← Eesti

3-10-2108/22

Obsah (8)§ 28§ 31§ 34§ 38§ 29§ 42§ 48§ 62

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-2108 Haldusasi Menetlusosalised OÜ Ramonsen

) § 38 lg 1 alusel kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Avaldatud teates puudub informatsioon, et Keskkonnamet on koostanud antava õigusakti eelnõu ja see on pandud tutvumiseks välja. Täpsustamata on jäänud ka aeg, millal saab eelpool nimetatud dokumentidega tutvuda. Keskkonnaamet jättis HMS § 47 lg 2 p 1 kohaselt kaebajat posti teel teavitamata avatud menetluse algatamisest. Keskkonnaamet ei saatnud tulenevalt

§ 28lg-st 3 Eesti Maavarade Komisjonile arvamuse saamiseks ühtki nõutavat dokumenti.

Kaebaja esitatud taotlus ning Keskkonnaameti poolt koostatud eelnõu saadeti üksnes kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaministri 06.05.2005 määrus nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm" (edaspidi keskkonnaministri määrus) § 5 lg 4 kohaselt teatavad Eesti Maavarade Komisjon ja kavandatava kaevandamiskoha kohalik omavalitsus loa andjale kirjalikult oma arvamuse esitatud kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul taotluse neile edastamise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Jõelähtme Vallavolikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele õigust otsustada, anda arvamust kaevandamisloaga seonduvas temaatikas. 22.02.2010 toimus Jõelähtme Vallavolikogu istung. Vallavolikogu poolt kinnitatud päevakorra 6 punktiga «Arvamuse avaldamine OÜ Ramonsen maavara kaevandamisloa pikendamise taotluse kohta" võttis volikogu vastu protokollilise otsuse kiita heaks arvamuse projekt ja esitada arvamus Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaametile ettepanekuga mitte pikendada kaebaja maavara kaevandamise luba HARM-

  1. Eelpool nimetatud volikogu protokolliline otsus edastati Jõelähtme Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile 23.02.2010 kirja nr 19-2/653 „Ramonsen OÜ HARM064 maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus" lisana. Jõelähtme Vallavolikogu 2 22.02.2010 protokolli väljavõtte registreeris Keskkonnaamet dokumendihalduses 26.02.2010 nr 5477-5 all. Samal päeval, 26.02.2010 registreeriti Keskkonnaameti dokumendihalduses nr 5477-4 all Jõelähtme Vallavalitsuse kiri 23.02.2010 nr 19/2-297-1 „Ramonsen OÜ HARM064 maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus" allkirjastaja Art Kuum, volikogu esimees. Kiri on nn arvamuse projekt, mis lisati volikogu liikmetele kättesaadavate materjalide juurde 04.03.
  2. Seda arvamuse projekti oleks pidanud eelnevalt menetlema volikogu vastav komisjon. Seda ei ole tehtud. Kaebaja on vaidlustanud vallavolikogu 22.02.2010 toimunud istungi päevakorrapunkti nr 6 Tallinna Halduskohtus, haldusasja number 3-10-
  3. Keskkonnaamet ei ole Art Kuuma kirjale ka vastanud. HMS § 5 lg 2 kohaselt peaks loa andja viima haldusmenetluse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Keskkonnaamet, olles saanud kaebajalt kirja taotlusega kehtiva kaevandamisloa kehtivusaja pikendamiseks oleks pidanud teavitama taotlejat, et

-s ja määruses sätestatud tähtaegade jooksul ei ole võimalik menetlustoiminguid lõpuni viia. Keskkonnaamet taotluses puudusi ei avastanud. Oluliste puuduste olemasolul oleks võinud Keskkonnaamet vastavalt

§ 31tagastada taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2).

Keskkonnaamet alustas taotluse läbivaatamist: koostas eelnõu; informeeris üldsust esitatud taotlusest; saatis Jõelähtme Vallavalitsusele menetlustoimingu läbiviimiseks

-s sätestatud dokumendid; informeeris kaebajat tasumata riigilõivust (

§ 28lg 6).

Seega alustas Keskkonnaamet esitatud taotluse läbivaatamist. Keskkonnaamet oleks pidanud viivitamata edastama esitatud taotluse ja koostatud eelnõu Eesti Maavarade Komisjonile arvamuse saamiseks. Keskkonnaamet seda ei teinud ega ole pidanud vajalikuks ka seda põhjendada. Kaebaja poolt 2009.aastal esitatud taotlus kaevandamisloa kehtivusaja pikendamiseks ja Keskkonnaameti poolt siis koostatud eelnõu ei jõudnud samuti Eesti Maavarade Komisjonile arvamuse saamiseks. Ka nende dokumentide mitte saatmist ei ole Keskkonnaamet kunagi põhjendanud. Keskkonnaamet saades Jõelähtme Vallavolikogu otsuse, mitte pikendada kaevandamisluba HARM-064, oleks pidanud täpsustama otsuse vastavust esitatud taotlusele. Vajadusel edastama dokumendid nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsusele (

§ 34lg 2).

2009.aastal kaebaja poolt esitatud taotluse, Keskkonnaameti poolt koostatud eelnõu ja Jõelähtme vallavanema poolt allkirjastatud arvamuse mitte pikendada kaevandamisluba HARM-064 jättis Keskkonnaamet samuti edastamata Vabariigi Valitsusele nõusoleku saamiseks. Kaebaja poolt 11.01.2010 esitatud taotlusele vastamiseks läks Keskkonnaametil aega 6 kuud. Seda ei saa nimetada Keskkonnaameti haldussuutlikkuseks. Kaebaja ei saa jätkata tegevust vastavalt kavandatule ja Keskkonnaameti poolt 11.05.2009 kooskõlastatud Maardu Lõunakarjääri korrastamistööde projektile. Korralduse puudumise ei võimalda kaebajal planeerida tegevuskulusid ja investeeringuid, sõlmida tellijatega lepinguid toodangu realiseerimiseks, mille tulemusena oleks tagatud efektiivne majandustegevus. Kehtiva kaevandusloata ei ole võimalik sõlmida kokkulepet maakasutuse pikendamiseks. Keskkonnaamet kohustab ekslikult kaebajat koostama uus maavara korrastamise projekt, mille alusel saab läbi viia kaevandamisega rikutud maa korrastamist. Kaevandamisloa ja maakasutuse lepingu puudumine ei võimalda jätkata kaebajal tootmistegevust karjääris ega ka realiseerida korrastamistööde projekti. 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 3 Pooltel ei ole vaidlust, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist tuleb lugeda kaevandamisloa muutmiseks, vaatamata sellele, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine on sätestatud omaette paragrahvis (

§ 38

). HMS § 46 lg 1 lähtuvalt tuleb avatud menetlust rakendada juhul, kui eriseaduses tehakse viide avatud menetluse sätete kohaldamisele.

§ 29

lg 1 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Seega laieneb avatud menetluse sätete kohaldamise nõue ka kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemisele.

sõnastab expressis verbis juhtumid, millal avatud menetluse sätteid ei kohaldata (

§ 42

lg 2 ja § 44 lg 4).

§ 38

lg 1 sätestatud kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise eesmärk on ühel juhul soodustada kaevandamisloaga lubatud mahus kogu maavaravaru välja kaevandamist mäeeraldise piires ning teisel juhul soodustada kaevandamisega rikutud maa korrastamist, kui seda ei ole loas näidatud tingimuste kohaselt ja tähtaegselt tehtud. Kuid loas ettenähtud tööde lõpetamise lubamisel keskkonna parema kaitsmise eesmärgil tuleb arvestada ka avalikku huvi. Maavara kaevandamise puhul on tegemist suurt hulka inimesi mõjutava tegevusega ning huvitatud isikutele tuleb tagada menetluses reaalse osalemise võimalus. Lähtuvalt Keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” §-st 6 kohaldatakse kaevandamisloa muutmise menetluses samu menetlustähtaegu kui kaevandamisloa andmise menetluses. Seega kehtivad ka kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise menetlustoimingutele samad menetlustähtajad, kui loa andmisel. Kaebuse esitaja seisukoht, et 21.01.2010 teates puudus info õigusakti eelnõu väljapaneku suhtes, ei ole põhjendatud ja on ekslik.

§ 29

lg 2 kohaselt loa andja avaldab menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 21.01.2010 avaldas Keskkonnaamet teate, et võttis menetlusse OÜ Ramonsen kaevandamisloa HARM-064 kehtivusaja pikendamise taotluse. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebuse esitaja arvamus, et teates oleks pidanud sisalduma teade antava õigusakti eelnõu väljapaneku kohta on ekslik. 21.01.2010 teade puudutab üksnes avalikkuse informeerimist taotluse saabumisest ja menetluse algatamisest. Nimetatud teade ei saanud ja ei pidanud sisaldama HMS § 48 sätestatud väljaantava õigusakti eelnõud ja andmeid sellega tutvumise aja kohta. Maapõue kasutamise lubade andmise ja muutmise menetlustes kohaldatakse HMS § 48 kui on valminud õigusakti eelnõu. Õigusakti eelnõu koostamine võtab aega ja ei saa lõplikult valmida enne nõutud kooskõlastuste saabumist, mistõttu ei saa panna eelnõud avalikustamisele välja samaaegselt

§ 29lg 2 sätestatud menetluse algatamise teatega.

Taotluse saabumisel informeeritakse avalikkust taotluse saabumisest ja menetlusse võtmisest

§ 29lg 2 kohaselt.

Õigusakti eelnõu avalikustamine toimub pärast seaduses nõutud menetlusetappide läbimist. HMS § 48 lg 2 sätestab, et lisaks haldusakti eelnõule koos seletuskirjaga pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ka menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muud asjassepuutuvad olulised dokumendid. Eeltoodud lõige nimetab haldusorganile esitatud muud asjassepuutuvad olulised dokumendid, mis kaevandamisloa andmise või muutmise küsimustes saavad olla, sh kohaliku omavalitsuse, Eesti Maavarade Komisjoni arvamus. Eeltoodu kinnitab, et menetluse algatamise teadet

§ 29lg 2 kohaselt ei saa võrdsustada eelnõu avalikustamisega.

Juhindudes HMS § 48 oleks Keskkonnaamet saanud kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise eelnõu avalikkusele 4 tutvumiseks välja panna pärast arvamuse saamist kohalikult omavalitsuselt ja Eesti Maavarade Komisjonilt. Ekslikud on kaebuse esitaja seisukohad, et Keskkonnaamet jättis HMS § 47 lg 2 p 1 kohaselt kaebaja posti teel teavitamata avatud menetluse algatamisest. Keskkonnaamet ei saanud kaebajat posti teel avatud menetluse algatamisest teavitada. 21.01.2010 ei avalikustatud eelnõud HMS § 47 ja 48 tulenevalt. Keskkonnaamet ei saatnud Jõelähtme Vallavalitsusele kaebaja taotlust HMS § 47 lg 2 p 3 alusel nagu väidab kaebuse esitaja. Taotlus ja koostatud otsuse eelnõu edastati kohalikule omavalitsusele

§ 28lg 3 alusel.

Keskkonnaamet ei vaidle vastu, et ei ole edastanud taotlust ja taotluse kohta tehtavat otsuse eelnõud arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile. Keskkonnaministri määruse § 4 lg 7 kohaselt saadab Keskkonnaamet taotluse Eesti Maavarade Komisjonile kahe nädala jooksul kohaliku omavalitsuse seisukoha ning avaliku kuulutamise tulemusel esitatud seisukohtade saamisest arvates. Jõelähtme Vallavolikogu 22.02.2010 vastuvõetud protokolliline otsus saabus Keskkonnaametisse 26.02.

  1. 01.03.2010 edastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Jõelähtme Vallavolikogu arvamuse teadmiseks kaebajale. Kaevandamisloa HARM064 kehtivus lõppes 12.03.
  2. Keskkonnaministri 21.04.2005 määruse nr 28 “Eesti Maavarade Komisjoni põhimäärus” (edaspidi Eesti Maavarade Komisjoni põhimäärus) § 6 lg 1 kohaselt kutsub komisjoni kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Eesti Maavarade Komisjoni 2010.a. veebruari istung toimus 25.02.2010, seega enne kui Keskkonnaamet sai kätte kohaliku omavalitsuse seisukoha ja järgmine istung toimus 23.03.2010, seega pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Eeltoodut arvestades ei oleks Eesti Maavarade Komisjon saanud otsust antud küsimuses vastu võtta enne loa lõppemist. Eesti Maavarade Komisjoni seisukohale järgneb HMS § 47 ja 48 kohane eelnõu avalikustamine. HMS § 49 lg 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Seega oli pärast kohaliku omavalitsuse seisukoha saabumist selge, et menetlust ei ole võimalik lõpule viia enne kaevandamiloa kehtivusaja lõppemist. Loa pikendamise menetluses ei jõudnud Keskkonnaamet kaevandamisloa kehtivuse ajal esitada eelnõud maavarade komisjonile ega ka avalikustada. Keskkonnaamet ei ole rikkunud keskkonnaministri määruses sätestatud menetlustähtaega, jättes saatmata Eesti Maavarade Komisjonile kaebaja taotluse ja eelnõu. Keskkonnaministri määruse nr 36 § 4 lg 7 kohane kahe nädalane tähtaja lõppemise hetkeks oli loa kehtivus lõppenud. Arvestati ka asjaolu, et loa kehtivusaja pikendamisele ettenähtud menetlust ei olnud võimalik enam ajaliselt läbi viia. Eesti Maavarade Komisjon on Keskkonnaministeeriumi nõuandev organ, millel puudub õiguslik alus teostada järelvalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Eesti Maavarade Komisjoni arvamus ei asenda kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Seega ei oleks saanud Eesti Maavarade Komisjoni arvamus mõjutada 29.06.2010 korralduse väljaandmist. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses Jõelähtme Vallavalitsuse kooskõlastusega seonduvat ja märgib, et on vaidlustanud Jõelähtme Vallavolikogu 22.02.2010 toimunud istungi päevakorrapunkti nr 6 otsuse 2-22.02.2010 Tallinna Halduskohtus. Kaebuse tekstist nähtuvalt saab Keskkonnaamet aru, et kaebuse esitaja oleks soovinud, et Keskkonnaamet oleks pärast kohaliku omavalitsuse seisukoha saamist nõudnud uut arvamust ja asunud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohti ümber lükkama. Loa taotleja on see, kes saab vaidlustada kohaliku omavalitsuse seisukoha. Kohaliku omavalitsuse arvamus on esitatud kaebajale 01.03.
  3. 5 Loa andja saab kohalikult omavalitsuselt nõuda täiendavaid selgitusi, kuid ei ole pädev kohaliku omavalitsuse seisukohta vaidlustama. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuse esitaja leiab, et Keskkonnaamet oleks pidanud pöörduma nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Keskkonnaamet peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et pärast kohaliku omavalitsuse keeldumist on loa andjal võimalik loa taotleja vastava sooviavalduse laekumisel kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Samas on kohaliku omavalitsuse seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2010 kohtumäärus asjas nr 3-3-1-38-
  4. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ta oleks pidanud teavitama taotlejat, et

-s ja määruses sätestatud tähtaegade jooksul ei ole võimalik menetlustoiminguid lõpuni viia. Keskkonnaamet taotluses puudusi ei avastanud, mistõttu puudus Keskkonnaametil alus taotlus tagastada. Keskkonnaamet ei saa taotlust vastu võttes enne menetluse algatamist ette näha, kas menetlus jõutakse loa kehtivusajal lõpuni viia või mitte. Kui kohalikul omavalitsus oleks arvamuse vastu võtnud viivitamatult (määruses nr 36 § 4 lg 5 on ettenähtud arvamuse esitamise tähtaeg kaks kuud ja seda ei ole rikutud) ja oleks leitud, et kaevandamine on lubatav, oleks jõudnud Keskkonnaamet esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja läbi viia eelnõu avalikustamise. Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamise hetkel taotluse läbivaatamisest keeldumiseks ja taotluse tagastamiseks puudus Keskkonnaametil alus. Kuna kaevandamisloa andmisel, muutmisel ei ole tähtaegu piiritletud, ei ole Keskkonnaametil pikendamise taotluse saabumisel võimalik võtta seisukohta, kas menetlustoimingud on võimalik teha pikendamise taotluse esitamise ja loa lõppemise vahelisel ajaperioodil. Eeltoodut arvestades võtab Keskkonnaamet taotluse menetlusse, kuid taotleja peab arvestama asjaoluga, et loa pikendamine enne loa lõppemist ei pruugi olla ajaliselt võimalik. Kahe kuu jooksul on võimalik loa muutmist menetleda eeldusel, et kohalik omavalitsus annab arvamuse kiiremini kui keskkonnaministri määruse § 4 lg 5 sätestatud kahe kuuline tähtaeg. Ainetud on kaebaja seisukohad, et loa puudumine ei võimalda kaebajal planeerida tegevuskulusid ja investeeringuid, sõlmida tellijatega lepinguid toodangu realiseerimiseks, mille tulemusena oleks tagatud efektiivne majandustegevus. Kaevandamistegevuse jätkamiseks on võimalik taotleda uus kaevandamisluba. Käesoleva vastuse esitamise ajahetkel ei ole kaebaja taotlust maavara kaevandamise loa saamiseks esitanud. Kaebajale oli väljastatud kaevandamisluba tähtajaga 12.03.2010. Kaebaja sai ja pidi arvestama, et nimetatud ajani on tal õigus kaevandamistegevuseks. Loa pikendamise taotluse esitamisel ei saa taotluse esitaja eeldada, et luba pikendatakse, seega ei saanud kaebuse esitaja enne loa kehtivusaja pikendamise otsuse saamist eeldada, et ta saab jätkata kaevandamist pärast 12.03.2010 saabumist. Kaebuse esitaja ei ole Keskkonnaametile esitatud aruannete alusel kaevandanud loaga määratud mäeeraldisel alates 2008.aasta IV kvartalist, seega ei ole vaatamata loa olemasolule kaevandanud alates 2008.aasta IV kvartalist kuni loa kehtivusaja lõppemiseni. Keskkonnaamet ei saa kanda kaebuse esitaja ärikulusid ja ka riske, mida ta kannab seoses kaevandamistegevusega. 6

§ 48

lg 1 sätestab kaevandamisloa omaniku või isiku, kellele kaevandamisluba oli antud, kohustuse maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks korrastamisprojekti alusel.

§ 48

lg 8 kohaselt tuleb maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Enne kaevandamisloa lõppemist ei ole kaebaja poolt rikutud maad korrastatud. Kaebaja on esitanud Keskkonnaametile korrastamisprojekti, mis on kooskõlastatud Keskkonnaameti Harju-JärvaRapla regiooni 21.05.2009 kirjaga nr HJR 10-1/12673-3 ja mis on koostatud eeldusel, et mäeeraldisel on ammendatud kogu lubjakivivaru. Maardu Lõunakarjääris on loa kehtivuse lõppemise seisuga ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru hinnanguline jääkvaru ca 255,8 tuh.³, mistõttu tuleb korrastamisprojekt vastavusse viia tegeliku olukorraga ja arvestada

§ 62

lõikes 1 sätestatut (maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt). Maa-amet on 22.10.2010 kirjaga 6.1-1/8099 andnud nõusoleku kaebajale Maardu Kivi kinnisasjal korrastamistegevuse läbiviimiseks kuni 01.10.

  1. Seega ei ole kaebajal tegelikele asjaoludele vastava projekti kooskõlastamisel Keskkonnaameti poolt takistusi selle realiseerimiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Tühistamiskaebuse rahuldamine eeldab ka seda, et lisaks haldusakti õigusvastasusele peab see rikkuma kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on haldusakti vaidlustanud selle andmisel menetlusnormide järgimata jätmise tõttu, mis kaebaja väitel tõi kaasa olukorra, et kaevandamisloa kehtivus lõppes enne selle kehtivuse pikendamise taotluse lahendamist. Kaebaja väidab, et kaevandamisloa kehtivusasja pikendamata jätmise tõttu on takistatud tema majandustegevus, kuna ilma kaevandamisloata ei saa kaevandada ega ka korrastada varasema kaevandamisega rikutud maad. Kaebaja ei ole esitanud uut taotlust, kuna sellega kaasnevad kulutused, mida keegi ei hüvita. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole kaevandanud alates 2008.a. IV kvartalist, siis ei takistanud loataotluse menetlus kaebaja majandustegevust, samuti on kaebajal nõuetekohase maa korrastamise projekti esitamisel võimalik saad luba korrastustööde läbiviimiseks, milleks tuleb esitada ka uus taotlus. Kohus on seisukohal, et loataotluse menetluse lõpetamine toob kaebaja jaoks kaasa olukorra, kus tal ei ole võimalik tegeleda maavara kaevandamise ja rikutud maa korrastamisega. Asjaolu, et kaebaja kaevandamisloa kehtivuse ajal lõpetas ise vaidlusaluses karjääris kaevandamistegevuse, ei välista, et ta oleks soovinud seda taasalustada. Seega ei saa välistada kaebaja subjektiivse õiguse (ettevõtlusvabaduse) rikkumist vaidlustatud haldusaktiga. Samuti võib taotluse menetlemise ebaõige lõpetamine kaasa tuua kulutused seoses uue taotluse esitamisega. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et

-s või selle alusel antud keskkonnaministri määruses võiks olla õigusselguse huvides sätestatud tähtaeg, millal tuleb kaevandamisloa kehtivuse pikendamise taotlus esitada. 7 Kehtiva regulatsiooni järgi võib loataotluse menetlus võtta aega ca 6 kuud. Kohus nõustub menetlusosalistega, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist tuleb lugeda kaevandamisloa muutmiseks ning

§ 29lg 1 järgi kohaldada muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

Keskkonnaministri määruse §-st 6 tulenevalt kohaldatakse kaevandamisloa muutmise menetluses samu menetlustähtaegu kui kaevandamisloa andmise menetluses. Kaevandamisloa andmise menetlustähtajad on sätestatud keskkonnaministri määruse §-s 4 ja 5 ning menetlustoimingud on toodud ka

§-s 28 ja 29 ning HMS-i 3.peatükis (avatud menetlus). Eeltoodud sätete kohaselt kontrollib taotluse saaja taotluse vastavust nõuetele (

§ 28

lg 2); edastab taotluse ja otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele (

§ 28

lg 3); avaldab menetluse algatamise teate Ametlikes Teadaannetes (

§ 29

lg 2); teavitab puudutatud kinnisasja omanikke ja keskkonnaregistrit (määruse § 4 lg 3 ja 4). Eesti Maavarade Komisjon ja kohalik omavalitsus peavad esitama oma arvamuse 2 kuu jooksul taotluse neile edastamisest (määruse § 4 lg 5). Keskkonnaamet saadab taotluse Eesti Maavarade Komisjonile kahe nädala jooksul kohaliku omavalitsuse seisukoha ning avaliku kuulutamise tulemusel esitatud seisukohtade saamisest arvates (määruse § 4 lg 7). Seejärel koostab Keskkonnaamet otsuse eelnõu ja avalikustab selle HMS § 48 alusel, misjärel saavad huvitatud isikud esitada vähemalt kahe nädala jooksul oma ettepanekud ja vastuväited (HMS § 48 lg 2). Alles seejärel saab pädev haldusorgan anda haldusakti. Vastustaja on menetlemisel järginud eeltoodud norme. Eelnevast nähtub, et menetlus võib kesta ca 6 kuud, millise menetlusasjaga tuleks taotlejal taotlust esitades arvestada ka vaatamata sellele, et õigusaktid ei sätesta tähtaega, millal tuleks taotlus loa kehtivuse pikendamiseks enne kehtiva loa lõppemist esitada. Taotluse esitaja ei saa eeldada, et tema taotlust on võimalik menetleda kiiremini, samas ei ole kiirem menetlemine iseenesest ka välistatud, kuid see sõltub eelkõige arvamust andvate organite vastuste laekumise kiirusest (vastamiseks tuleb anda mõistlik aeg, kuid mitte rohkem kui 2 kuud). Kaebaja esitas kehtiva kaevandamisloa pikendamise taotluse 11.01.

  1. Kaevandamisloa kehtivus lõppes 12.03.
  2. Taotluse menetlusse võtmise ajal ei olnud selle menetlemise võimatus kahe kuu jooksul ilmselge. Kohus nõustub vastustajaga, et taotluse koheseks tagastamiseks põhjusel, et selle menetlemine ei ole tõenäoliselt võimalik loa kehtivusaja jooksul, õiguslikku alust ei ole, mistõttu asus vastustaja taotlust õigesti menetlema. Asja materjalidest nähtub, et taotluse menetlemist ei olnud siiski võimalik vastustajast sõltumatutel põhjustel (vastustaja ei saa lühendada meelevaldselt kohalikule omavalitsusele vastamiseks seadusest tulenevat tähtaega) läbi viia olemasoleva kaevandamisloa kehtivusajal. Kehtivas õiguses puudub norm, mis annaks võimaluse kehtiva kaevandamisloa pikendamise taotluse menetluse lõppemiseni lugeda esialgselt väljastatud luba jätkuvalt kehtivaks. Seega on vastustaja kohtu arvates õiguspäraselt lõpetanud kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemise taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Kuna kaevandamisloa andmise menetlus ja kehtiva loa kehtivusaja pikendamise menetlus on erinevad avatud menetlused ei oleks ka taotluse muutmine haldusorgani selgituste järel olnud võimalik. Kaebaja muud väited menetlusnormide rikkumise osas ei ole tühistamiskaebuse lahendamisel tähtsust omavad, kuna ei saaks tuua kaasa kaevatava haldusakti tühistamist isegi kui eeldada väidete õigsust. Kaebaja väited seoses kohaliku omavalitsuse arvamuse õigusaktide nõuetele vastavusega ei ole asjakohased, kuna kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumine kui 8 menetlustoiming on kohtupraktika (vt nt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-38-10) kohaselt eraldiseisvalt vaidlustatav. Kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-10-763, milles ta vaidlustas kohaliku omavalitsuse volikogu protokollilist otsust, tagastati ning määrus on jõustunud. Kaebajat ei ole kaevatavas haldusaktis kohustatud esitama uut maa korrastamisprojekti, vaid haldusorgan on selgitanud selle esitamise võimalust koos uue kaevandamisloa taotlusega. Kohus leiab, et kaevatava haldusakti tühistamiseks alust ei ole ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.