← Eesti

3-11-1097/66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1097 Haldusasi OÜ Arsam kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. juuni
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/204810 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Arsam apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Arsam Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
  7. Jätta OÜ Arsam apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  8. septembri
  9. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1097 muutmata.
  10. Jätta OÜ Arsam taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas
  12. veebruari
  13. a korralduse nr 12.2-3/2048-1 alusel OÜ Arsam käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodide
  14. a veebruar kuni aprill osas. PMTK koostas kontrolli tulemusena OÜ-le Arsam
  15. mail
  16. a kontrollakti nr 12.2-3/2048-2, milles leidis, et tehinguid OÜ Arsam ja OÜ Belenga vahel toimunud ei ole ning OÜ Arsam raamatupidamises kajastatud OÜ Belenga tehingutest tulenevalt kuulub OÜ Arsam sisendkäibemaks vähendamisele summas 82 934 krooni ning tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt suurendamisele 153 345 krooni. OÜ Arsam esitas
  17. juunil
  18. a kontrollaktile eriarvamuse. 3-11-1097
  19. PMTK kohustas OÜ-d Arsam
  20. juuni
  21. a maksuotsusega nr 12.2-3/2048-3 tasuma käibemaksu summas 82 934 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 153 345 krooni.
  22. OÜ Arsam ei nõustunud PMTK
  23. juuni
  24. a maksuotsusega ning esitas selle kehtetuks tunnistamiseks vaide. Maksu- ja Tolliameti
  25. septembri
  26. a vaideotsusega nr 6-1/356-4 tunnistati PMTK
  27. juuni
  28. a maksuotsus kehtetuks ning otsustati asi PMTKle täiendavaks uurimiseks ja uueks otsustamiseks tagasi saata.
  29. PMTK koostas OÜ-le Arsam
  30. jaanuaril
  31. a kontrollakti 12.2-3/2048-
  32. Maksuhaldur leidis, et OÜ Arsam ja OÜ Belenga vahel ei ole toimunud arvetel kajastatud tehinguid ning OÜ Arsam raamatupidamises kajastatud tehinguid Ehitustööde OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud.
  33. PMTK määras
  34. juuni
  35. a maksuotsusega nr 12.2-3/2048-10 OÜ-le Arsam maksustamisperioodide veebruar kuni aprill 2007 eest täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 375 620 krooni ja käibemaksu 216 392 krooni. PMTK leidis, et OÜ Arsam raamatupidamises kajastatud Ehitustööde OÜ ja OÜ Belenga arvete alusel ei ole kaupade ostu-müügitehinguid tegelikult toimunud ning OÜ Arsam ei ole Ehitustööde OÜ ja OÜ Belenga arvetel nimetatud kaupu ja teenuseid saanud. OÜ Arsam on raamatupidamises kajastanud teadlikult ja tahtlikult arveid ja teinud selliste arvete alusel väljamakseid, millel puudub reaalne majanduslik sisu ning mille alusel pole reaalselt majandustehinguid toimunud.
  36. OÜ Arsam esitas
  37. juulil
  38. a PMTK
  39. juuni
  40. a maksuotsusele vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis
  41. aprilli
  42. a vaideotusega rahuldamata.
  43. OÜ Arsam esitas
  44. mail
  45. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  46. juuni
  47. a maksuotsuse nr 12.2-3/2048-10 tühistamise nõudega. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja oli Ehitustööde OÜ-ga tehingute tegemise ajal ja on jätkuvalt veendumusel, et vaidlusalustel arvetel kajastatud terase müüjaks oli Ehitustööde OÜ. Ehitustööde OÜ-d esindas tehingute tegemise ajal juhatuse liige Sergei Niinemets, kelle isikusamasus tuvastati. Tellimuste puhul vormistati tellimuslehed, mis esitati hiljem maksuhaldurile. Ehitustööde OÜ andis kaubaga kaasa sertifikaadid ning saadud kauba eest tasumine toimus pangaülekandega pärast kauba saamist. Terase ostmisega seoses ei pane ükski maksuõigusest väljapoole jääv õigusakt isikule täiendavat dokumenteerimiskohustust; 2) Sergei Niinemets ja Ehitustööde OÜ endine raamatupidaja Mihkel Kõrgmaa kinnitavad tehingute toimumist; 3) kaebaja ei säilita üldjuhul kaubaga kaasa antud sertifikaate, kuna tegemist ei ole raamatupidamisdokumentidega. Seetõttu ei ole säilinud ka Ehitustööde OÜ-lt saadud sertifikaadid ning neid ei olnud võimalik maksuhaldurile maksumenetluse käigus esitada. Kuigi maksumenetluse käigus esitati maksuhaldurile osad sellest perioodist säilinud sertifikaadid, märkis OÜ Arsam esitamisel ka seda, et ei ole veendunud, kas tegemist oli just Ehitustööde OÜlt saadud terase sertifikaatidega. Kaebaja selgitas, miks ei ole OÜ-ga Celander Ehitus sõlmitud lepingus märgitud terase tarnijana Ehitustööde OÜ. Nimelt ei olnud lepingu sõlmimise ajal veel teada, et osalt toimub terase ostmine Ehitustööde OÜ-lt. Enamasti märgitakse peatöövõtjaga sõlmitavatesse lepingutesse tavapäraselt just suured ja kõigile tuntud materjali tarnijad, kuna peatöövõtjad peavad neid usaldusväärsemateks kui neile tundmatuid isikuid. Praktikas on aga tavapärane, et just väikestelt ja laialt tundmata tarnijatelt on võimalik saada kvaliteetsemat kaupa, parema hinnaga ja lühemate tarneaegadega. Tarneajad olid olulised just
  48. a, kui peamiseks probleemiks oli materjali kättesaadavus. Ehitustööde OÜ-ga toimunud tehingute alusel täiendava käibemaksu ja tulumaksu määramist ei saa põhjendada üksnes asjaoluga, et väidetavalt on Ehitustööde OÜ majandustegevust mitteomav äriühing. 2

(14)3-11-1097 Kaebajale täiendava maksusumma määramiseks pidanuks maksuhaldur maksuotsuses tõendama, et kaebaja teadis või pidi teadma Ehitustööde OÜ väidetavast majandustegevuse puudumisest; 4) tõendatud ei ole Ehitustööde OÜ majandustegevuse puudumine; 5) kaebaja soetas OÜ-lt Belenga arvetel kajastatud ehitusmaterjale ning kasutas neid oma majandustegevuses. Kuigi maksuhaldur on ehitusmaterjalide mittesoetamist põhjendanud asjaoluga, et soetatud ehitusmaterjalide mahtu tuleb OÜ Arsam tegevuse taustal lugeda ebamõistlikult suureks, ei nähtu maksuotsusest, millised analüüsid või ehitusalased kogemused on vastava seisukoha kujunemise aluseks. Vastustaja ei ole maksuotsuses seisukoha kujundamisel tuginenud võetud ekspertarvamustele või muule erialaspetsialistidelt saadud seisukohale. Kaebaja on OÜ-lt Belenga soetatud ehitusmaterjale kasutanud oma majandustegevuses eesmärgipäraselt ja võimalikult säästlikult, et tagada teenuse osutamisest suurim võimalik majanduslik kasu; 6) ainuüksi OÜ Belenga majandustegevuse väidetavast puudumisest ei saa järeldada, et kaebaja oli pahauskne ja arvetel kajastatud ehitusmaterjale oma majandustegevuseks ei soetanud. Ehitusmaterjali müüjaks võis olla ka tundmatu kolmas isik, kes osales OÜ-ga Belenga maksupettuses. Sellisel juhul tulnuks vastustajal kontrollida, kas kaebaja oli heauskne, täites piisaval määral hoolsuskohustust. Maksumenetluse käigus ei ole selgunud ühtegi tõendit, mis viitaksid OÜ Arsam pahausksusele. Maksuhaldur on põhjendamatult välistanud olukorra, et maksupettuse võis kaebaja teadmata toime panna OÜ Belenga, kes sai olla ainsaks reaalseks kasu saajaks. Kuivõrd ehitusmaterjalide mittesoetamine ei ole maksumenetluse käigus tegelikkuses tõendamist leidnud, võiks täiendav käibemaksu ja tulumaksu määramine kõne alla tulla üksnes juhul, kui maksumenetluse käigus oleks tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja teadis või pidi teadma OÜ Belenga väidetavast majandustegevuse puudumisest. Vastustaja ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud; 7) tehingute toimumist OÜ-ga Belenga tõendavad mõlema äriühingu juhatuse liikmed, saadud kauba eest on tasutud. OÜ Belenga endine juhatuse liige andis üksikasjalikke selgitusi toimunud tehingute kohta. Ehitusmaterjalide müügi kohta on olemas nõuetele vastav algdokument. Maksuseadustest ning muudest õigusaktidest ei tulene mingeid täiendavaid kohustusi või dokumenteerimisnõudeid, mida kaebaja pidanuks täitma ja mis jäid täitmata. Samas on maksuhaldur jätnud kontrollimata oma kahtlused selles osas, et ühendusesisese kauba soetamise aruannetes OÜ Belenga poolt märgitud Poola äriühing ei ole arvetel kajastatud kaupa müünud, kuna avalikest allikatest saadud info kohaselt ei ole äriühingu tegevusalaks ehitusmaterjalide müük. Kaebajal puudub info, milliselt Poola äriühingult OÜ Belenga müüdud kaubad ostis, küll aga on seda informatsiooni võimalik saada OÜ-lt Belenga (või selle endiselt juhatuse liikmelt). Maksuhaldur küsis seda OÜ Belenga endiselt juhatuse liikmelt, kes lubas hiljem vastata sellele, kuid jättis lõpuks vastamata. Maksuhaldur jättis täitmata MKS §-st 11 tuleneva uurimiskohustuse ega kohaldanud tema valduses olevaid mõjutusvahendeid (trahv, sunniraha); 8) OÜ Belenga teatas esmalt maksuhaldurile, et OÜ Arsam soetas metalli, kuid hiljem korrigeeris ennast ja märkis, et kaubaks oli hoopis ehitusmaterjal. Maksuhaldur on seda asjaolu ebaõigesti pidanud maksustamise tähenduselt oluliseks. Kaebaja ja ka Jevgeni Medvedjev on vastustajale selgitanud, et esmalt andis J. Medvedjev maksuhaldurile selgitused tutvumata arvetega, kuna OÜ-lt Belenga on need varastatud. Hiljem suudeti ostja abiga arved taastada ja saadi tehinguid meenutada ning täpsustati oma selgitusi. Maksuhaldur on ebaõigesti pidanud maksupettuse märgiks ka asjaolu, et OÜ Arsam andis OÜle Belenga koopiad poolte vahel toimunud tehingute arvetest, mis on OÜ-lt Belenga varastatud. Tehingu teisele poolele temalt varastatud dokumentidest koopiate andmine ei ole õigusvastane; 9) nõustuda ei saa ka vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on selged vastuolud väidetavate kaupade ostu-müügitehingutega kaasnevate tehingute kõrvalkohustuste ja lisakokkulepete osas ilmseiks näitajateks tehingute tegeliku mittetoimumise kohta OÜ-ga Belenga. Teatud juhul võib selliste kõrvalkohustuste osas ekslike selgituste andmine viidata tehingute mittetoimumisele, kuid seda ei saa üldistada kõigile juhtumitele. Kaebaja juhatuse 3
(14)3-11-1097 liikmed selgitasid, et kauba transpordi korraldas enamikel juhtudel OÜ Belenga, kuid OÜ Belenga juhatuse liige Jevgeni Medvedjev selgitas, et kauba transpordi korraldas OÜ Arsam. Kui OÜ Arsam ja OÜ Belenga oleksid pannud toime maksupettuse, siis siinkohal nähtub arvetel kajastatust, et läbi on räägitud ja kokku lepitud ka transpordiga seonduv. Kui oleks tegemist maksupettusega, pidanuks Jevgeni Medvedjev täpselt teadma, et teatud juhtudel korraldas transpordi OÜ Belenga. Asjaolu, et Jevgeni Medvedjev on transpordi kohta ütluste andmisel eksinud, viitab sellele, et tegemist oli OÜ Belenga jaoks tavapärase majandustegevusega, mille puhul erinevate tehingute üksikute faktide meeldejätmine ei oma juhatuse liikme jaoks tähendust; 10) maksuhaldur pidas kaebaja poolt OÜ-le Belenga sularahas tasumist oluliseks tõendiks, mis näitab et tehinguid ei ole toimunud. Üksnes sellest, et tasumine on toimunud sularahas, ei saa veel järeldada tehingute mittetoimumist. Kaebaja on sularahas arvete tasumisel täitnud kohustust tuvastada raha saanud isiku isikusamasus; 11) jääb arusaamatuks, miks maksuhalduri hinnangul tasus OÜ Belenga ruumide rendi eest, kui ta neid ei kasutanud. OÜ-le Arsam teadaolevalt on maksuhaldur varasemate OÜ Belenga kontrollide käigus nimetatud ladu külastanud ning tuvastanud, et OÜ Belenga seda tõesti kasutab.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta OÜ Arsam kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) seisukohta, et kaebaja ei ole Ehitustööde OÜ-lt kaupu saanud, kinnitavad alljärgnevad maksumenetluses selgunud asjaolud: Ehitustööde OÜ-l puudub kindel tegevuskoht. Mustamäe tee 126-34 Tallinnas oli Ehitustööde OÜ juriidiliseks aadressiks. Kinnistusraamatu andmeil kuulub Mustamäe tee 126-34 korter Ella Niinemetsale (Sergei Niinemetsa ema). Kuna tegemist on tavapärase korteriga, ei anna aadressi olemasolu veel kinnitust Ehitustööde OÜ reaalse äritegevuse toimumise kohta nimetatud aadressil. Ehitustööde OÜ on vahetanud
  2. jaanuaril
  3. a ärinime ning uueks äriühingu juhatuse liikmeks on Läti kodanik, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks tagastas post hoiutähtaja möödumisel. Sergei Niinemetsa
  4. aprilli
  5. a seletuse kohaselt asuvad OÜ
  6. a raamatupidamisdokumendid uue omaniku käes, uus omanik on Läti mees, kelle perekonnanime ta täpselt ei tea. Äriühing ei ole äriregistrile esitanud alates
  7. aastast majandusaasta aruandeid. Äriühing on
  8. aastal deklareerinud võrdselt nii 18 % määraga käibemaksu kui ka sisendkäibemaksu, mille tulemusena äriühing riigile käibemaksu ei maksa. Äriühing on kontrollitaval perioodil AS SEB Pank kontole laekunud rahasummad koheselt sularahas välja võtnud ning pangakonto väljavõttest ei nähtu tavapärasele äritegevusele omaste kulutuste eest tasumist. Äriühingu juhatuse liige Sergei Niinemets on Harju Maakohtu
  9. detsembri
  10. a kohtuotsusega asjas nr 1-07-6746 süüdi mõistetud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest. Kuna väidetavalt on äriühingu dokumendid uue äriühingu omaniku käes ja uus omanik ei ole maksuhalduri korraldusele vastanud, ei ole maksuhalduril olnud võimalik kindlaks teha, kas äriühingu käibedeklaratsioonides on kajastatud ka tehingud kaebajaga; 2) seisukohta, et kaebaja ei ole OÜ-lt Belenga kaupu saanud, kinnitab OÜ Belenga
  11. a oktoober kuni
  12. a veebruari maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli järel selgunu, et OÜ Belenga näol ei ole tegemist tavapärase majandustegevusega tegeleva äriühinguga, vaid äriühinguga, mis tegeleb fiktiivsete müügiarvete väljastamisega teistele äriühingutele ja samuti fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamisega, omades „arvevabrikule“ omaseid tunnuseid. OÜ Belenga raamatupidamisdokumendid on väidetavalt varastatud ning neid dokumente äriühing maksuhaldurile ei esitanud. OÜ Goverfild kui OÜ Belenga raamatupidamist korraldava firma
  13. novembri
  14. a vastuse kohaselt anti raamatupidamisdokumendid üle
  15. jaanuaril
  16. a ning varastati
  17. jaanuaril
  18. a. OÜ Belenga rikkus dokumentide säilitamise kohustust. Tartu Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-10-275, et OÜ-le Belenga on omased varifirma tunnused. Ainuüksi arvete 4
(14)3-11-1097 ja lepingute olemasolu ning rahasummade pangakontole kandmine (tehingutes Ehitustööde OÜ-ga) ning sularahas tasumine (tehingutes OÜ-ga Belenga) ei kinnita iseenesest, et tehingud ka tegelikkuses arvetel märgitud osapoolte vahel toimunud oleksid. Kaebuse esitaja ei ole aga ei maksumenetluses, vaidemenetluses ega ka kaebuses selliseid tõendeid ega väiteid esitanud, mis lükkaksid ümber maksuotsuses esitatud seisukohad ning kinnitaksid kaebuse esitaja heausksust. Kuivõrd on tuvastatud müüjate majandustegevuse reaalne puudumine, pidi kaebaja olema ka teadlik asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajaks. Kuivõrd kaebaja on kajastanud maksudeklaratsioonis toimumata tehinguid, ei saa kaebajat pidada heauskseks; 3) kui kontrollitava äriühingu esindaja ning tehingu teisi pooli esindavate isikute seletused on omavahel vastuolus, siis võib see tähendada, et need seletused ei ole tõendina usaldusväärsed ega lükka ümber maksuhalduri esitatud seisukohti vaidlustatud maksuotsuses, mis kokkuvõttes viitab asjaolule, et ostja teadis, et müüjatel kontrolliperioodil tegelikult majandustegevus puudub ja tehinguid ei toimunud.
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsusega jäeti OÜ Arsam kaebus rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti järgmiselt: 1) sisendkäibemaksu mahaarvamise esmaseks eelduseks on, et arvel nimetatud kaup või teenus on tegelikult saadud (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-50-03, p 15). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas OÜ Belenga müüs OÜ-le Arsam vaidlusalust kaupa või mitte ning kui mitte, siis kas OÜ Arsam teadis või pidi teadma, et OÜ Belenga ei ole kauba tegelik müüja. Kuivõrd vaidlustatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur Ehitustööde OÜ-l majandustegevuse puudumise, tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri poolt kindlaks tehtud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebuse esitaja Ehitustööde OÜ majandustegevuse puudumisest teadis või pidi teadma (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 12). Kohtul tuleb tuvastada, kas maksuhalduri poolt kogutud tõenditest võib järeldada Ehitustööde OÜ-l reaalse majandustegevuse puudumist ning kaebuse esitaja teadlikkust eeltoodud asjaolust. Vastuse leidmiseks eeltoodud küsimustele tuleb lähtuda maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lõikest 1, mille kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Samas on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150 lg 2); 2) maksuhaldur tuvastas OÜ Arsam ja Ehitustööde OÜ vaheliste tehingute mittetoimumise eelkõige seetõttu, et asus maksumenetluses kogutud tõendite põhjal järeldusele, et Ehitustööde OÜ-l puudus kontrollitud perioodil reaalne majandustegevus ning OÜ Arsam teadis või pidi seda teadma. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest välistab OÜ Arsam teadlikkus Ehitustööde OÜ-l majandustegevuse puudumise kohta sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Vastustaja seletuse kohaselt põhjendavad vastustaja järeldust järgmised maksumenetluses kogutud tõendid: 1) OÜ-l Arsam puudus kirjalik leping Ehitustööde OÜ-ga; 2) OÜ Arsam juhatuse liikmete ning Ehitustööde OÜ endise juhatuse liikme seletused ärisidemete alguse kohta erinevad; 3) Ehitustööde OÜ raamatupidajal Mihkel Kõrgmaal puudusid äriühingu dokumendid ning uus juhatuse liige Leonids Sjatkovskis ei olnud maksuhaldurile kättesaadav; 4) Ehitustööde OÜ-l puudusid armatuuride sertifikaadid; 5) OÜ Arsam tellimuslehtedelt puudusid poolte allkirjad ning puuduvad tõendid tellimuslehtede e-kirjaga saatmise kohta Ehitustööde OÜle; 6) Ehitustööde OÜ juhatuse liikme Sergei Niinemetsa ning OÜ Arsam juhatuse liikmete vastuolulised selgitused armatuuride päritolu kohta; 7) OÜ-l Arsam OÜ-ga Celander Ehitus sõlmitud ehitise alltöövõtulepingus ei ole Ehitustööde OÜ-d armatuuri põhihankijana märgitud; 8) Ehitustööde OÜ juhatuse liige Sergei Niinemets ei mäleta ühegi hankija, vedaja jms nime, kuid mäletab OÜ-ga Arsam teostatud tehinguid; 9) Ehitustööde OÜ-l puudub kindel tegevuskoht; 10) Ehitustööde OÜ vahetas
  8. jaanuaril
  9. a ärinime ning vahetus ka juhatuse liige, kelleks on Läti kodanik, kelle käes asuvad väidetavalt äriühingu raamatupidamisdokumendid, kuid kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav; 11) 5
(14)3-11-1097 Ehitustööde OÜ ei ole alates
  1. aastast äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud; 12) Ehitustööde OÜ on
  2. aastal deklareerinud võrdselt nii 18 % määraga käibemaksu kui ka sisendkäibemaksu, mille tulemusena äriühing riigile käibemaksu ei maksa; 13) Ehitustööde OÜ on pangakontole laekunud rahasummad koheselt sularahas välja võtnud ning pangakonto väljavõttest ei nähtu tavapärasele äritegevusele omaste kulutuste eest tasumist; 14) Ehitustööde OÜ juhatuse liige Sergei Niinemets on Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega asjas nr 1-07-6746 süüdi mõistetud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest; 3) Ehitustööde OÜ AS SEB pangaväljavõttest perioodil
  5. a veebruarist aprillini ilmneb, et nimetatud perioodil on äriühingu pangakontole makseid teinud vaid OÜ Arsam ja EDT Ehitus OÜ. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu armatuuride ostu, transpordi, kommunaal- ja sidekulude ega kütuse eest tasumist, rääkimata töötajatele makstavast töötasust. Ehitustööde OÜ juhatuse liikme Sergei Niinemetsa suuliste seletuste protokolli kohaselt maksis Sergei Niinemets ostetud kauba eest sularahas. Arvestades samas Sergei Niinemetsa teisi ütlusi, mille kohaselt ostis äriühing teistelt äriühingutelt kaupade transporditeenust ning kaubad toodi kohale Lätist, tuleb pidada sularahas arveldamist ülimalt kohmakaks makseviisiks, mis tekitab põhjendatud kahtluse kaupade transporditeenuse ostmises. Ühtlasi ilmneb Sergei Niinemetsa selgitusest, et äriühingul puudus Eestis koht armatuuride ladustamiseks, vaid ta müüs kaubad kohe edasi. Seega saab järeldada, et kaupa transportinud äriühingud, kelleks ei olnud Sergei Niinemetsa selgituse kohaselt Ehitustööde OÜ, pidid kaubad tarnima Lätist otse Arsam OÜ poolt tellimustel märgitud ajaks tellimustel märgitud kohta ning tegema seda vaid paaripäevase etteteatamistähtajaga (vrdl tellimuste vormistamise kuupäevi ning tellimuste täitmise kuupäevi). Ehitustööde OÜ pangaväljavõtte ning Arsam OÜ-le esitatud arvete võrdlemisel nähtub, et viimane tasus väidetavalt saadud kauba eest pangaülekandega alles kümmekond päeva pärast selle tarnimist (nt
  6. veebruari
  7. a arve on tasutud
  8. veebruaril
  9. a;
  10. veebruari
  11. a arve on tasutud
  12. veebruaril
  13. a). Seega pidi Ehitustööde OÜ kuni arvete tasumiseni maksma kauba tarnijatele muudest äritegevuse vahenditest. Ometigi ilmneb konto väljavõttelt, et peale Arsam OÜ tegi Ehitustööde OÜ pangakontole kandeid paaril korral veel ainult EDT Ehitus OÜ, ning seda ka alles
  14. a märtsi-, mitte veebruarikuus. Asjaolu, et tehingute kohta käivad dokumendid võivad olla fabritseeritud, tõendab ka asjaolu, et juba OÜ Arsam poolt Ehitustööde OÜ-le esitatud tellimustel on täpselt märgitud nii armatuuride ühikuhinnad kui ka transpordimahud ja –hinnad. OÜ Arsam arvetel olevad andmed ühtivad eeltoodud hindade ja mahtudega. Olukorras, kus Ehitustööde OÜ poolt OÜ-le Arsam tarnitava kauba kogus ja hind sõltus kolmandate äriühingute (sealhulgas transpordi osas erinevate äriühingute) poolt sisseostetava transporditeenuse ning kauba hinnast, ei saanud OÜ Arsam sedavõrd täpselt prognoosida transpordi mahtu ja hinda ega armatuuri ühikuhinda. Seega saab järeldada, et vastavad tellimused on ilmselgelt vormistatud tagantjärgi tehingute toimumise tõendamiseks. Kaebuse esitaja väide Sergei Niinemetsa isiku tuvastamise kohta tehingute tegemisel ei oma olukorras, kus kaupa transportisid ja andsid üle teised isikud, olulist tõenduslikku rolli, millest saaks järeldada poolte vahel tehingute toimumist. Sergei Niinemetsa ja Ehitustööde OÜ endise raamatupidaja Mihkel Kõrgmaa kinnitused tehingute väidetava toimumise kohta pole seetõttu usaldusväärsed; 4) OÜ Arsam teadlikkust Ehitustööde OÜ-l reaalse majandustegevuse puudumisest kinnitab OÜ Arsam poolt kauba tellimuste vormistamine tingimustel (tellimuse täitmise ebarealistlikult lühikesed tähtajad, transpordimahtude ja hindade ning ühikuhindade märkimine), mis eeldab ostja teadlikkust kauba asukohast sihtpunkti liikumise kiiruse ning lepingupartneri hinnakujunduse kohta, mida ei saa aga praktikas usutavaks pidada, samuti asjaolu, et vastavate tingimuste esitamisega asus OÜ Arsam dikteerima Ehitustööde OÜ-le kaupade hinda, tarneaega ning transpordimahtu ja –hinda, mis ei ole äris tavapärane. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja Irina Viik kinnitas, et OÜ Arsam ei pidanudki vajalikuks uurida, kust neile müüdud kaup pärineb. Kuigi OÜ Arsam seaduslik esindaja Igor Mišutov oskas selgitada seda, et armatuurteras tuleb Lätist, ei osanud ta 6
(14)3-11-1097 selgitada, milliselt konkreetselt äriühingult armatuurteras pärineb. Samuti eksis ta, märkides, et armatuurterast vahendab OÜ Belenga, kuigi arvetest nähtuvalt müüs kaebuse esitajale armatuurterast vaid Ehitustööde OÜ. Seega ei saanud eeltoodud isikud Ehitustööde OÜ-le tellimusi esitades teada, kui kiiresti ning milliste hindadega on Ehitustööde OÜ-l võimalik kahjumisse langemata kaupu müüa ja nende transporti organiseerida. OÜ Arsam teadlikkust Ehitustööde OÜ-l reaalse majandustegevuse puudumisest kinnitab ka maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolu, mille kohaselt ei märkinud OÜ Arsam Celander Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu lisaks olevas kvaliteedi tagamise plaanis armatuuri tarnijana Ehitustööde OÜ-d, vaid hoopis AS-i Tehas Metallist, Balti Teras AS-i ning RGR Metalli. Asjaolust, et OÜ Arsam teadlikult nimetatud äriühingut põhimaterjalide tarnijana ei märkinud, võib järeldada OÜ Arsam soovimatust paljastada Celander Ehitus OÜ-le oma äripartnerit. Sellise soovimatuse põhjuseks võib paremal juhul olla ainult äripartneri problemaatiline taust, halvemal juhul aga tehingute puudumine nimetatud äriühinguga. Mõlemal juhul pidi OÜ Arsam olema kontrollinud Ehitustööde OÜ tausta ning olema seega teadlik äriühingul reaalse majandustegevuse puudumisest. Kuigi maksuhaldur on maksuotsuses motiveerimiskohustuse vastu eksinud sellega, et puuduvad arusaadavad järeldused kaebuse esitaja teadlikkuse kohta Ehitustööde OÜ-l majandustegevuse puudumisest, on maksumenetluses kogutud tõendid piisavad sellise järelduseni jõudmiseks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et OÜ-l Arsam puudus õigus deklareerida Ehitustööde OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu; 5) Sergei Niinemetsa karistamine käesoleva vaidlusega puutumust mitteomavate rikkumiste eest ei saa küll printsiibis olla OÜ Arsam maksustamise aluseks, kuid võib olla üks tõend kogumis, mis iseloomustab Ehitustööde OÜ tausta ning äriühingu juhatuse liikme maksumenetluses antud selgituste usaldusväärsust olukorras, kus üheks vaidlusküsimuseks on see, kas tegemist oli reaalset majandustegevust omava äriühinguga; 6) puuduvad dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks, milliste hankijate ning millises mahus sularahaarveid Ehitustööde OÜ tasus. Seetõttu tugineb kaebuse esitaja järeldus kauba eest tasumise kohta sularahas vaid Sergei Niinemetsa ütlustele, mille usaldusväärsuses tuleb Sergei Niinemetsa tausta ning tema poolt maksumenetluses antud üldisi ja mittemidagiütlevaid selgitusi kogumis hinnates kahelda. Eeltoodust tulenevalt tuleb reservatsiooniga suhtuda ka Sergei Niinemetsa kinnitustesse vaidlusaluste tehingute toimumise kohta. Maksuhalduri poolt maksuotsuses märgitud asjaolu, mille kohaselt ei osanud Sergei Niinemets nimetada ühtegi hankijat, kuid mäletas tehingute toimumist OÜga Arsam, ei pruugi samuti eraldivõetuna tõendada tehingute mittetoimumist, kuid on kindlasti üheks tehingute toimumist kahtluse alla seadvaks teguriks, mille maksuhaldur oli asjaolude igakülgsel hindamisel kohustatud esile tooma. Vaieldamatult tõusetub isikute maksumenetluses antud seletusi hinnates küsimus sellest, miks nad teatud isikuid mäletavad ning teatud isikuid mitte. Maksuhaldur on kohustatud isikute selgituste tõeväärtust hinnates ka sellistele küsitavustele hinnangud andma või küsitavused vähemalt esile tooma, mistõttu ei saa maksuotsuses kahtluste esiletoomist pidada pahatahtlikuks; 7) kuivõrd Ehitustööde OÜ raamatupidaja Mati Kõrgmaa otseselt kaupade ostu ja edasimüügiga ei tegelenud ning tema selgitused said tugineda vaid talle esitatud raamatupidamisdokumentidele, on Mati Kõrgmaa selgitused tehingute toimumise kohta vaid kaudse tõendi väärtusega. Kirjalikke tõendeid hinnates peab kohus lähtuma nende elulisest usutavusest ning hindama neid kogumis teiste tõenditega; 8) maksuhaldur ei ole rikkunud uurimisprintsiipi sellega, et ta ei pöördunud Ehitustööde OÜ (hilisema OÜ Sjatkovskis Invests, äriühing registrist kustutatud 28. oktoobril 2008. a) endiselt juhatuse liikmelt ning praeguselt dokumentide hoidjalt Leonids Sjatkovskiselt äriühingu raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks abipalvega Läti maksuhalduri poole. Olukorras, kus maksumenetluses kogutud tõendid valdavalt kinnitavad äriühingul reaalse majandustegevuse puudumist, millest tulenevalt on Läti maksuhalduri vastus 7
(14)3-11-1097 abipalvele etteaimatav, oleks maksumenetlusega venitamine vastuolus MKS § 10 lõikega 3; 9) sertifikaatide säilitamise kohustust õigusaktidest ei tulene, küll aga on sertifikaatide näol tegemist oluliste kauba päritolu tõendavate dokumentidega, mis toetaksid kaebuse esitaja väiteid tehingute toimumise kohta. Kuivõrd Sergei Niinemetsa selgituse kohaselt ostis ta kauba koos sertifikaatidega ning kaebuse esitaja ei eita, et tal sertifikaadid olid, kuid ta neid ei säilitanud, oleksid kaebuse esitaja seaduslikud esindajad pidanud sertifikaatidega tutvumisel omama teavet ka kauba päritolu kohta ning oskama selle kohta adekvaatseid selgitusi anda. Ometi neil täpne teave kauba päritolu kohta puudus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja poolt tehingute toimumise kinnituseks esitatud väited ning maksuotsusele esitatud vastuväited ei ole piisavad, et kummutada maksuotsuses OÜ Arsam ning Ehitustööde OÜ vahelistele tehingutele antud järeldusi, sealhulgas järeldust OÜ Arsam pahausksuses; 10) OÜ Belenga arvete kohaselt ostis OÜ Arsam viimaselt
  1. a veebruarist aprillini erinevaid ehitusmaterjale (nt paisuv betoon, vaht, kivivill, valubetoon, prussid, lauad, vineer) koos transpordiga erinevatesse asukohtadesse. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Belenga fiktiivseid ostuarveid on kasutatud OÜ Arsam käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamiseks, eesmärgiga vähendada OÜ Arsam poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu, OÜ Belenga ei ole tegelik kauba müüja ning OÜ Arsam teadis või pidi seda teadma. Maksuhalduri seisukohad tulenesid kokkuvõtlikult järgmistest kogutud tõenditest: 1) OÜ Belenga juhatuse liikme J. Medvedjevi vastuolulised selgitused müüdud kaupade osas; 2) kaupade ebaselge päritolu; 3) OÜ-l Arsam paralleelselt püsiva, ehitusmaterjale müüva äripartneri, AS Optimera Estonia olemasolu; 4) poolte vastuolulised selgitused kauba transpordi ja üleandmise osas; 5) OÜ Arsam arveldas erinevalt teistest tehingupartneritest OÜ-ga Belenga vaid sularahas ning poolte vastuolulised selgitused sularaha üleandmise kohta; 5) vastuolulised tõendid Paavli 6 lao kasutuse osas; 6) OÜ Belenga tausta kohta kogutud tõendid: raamatupidamisdokumentide väidetav vargus; maksuhalduri
  2. a oktoobrist
  3. a. veebruarini teostatud kontrolli alusel tehtud järeldused, mille kohaselt ei ole OÜ Belenga näol tegemist tavapärase majandustegevusega tegeleva äriühinguga, vaid ta omab „arvevabrikule“ omaseid tunnuseid; Tartu Ringkonnakohtu sedastus haldusasjas 3-10-275, mille kohaselt on OÜ-le Belenga omased varifirma tunnused. Kaebaja arvates tõendavad tehingute toimumist OÜ-ga Belenga järgmised asjaolud: 1) äriühingute juhatuse liikmed kinnitavad tehingute toimumist; 2) vormistati arved ning saadud kauba eest on tasutud; 3) OÜ Belenga endine juhatuse liige on tehingute kohta üksikasjalikke selgitusi andnud; 4) OÜ Arsam on täitnud kõik dokumenteerimisnõuded; 11) OÜ Belenga endine juhatuse liige ei ole andnud tehingute kohta üksikasjalikke selgitusi. Nagu ilmneb OÜ Belenga seadusliku esindaja Jevgeni Medvedjevi seletusest, ei osanud isik anda müüdud kauba kohta selgitusi muidu, kui pidi tuginema OÜ Arsam poolt edastatud suunava sisuga dokumentidele, kuna OÜ Belenga raamatupidamisdokumendid kadusid väidetavalt seoses vargusega ning müüdud kaupa isik ise ei mäletanud. Ühtlasi ei teadnud Jevgeni Medvedjev seda, millisele objektile kaubad tarniti ega mäletanud täpselt, kus kaupade eest tasuti või kes vormistas kassa sissetulekuorderid, kuigi ütluste järgi oli tema kassa sissetulekuorderite allkirjastajaks. Ka ei mäletanud Jevgeni Medvedjev seda, kas OÜ-d Arsam esindas kaupade üleandmisel ainult Igor Mišutov või veel mõni isik ning kas lisaks Jevgeni Medvedjevile müüs kaupa OÜ Belenga nimel ka mõni teine töötaja või mitte. Tehingud poolte vahel toimusid olulises mahus ning kõigest 2,5 aastat enne Jevgeni Medvedjevilt seletuse võtmist. Seepärast tuleb pidada Jevgeni Medvedjevi suutmatust eeltoodud asjaolusid meenutada erakordseks; 12) OÜ-l Belenga puudus vajadus kaebajalt arvete koopiate saamiseks maksumenetluse ajal ning sellisest arvete üleandmisest võib järeldada, et OÜ Arsam taastas OÜ Belenga arved vaid selleks, et aidata OÜ Belenga seaduslikul esindajal pooltevahelisi tehinguid 8
(14)3-11-1097 paremini meenutada. Sellisel viisil saadud informatsiooni põhjal antud Jevgeni Medvedjevi ütlusi ei saa pidada erapooletuteks selgitusteks; 13) Jevgeni Medvedjevi ning OÜ Arsam juhatuse liikmete selgitused on mitmetes olulistes küsimustes vastuolulised. Nii näiteks selgitas Jevgeni Medvedjev, et tema kaupade transpordiga ei tegelenud ning kaupu transportis OÜ-st Arsam kas Igor Mišutov ise või mõni OÜ Arsam esindaja. OÜ Arsam juhatuse liikmete selgituste kohaselt toimus samas transport vastavalt kokkuleppele, kusjuures mõnikord organiseeris transpordi OÜ Belenga, mõnikord käis kauba järel OÜ Arsam varustaja. Kui Jevgeni Medvedjevi selgituse kohaselt maksis OÜ Arsam poolt sularahas Igor Mišutov, siis OÜ Arsam juhatuse liikmete selgituste kohaselt tasus Jevgeni Medvedjevile sularahas kas raamatupidaja või varustaja. Ekslik on kaebaja väide, nagu tõendaksid OÜ Arsam ning OÜ Belenga juhatuse liikmete kaupade transpordi jm osas antavad sarnased, kooskõlastatud ütlused just maksupettuse toimepanemist ning erinevate ütluste puhul võib eeldada, et isikud kooskõlastatult maksupettust toime ei pannud. Maksupettuse toimepanemist, sealhulgas kauba ostja pahausksust on võimalik tuvastada eelkõige väidetavaid tehinguid teinud isikute vastuoluliste ütluste kaudu, kuna asjaosalistel on lihtsam leppida kokku vormikohaste dokumentide koostamises ning tehingute toimumises kui tehingute kõikides elulistes, ent sugugi mitte väheolulistes detailides. Seetõttu ei ole võimalik maksukohustust vältida vormiliselt nõuetekohaste dokumentide esitamisega ega ka müüja kinnitusega, et tehingud poolte vahel toimusid (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsust asjas nr 3-3-1-34-07, p 10). Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline hinnata neis väljendatud asjaolude elulist usutavust (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p 24 ning
