lg 1 mõtteks.
lg 1 sätestatud ettekirjutusega seatava piirangu eesmärk on tagada vara, mille osas on kahtlus, et see võib olla rahapesu objekt või seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks, säilimine ja selle päritolu kontrolli võimaldamine. Rahapesu on
lg 1 kohaselt kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine jne., so. eeldus on tehing kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varaga. Mistahes muude asjaolude kontrolliks ja väljaselgitamiseks või eesmärkide saavutamiseks ei ole
sätestatud ettekirjutuse kohaldamine õiguspärane. Kaebuse esitaja on arveldusarve väljavõttega tõendanud, et rahalised vahendid, mille suhtes on kehtestatud käsutuspiirang, on laekunud kahelt Eesti õiguse alusel asutatud ja Eestis püsivat tegevuskohta omavalt äriühingult – AS-ilt Tartu Terminaal ja OÜ-lt Markoil. Haldusorgan ei ole vaidlustatavates haldusaktides esile toonud ega põhjendanud, millistel asjaoludel on alus kahelda, et nimetatud äriühingud on raha omandanud kuritegeliku tegevuse tulemusel. Vastustaja on selgitanud, et vaidlustatavate ettekirjutustega seatud käsutuspiirangu eesmärk on kriminaalasjas 10730000564 tsiviilhagi tagamine. Teisisõnu on haldusorgan kinnitanud, et käsutuspiirang ei ole seatud
-iga reguleeritud haldusmenetluses rahapesukahtlusega vara päritolu kontrolliks, vaid kriminaalmenetluse tagamiseks. Kriminaalmenetluse tagamiseks näeb KrMS ette rea meetmeid, sh. tsiviilhagi tagamiseks vara arestimise. Seejuures on oluline, et arestimise saab üldjuhul otsustada vaid eeluurimiskohtunik või kohus. Konfiskeerimise tagamiseks saab vara arestida ainult eeluurimiskohtunik. Käesolevas haldusmenetluses kohaldatud meetmed toovad kaasa menetlusosalise õiguste sama intensiivse riive kui kriminaalmenetluses vara arestimine eeluurimiskohtuniku või kohtu poolt. Seega peab selliste toimingute tegemine ja meetmete rakendamine alluma sama rangele ja põhjalikule kohtu kontrollile kui kriminaalmenetluses rakendatavad abinõud.
ei anna vaidlustatava haldusakti välja andnud haldusorganile kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamise meetmete rakendamise õigust, mistõttu on vastustaja ületanud oma seadusest tulenevaid volitusi ning asunud täitma funktsiooni, mis on lubatud vaid kohtule. Kaebajale teadaolevalt ei ole kriminaalmenetluses, mille eeluurimine on lõpule viidud, menetluse tagamise abinõusid kohaldatud. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et piirang ei ole eesmärgipärane ega seda kehtestav haldusakt õiguspärane. Vaidlustatava haldusaktiga seatud piirang ei ole eesmärgipärane ega vajalik ja puudub vajadus selle kontrolliks kitsama proportsionaalsuse osas. Võttes arvesse, et 3
sätestab RAB-ile volituse käsutuspiirangu kehtestamiseks rahapesukahtlusega vara päritolu kontrolliks, mitte kriminaalmenetluse tagamiseks, ei ole haldusakt formaalselt õiguspärane. 2. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaoludele, mille osas on RAB esitanud kohtule vastuolulised või ebaõiged väited. RAB asunud seisukohale, et kaebaja osa müügilepingu kohaselt oli OÜ Revalmarine osa müügilepingus viide olemasolevale rahapesu kahtlusele, so. ostja ja uus osanik oli pooleliolevast kriminaalmenetlusest teadlik. Kaebaja märgib, et osa müügilepingus ei avaldanud müüja, et osaühingu suhtes on pooleli kriminaalmenetlus. RAB sellekohane väide ei vasta tegelikkusele. Müügilepingus puudub viide pooleliolevale kriminaalmenetlusele ja osa omandaja ei olnud rahapesukahtlusest teadlik. Teiseks leiab kaebaja, et RAB seisukohas on ületamatu loogiline vastuolu.
sätestatud käsutuspiirangut saab rakendada sellise konkreetse vara suhtes, mille osas on kahtlus, et see on omandatud kuriteoga. Antud juhul tugineb RAB asjaolule, et väidetavalt on kaebaja, kui juriidilise isiku, varasem ainuosanik ja juhatuse liige Ain Polman ajavahemikul 01.01.2010 kuni 24.09.2010, so. vähemalt neli kuud enne vaidlustatava ettekirjutuse tegemist ja vara (raha), mille käsutamist piirati, kaebajale üleandmist, toime pannud kuriteo, mille tulemusel saadud vara pesti läbi kaebaja. Nimetatud asjaolu põhjal ei saa teha järeldust, et vara, mille suhtes on vaidlustatava ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirang, on samuti omandatud kuriteoga. Vara, täpsemalt raha, mille väidetavalt kaebaja varasem osanik ja juhatuse liige omandas kuriteoga, ei ole enam kaebaja valduses. Kaebaja vara, mille suhtes kehtib käsutuspiirang, on saadud AS-ilt Tartu Terminaal ja OÜ-lt Markoil, mida tõendab konto väljavõte. Sellele, et nimetatud äriühingud on vara, mille suhtes kehtib käsutuspiirang, omandanud kuriteoga, ei ole RAB tuginenud. Seega ei ole käsutuspiirangu seadmise peamine eeldus – vara, mille käsutamine keelatakse, on omandatud kuriteoga või esineb vastav põhjendatud kahtlus, täidetud. Kolmandaks, ettekirjutuse põhjendus, et vara käsutamise keelamine on vajalik tsiviilhagi tagamiseks konfiskeerimiseks, sisaldab ületamatut loogilist vastuolu. Tsiviilhagi tagamise eesmärk on tagada tsiviilhagi rahuldamisel selle täitmine. Konfiskeerimise toime on KarS § 85 kohaselt see, et konfiskeeritu läheb riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhul tagasi. Tsiviilhagi kohta tehtud otsuse täitmist konfiskeeritu arvel seadus ette ei näe ja see ei ole ka võimalik, sest vara riigi omandisse andmine välistab selle arvel tsiviilhageja nõude rahuldamise. Seega on ilmne, et
kohase käsutuspiirangu eesmärki käesoleval juhul ei saavutata, enamgi veel, piirangu seadmise põhjendused on vastuolulised ja teineteist välistavad. 3.
lg 5 kohaselt võib vara käsutamist piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks ( 90 päeva) juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kaebaja leiab, et viidatud säte ei anna haldusorganile pädevust kehtestada tähtajatut käsutuspiirangut. Rahapesu andmebürool on volitus kehtestada pikema tähtajaga, kui 60 päeva, käsutuspiirang, kuid see tuleb kehtestada tähtajalisena. Rahapesu andmebüroo on juba varasemas menetluses viidanud kriminaalasjale nr. 10730000564, mille menetluse tagamiseks on väidetaval vajalik rahaliste vahendite käsutamise piiramine. