. aasta
2. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadus.

§ 49

p 1 alusel tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi.

§ 50

p 1 järgi on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, p 2 järgi täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast, p 5 kohaselt teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu.

§ 66

lg 1 sätestab, et tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tunnistaja IO(TVK tl 27) ja hageja vande alla antud ütlustega (tl 202-204) on tõendatud, et hageja töötas Soome Vabariigis kuni 17.08.2008, mil tööandja teavitas hagejale, et tööd on vähe, mistõttu tuleb kolmel töölisel naasta Eesti Vabariiki ja oodata, millal tööd juurde tuleb. Kostja hagejale tööd ei pakkunud, vaid palus hagejal oodata niikaua, kuni kostja võtab hagejaga ühendust. Kostja väited, et läbi tunnistaja ei saa defineerida hageja ja kostja töösuhet on põhjendamata. Tunnistaja ütlustega saab tõendada, mis ajani viibisid töölised Soome Vabariigis ning, mida kostja töölistele lubas. Eesti Haigekassa 26.11.2008 tõendiga on tõendatud, et hageja töötas kostja juures kuni 04.11.2008 (TVK tl 25) ning hageja lõpparvega on tõendatud, et kostja on koostanud hagejale lõpparve 31.10.2008 (TVK tl 10), millest nähtub ka, et kostja ei ole hagejale arvestanud töötasu september ja oktoober

1. Maksu- ja Tolliameti tõendiga on tõendatud, et kostja on tasunud hageja pealt makse viimati juuli 2008 (TVK tl 26.) Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja ei ilmunud alates 11.08.2008 vaatamata sellele, et kostjal oli soov ja võimalus hagejale tööd pakkuda. Nimetatu ei ole ka usutav, kuna tunnistaja ja hageja ütlustega on tõendatud, et hageja töötas Soome Vabariigis kuni 17.08.
2. Lisaks, kui hageja ei ilmunud kostja väitel tööle, oli kostjal võimalus hagejaga tööleping lõpetada, mida kostja on aga teinud alles peale hageja pöördumist töövaidluskomisjoni poole, seega on põhjendamata ja tõendamata kostja väited hageja tööle mitteilmumise kohta. Samuti on tõendamata kostja väited hagejale töö pakkumise kohta on tõendamata. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et kostja ei kindlustanud hagejat vaidlusalusel ajal, 01.09.2008-31.10.2008, tööga ning ei kutsunud hagejat tööle. Kohus ei ole tuvastanud, et tegemist oli tööseisakuga

§ 66lg 1 tähenduses.

Riigikohus on oma lahendi punkti 12 viimases lõikes tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 selgitanud, et: „Kuna kohtud tuvastasid, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, kohalduks asjas PalS § 18 lg 2, mis sätestab töö eest tasu maksmise, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega pidi kostja tagama hagejale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud. Vastupidist tõlgendust ei võimalda ka

§ 49p 2, mille järgi on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, ning Pal

S § 2 lg 1, millest tulenevalt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. Töölepingu seadus ega palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal oleks õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud. Seega, kuna kohus tuvastas, et antud asjas ei ole tegemist tööseisakuga ning on tuvastanud, et kostja ei kindlustanud hagejat vaidlusalusel ajal, 01.09.2008-31.10.2008, tööga ega ole tõendanud, et 3 kostjal oleks olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle tulnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele palk PalS § 18 lg 2 alusel september 2008 eest summas 1 754,76 eurot (27 456 krooni) ja oktoober 2008 eest summas 1 440,82 eurot (22 544 krooni). Kostja ei ole summadele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude jaotus 16. Menetluskulud, s.h Eesti Vabariigi kulud, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Kohus märgib, et 26.01.2012 kohtumäärusega on AB’ile määratud menetluseks esimese astme kohtus riigi õigusabi kohustusega osaliselt s.o 40% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 134 lg 3 on antud asja tsiviilasja hinnaks 3 195,58 eurot (50 000 krooni). Taimi Kollom Kohtunik 4