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-3209, p 19); 14) OÜ Arsam on aktiivselt suunanud OÜ-d Belenga andma maksuhaldurile OÜ Belenga väljastatud arvetega kooskõlalisi selgitusi, mis jätaksid mulje tehingute toimumisest. Sellest võib järeldada, et OÜ Arsam oli tehingute mittetoimumisest teadlik; 15) OÜ Belenga majandustegevuse puudumine on üks tõendite kogumis, mis kinnitab poolte vahel tehingute mittetoimumist. Kuna maksuhaldur tuvastas maksuotsuses, et OÜ Arsam oli tehingute mittetoimumisest teadlik või pidi olema sellest teadlik, ei pidanud ta eraldi tuvastama seda, kas OÜ Arsam teadis OÜ-l Belenga majandustegevuse puudumisest. OÜ Belenga pangakonto väljavõte samas kinnitab, et viimasel puudusid aktiivse äritegevusega seotud kulud. Äriühingu pangakontolt nähtuv raamatupidamisteenuse eest tasumine, tasumine AS-le Hansa Liising, OÜ-le Registon Baltic Group rendiarvete maksmine ja tasumine AS-le EMT võib tõendada, et äriühingul esineb tavapärasele äritegevusele viitavaid kulusid, kuid ei tõenda, et äriühingul esineksid kulud seoses tavapäraseks äritegevuseks vajalike kaupade soetamisega. Väheoluliseks ei saa pidada ka maksuhalduri ning Tartu Ringkonnakohtu poolt muude kontrolliperioodide kohta tuvastatut, mille kohaselt omab äriühing arvevabrikule omaseid tunnuseid. Järeldust OÜ-l Belenga majandustegevuse ning kaupade müügitehingute puudumisest kinnitavad ka Paavli 6 lao kasutamist puudutavad tõendid, mis äriühingu majandustegevust ei kinnita. Kuivõrd OÜ Arsam kasutas OÜ Belenga teenuseid paralleelselt tegutsevate ettevõtetega, kellelt ta oli siiani ning oleks ka edaspidi saanud üsnagi tavapäraseid ehitustooteid soetada ilma, et OÜ Belenga oleks pidanud neid Poola äriühingutelt Eestisse tarnima, puudub OÜ Arsam poolt OÜ Belenga tehingupartneriks valimisele mõistlik põhjendus muidu kui varifirma teenuste kasutamise eesmärgil. Seega võib eeltoodust ühtlasi järeldada, et OÜ Arsam pidi olema teadlik ka OÜ-l Belenga majandustegevuse puudumisest; 16) paljasõnaline oma maksuhalduri väide, et OÜ-lt Belenga soetatud ehitusmaterjali hulk on ebamõistlikult suur. See ei too kaasa aga maksu määramise õigusvastasust; 17) on ebatavaline, et äriühingu juht ei säilita oma tehingupartnerite kontaktandmeid.
  7. aasta veebruarist aprillini esitas OÜ Belenga OÜ-le Arsam kokku 46 arvet kogusummas 543 677 krooni + käibemaks 82 934 krooni. Seega pidid Poolast imporditud kauba edasimüügitehingud andma olulise osa OÜ Belenga käibest, mistõttu on Jevgeni 9
(14)3-11-1097 Medvedjevi suutmatus meenutada Poola äriühingute nimesid ja kontaktandmeid ebausutav. Arvestades Jevgeni Medvedjevi selgituste ebausutavust, ei rikkunud maksuhaldur uurimisprintsiipi, kui ta ei pöördunud teabenõudega Poola maksuhalduri poole ega täiendavate selgituste saamiseks Jevgeni Medvedjevi poole. Tehingute mittetoimumist ning OÜ Arsam teadlikkust sellest, et OÜ Belenga ei ole kauba tegelik müüja, kinnitab ka arveldamine kümnetes tuhandetes kroonides sularahas. OÜ Arsam juhatuse liikme Irina Viiki kinnitusel tasub äriühing suurematele hankijatele tavaliselt ülekandega ning arveldused toimuvad peamiselt ülekandega. Seega pidi OÜ-l Arsam OÜ-ga Belenga just sularahas arveldamiseks olema kindel põhjus. Isegi kui selleks oli Jevgeni Medvedjevi soov, mitte poolte ettekavatsetud tegevus OÜ Arsam raamatupidamises fiktiivsete arvete kajastamiseks, ei saa eeldada, et OÜ Arsam juhatuse liikmed soovi tagamaid täpsemalt ei uurinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Arsam apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) Ehitustööde OÜ-lt armatuuride soetamist tõendab mu hulgas asjaolu, et neid on reaalselt kasutatud. Müüja kinnitas tehingute toimumist; 2) maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldur uurinud, kuidas sularahas tasumine toimus. Seetõttu on põhjendamatu seisukoht, et sularahas tasumine muudab tehingute toimumise ebausutavaks; 3) maksuhaldur ei ole tuvastanud Ehitustööde OÜ kassajääki tehingute tegemise eel. Seetõttu on alusetu väide, et müüjal puudusid rahalised vahendid kauba soetamiseks. Asjas pole esitatud müüjale esitatud hankijate arveid, mistõttu puudub alus arvata, et müüjal tuli hankija arved tasuda enne tema poolt apellandile esitatud arvete tasumist; 4) isegi kui apellandile tarnitud kaubad olid pärit Lätist või Poolast ning Ehitustööde OÜ-l puudus ladu nende hoiustamiseks, on põhjendamatu arvata, et pärast tellimuse kinnitamist pidanuks varem kokku lepitud tarne võtma aega rohkem kui paar päeva; 5) apellandi poolt Ehitustööde OÜ-le esitatud tellimuslehed on küll apellandi poolt koostatud, kuid seal olev info hindade, transporditingimuste ja võimalike tarnetähtaegade kohta pärineb müüjalt. Müüjaga ei sõlmitud kirjalikku ostumüügilepingut, kus kauba hinnad oleksid fikseeritud, sest metalli hinnad kõiguvad ja sõltuvad maailmaturuhindadest. Iga tehingu kohta eraldi kirjaliku lepingu sõlmimine oleks aga kohmakas ja aeganõudev. Seetõttu fikseeriti olulised tingimused suulise kokkuleppe sõlmimise järel tellimuslehtedel; 6) müüja juhatuse liikme S. Niinemetsa isikusamasuse tuvastamist ei saa pidada ebaoluliseks ka olukorras, kus kaupu transportis keegi teine; 7) kohus ei põhjendanud, miks seavad tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla asjaolud, mille kohaselt puudus müüjal kontor, müüja vahetas ärinime ja juhatuse liikmeks sai välisriigi kodanik, kellelt dokumentide saamine oli raskendatud ja S. Niinemetsa karistamine maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest. Pole kontrollitud, millisel kujul toimus müüja tegevus registrijärgsel aadressil. Äriühingute juhatuse liikmeks välisriigi kodanike nimetamine ei ole äris ebatavaline. Tehingute tegemise ajal ei olnud S. Niinemetsa kuriteo eest karistatud ning kuriteol puudus arvatavasti seos apellandiga tehtud tehingutega; 8) ehituse alltöövõtuleping ja kvaliteedi tagamise plaan sõlmiti Celander Ehitus OÜ-ga enne seda, kui apellant sai teada, et Ehitustööde OÜ on valmis sellise hinnaga armatuuri tarnima. Esimene tarne toimus enam kui kaks kuud pärast lepingu sõlmimist Celander Ehitus OÜ-ga. Tarnija märkimise eesmärgiks on anda peatöövõtjale kindlus, et kauba tarnimisega ei teki probleeme ja töö valmib tähtaegselt. Kui kaupa on võimalik tarnida soodsamalt ja kiiremini teiselt isikult, seda ka tehakse; 10
(14)3-11-1097 9) vastustaja ei ole teinud pingutusi selleks, et saada müüja raamatupidamisdokumente. Sellekohased põhjendused menetluse kiiruse huviga ei ole lubatavad, eriti arvestades kontrollakti tegemisele järgnenud menetluse venimisega. Pole tõendeid, mis lükkavad ümber S. Niinemetsa ütlused. Müüjate nimed ei pruukinud olla S. Niinemetsal meeles seetõttu, et tehingutest oli möödunud üle kahe aasta; 10) sertifikaatide säilitamise kohustust apellandil ei olnud ning seetõttu neid ka ei säilitatud; 11) Ehitustööde OÜ maksude tasumise õigsust pole maksuhaldur kontrollinud; 12) OÜ Belenga AS Swedbank pangakonto käive maksustataval perioodil oli kroonitehingute osas ligi 65 miljonit krooni ning OÜ-l Belenga on sadu kliente. Sellise käibe ja klientide hulga juures on põhjendamatu arvata, et Jevgeni Medvedjev peaks mäletama apellandiga tehtud tehingute üksikasju ligi 2,5 aastat pärast nende tegemist. Just tehingute asjaolude mäletamine poleks usutav. Kohus peab tõendite hindamisel arvestama ka selgituste võtmise aega, tehingute üksikasju ja tehingus osalenud isikute tausta; 13) apellandi poolt OÜ Belenga arvete saatmine arve esitajale ei olnud äris tavatu. Apellant pöördus J. Medvedjevi poole ja palus selgitust, miks on maksuhaldurile teatatud, et OÜ Belenga müüs apellandile metalli, kui tegelikkuses olid kaubaks ehitusmaterjalid; 14) tõendamist ei ole leidnud OÜ-l Belenga majandustegevuse puudumine. Selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et apellant oli majandustegevuse puudumisest teadlik; 15) Tartu Ringkonnakohus märkis kohtuotsuses asjas nr 3-10-275, et fiktiivsete arvete väljastamine OÜ Belenga poolt on võimalik ka muu tegevuse kõrvalt. Olukorras, kus viidatud kohtuasjas ei käsitletud käesolevas asjas vaadeldavat maksustamisperioodi, pole alust väita, et apellandile esitatud arved olid fiktiivsed.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited: 1) kui Ehitustööde OÜ on ostnud transporditeenust teistelt äriühingutelt ja kaup toodi kohale Lätist, siis on sularahas tasumine kohmakas makseviis. Eluliselt ebausutav on, et müüja võis alates tegutsemise algusest
  2. aastal hoida raha kassas või et hankijatele tasutakse alles siis, kui kauba saaja on selle eest tasunud. Müüja on kogu pangakontole laekunud raha kohe sularahas välja võtnud ning majandustegevuse kulude eest tasumist pangakontolt pole toimunud; 2) apellandi ja S. Niinemetsa seletused tehingute toimumise asjaolude kohta olid vastuolulised osas, mis puudutab ärisidemete loomist. Usutav ei ole kauba tarnimine 1-2 päevase tähtajaga olukorras, kus müüjal puudus Eestis ladu. Müüja ei osanud nimetada armatuuride hankija nime ega muid andmeid armatuuride päritolu (hankija lao asukoht) kohta. Lahknevad ostja ja müüja seletused hankija osas; 3) apellandi juhatuse poolt
  3. märtsil
  4. a antud seletuste kohaselt vormistati suuremad tellimused kirjalikult. Tellimuslehtedel ei ole allkirju. Ei nähtu, kuidas on tellimuslehed müüjale edastatud. Väidetavaid e-kirju pole maksumenetluses esitatud; 4) S. Niinemetsa isiku tuvastamisel pole olulist tõenduslikku tähtsust; 5) müüja ja tema juhatuse liikmega seonduvad asjaolud vaid toetavad kahtlust tehingute tegeliku sisu puudumise osas; 6) apellandi kinnitusel oli transport müüja poolt ning armatuurid tõi kohale S. Niinemets isiklikult. S. Niinemetsa väitel tema ise kaupa ei transportinud ning vedajad ta leidis, kuid ei mäletanud neid; 7) L. Sjatovskisele esitatud korraldust teabe ja dokumentide esitamiseks ei õnnestunud kätte toimetada. Läti maksuhalduri poole pöördumine ei olnud vajalik, sest kogutud oli piisavalt tõendeid maksu määramiseks; 8) apellandi poolt esitatud sertifikaadid ei kinnita apellandi poolt armatuuride ostu Ehitustööde OÜ-lt; 11
(14)3-11-1097 9) Jevgeni Medvedjevi poolt antud ütlustest, samuti nende muutmisest pärast apellandilt arvete saamist tegi halduskohus õiged järeldused tehingute mittetoimumise kohta OÜ-ga Belenga. Halduskohus leidis õigesti, et tehingupoolte seletuste lahknevus on järelduste tegemisel olulise tähtsusega; 10) kontrolli käigus ei ole tõendamist leidnud OÜ Belenga poolt ehitusmaterjalide soetamine ega Paavli 6 laoruumi rentimine ja seal tegutsemine. Seetõttu on võimatu ehitusmaterjalide müük apellandile; 11) Tartu Ringkonnakohtu poolt esitatud seisukoht, et OÜ Belenga oli n-ö arvevabrik, on asjassepuutuv ja halduskohus pidas seda asjaolu õigesti tõendite hindamisel oluliseks; 12) apellandi suurimateks ehitusmaterjalide hankijateks olid apellandi poolt esitatud dokumentatsiooni kohaselt AS Optimera Estonia ja OÜ Belenga, kusjuures apellandi juhatuse liikmed selgitasid, et kui projekt muutub ja kaupa läheb kiiresti vaja, siis võetakse ehitusmaterjale kiiresti AS-st Optimera Estonia, muul juhul aga OÜ-st Belenga. Tehingute maht apellandi ja AS Optimera Estonia vahel (vaadeldaval perioodil 596 385 krooni, OÜga Belenga 543 677 krooni) ei viita aga nende selgituste tõepärasusele, vaid pidevale koostööle. Lisaks on ehitusmaterjale soetatud ka teistelt isikutelt. Seetõttu on ehitusmaterjalide kogumaht ebamõistlikult suur, arvestades, et apellant teostas kontrolliperioodil peamiselt betooni- ja raudbetoonielementide montaažitöid, kus mitmesugused ehitusmaterjalid on kasutatavad eelkõige abimaterjalidena; 13) apellant ei ole maksuotsuses tuvastatud järeldusi tehingute kohta OÜ-ga Belenga ümber lükanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on kergesti jälgitavad, need ei ole vastuolulised ning tõendeid on hinnatud kogumis, jätmata mõnda tõendit arvesse võtmata. Halduskohus on vastanud kõigile kaebuse väidetele. Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohus teinud tõenditest ekslikke järeldusi. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tehingud Ehitustööde OÜ-ga
  2. Usutav võiks olla tehingute tegemine apellandi ja müüja vahel armatuuride soetamisel ning müüja poolt enda isiku ja tegeliku hankija varjamine juhul, kui apellandi ja müüja seletused tehingute tegemise asjaolude kohta ei oleks lahknevad ning apellandi kirjeldatud asjaolud oleksid eluliselt usutavad. Sellise olukorraga tegemist ei ole.
  3. Halduskohus on õigesti hinnanud kogumis tõendeid, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist. Olukorras, kus ostja on tasunud müüjale arvete alusel pangaülekandega, ei ole usutav müüja poolt pangakontolt sularaha väljavõtmine eesmärgiga tasuda hankijatele kauba eest sularahas, eriti juhul, kui hankijad asusid välisriigis. Tehingute toimumist saaksid kinnitada kirjalikud dokumendid müüjaga tehingute sisus kokkuleppimise kohta. Selleks on ka e-kirjavahetus, millest saaks nähtuda tarne ajas ja hinnas kokkuleppimine. Neid tõendeid ei ole maksukohustuslane esitanud. Isegi kui eeldada, et tellimuslehtede koostamine toimus apellandi poolt näidatud viisil, tulnuks apellandil säilitada ka dokumendid (e-kirjad) pakkumuse ja nõustumuse kohta, mis tellimuslehtede koostamiseni viis. Kui ükski tehingupool ei suuda meenutada kahe aasta vanuseid sündmusi eelkõige kauba vedaja ning selle algse asukohaga seoses ning müüja ei selgita hankijatega toimunud tehingute sisu ja viisi, hankijaga lepingute sõlmimise korda (sh pole selgitatud igakordselt apellandilt tellimuse saamisel hankijaga ühenduse võtmise 12
(14)3-11-1097 viisi ja apellandile nende andmete edastamise viisi, vaatamata 17 arve esitamisele), pole tehingute toimumine eluliselt usutav.
  1. Sertifikaatide puudumine küll ei näita tehingute mittetoimumist, ent halduskohus seda polegi väitnud, vaid on üksnes tõdenud, et nende puudumisel ei ole võimalik sertifikaatidega tehingu toimumist tõendada. Samale järeldusele viib Celander Ehitus OÜga sõlmitud lepingus ja kvaliteedi tagamise plaanis üksnes teistele tarnijatele, mitte aga Ehitustööde OÜ-le viite tegemine, mis küll ei tõenda tehingute mittetoimumist, ent ei tõenda ka maksu määramise ebaõigsust. S. Niinemetsa isikusamasuse kontrollimise kohta dokumentide olemasolu ei tõenda tehingute tegelikku olemasolu, kui kahtluse alla on seatud esitatud arvete alusel tehingu tegelik toimumine. Maksuhaldur ei väidagi, et apellandil puudusid kontaktid S. Niinemetsaga, vaid seda, et temaga tegelikult arvetel näidatud tehinguid ei toimunud.
  2. Tõendite hindamisel tehingute toimumise kohta pole oluline mitte eelkõige müüja isikusse puutuv – pideva äritegevusega tavapäraselt kaasneva kontori puudumine, müüja juhatuse liikme poolt kuriteo toimepanemine teistel asjaoludel ja müüja kui suhteliselt väikese tähtsusega äriühingu juhatuse liikme vahetamine ja sellega kaasnevad asjaolud, mis kõik kogumis viitavad sellele, et tehinguid ei pruukinud tegelikkuses aset leida –, vaid vastuolud apellandi ja väidetava müüja esindaja ütlustes ning S. Niinemetsa poolt hankijate andmete mittemäletamine. Halduskohus märkis õigesti, et neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole tehingute toimumine eluliselt usutav.
  3. Kuigi maksuhalduri poolt Läti maksuhalduri poole pöördumata jätmise õigustamine menetluse kiirusega ei saa sellises olukorras olla üldjuhul õigustatav, on käesoleval juhul kogutud piisavalt tõendeid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse tehingute fiktiivsuses ning võimaldavad maksu määrata. Seetõttu ei ole asjakohaste tõendite mitte väljanõudmine Läti maksuhalduri kaudu maksuotsuse tühistamise aluseks. Tehingud OÜ-ga Belenga
  4. Apellant ei pea erinevalt halduskohtust ja vastustajast asjaolu, et J. Medvedjev mäletas tehingute üksikasju OÜ Belenga ja apellandi vahel erinevalt apellandi seaduslikest esindajatest, tehingute fiktiivsust tõendavaks. Ringkonnakohus märgib, et kahe ja poole aasta järel tehingute mittemäletamist ei saa õigustada möödunud ajavahemiku ja teiste tehingupartnerite suure arvuga olukorras, kus tehingute arv apellandiga ei olnud väga väike ning tehinguid tehti korduvalt. On võimalik, et müüja ei mäleta transpordi korraldajat, kui ta mõne teise tehingupartneriga tehinguid tehes korraldas transporti teisiti. Käesoleval juhul selgitas J. Medvedjev, et ehitusmaterjalide transpordiga nad ise ei tegelenud ning transpordi korraldas ostja. Olukorras, kus apellandi esindajad, kelle jaoks tehingud olid käibe jaoks suurema tähtsusega, väitsid vastupidist, ei ole usutav, et lahknevused ütlustes olid põhjustatud vaid unustamisest. Ütluste lahknevust ei saa õigustada unustamisega eriti olukorras, kus ütlused on piisava detailsusastmega. Tehingute tegelikule toimumisele võiks pigem viidata see, et maksumenetluses seletusi andes ütlevad tehingu poolte esindajad, et nad ei mäleta tehingu asjaolusid (maksmine, transport), kui see, et selgitatakse tehingu asjaolusid, ent need on vastuolus teise poole seletustega. Pole mõistlikku põhjust, miks peaks maksumenetluse käigus isik andma seletusi tehingute asjaolude kohta, kui ta neid tegelikkuses tulenevalt möödunud ajast ja tehingute ning klientide suurest arvust ei mäleta. J. Medvedjev ei ole maksumenetluses jätnud selgitamata mitte üksnes selle, kes olid Poola äriühingud, kellelt kaup soetati, vaid pole ka täpsustanud, kuidas sellised tehingupartnerid leiti ja kuidas nendega suheldi. Pole usutav, et kui OÜ Belenga tõepoolest ehitusmaterjalide hankega Poolast tegeles, siis oleks ta need müüjad unustanud. Seda ei saaks põhjendada klientide suure arvu või käibe mahuga, sest OÜ Belenga ei tegeleks ehitusmaterjalide müügiga, kui see oleks 13
(14)3-11-1097 marginaalne osa tema käibest ning seetõttu kuigivõrd kasumit ei tooks. Väheolulise tehingu tegemiseks väikese tehingupartneri otsimine ei ole usutav. 17. Eeltoodu valguses ei ole ringkonnakohtu arvates oluline, kas apellandil oli põhjust müüjale arved hiljem esitada või mitte: see asjaolu küll ei kinnita tehingute fiktiivsust, ent ei lükka ka ümber. Ka Tartu Ringkonnakohtu otsusele tehtud viited ei ole tõendite hindamisel keskse tähtsusega, ent viitavad pigem J. Medvedjevi poolt esitatud arvete fiktiivsusele. Õige on maksuhalduri väide, et apellant ei ole suutnud tõendada tehingute toimumist ja maksu määramise õigusvastasust nende tehingutega seoses. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.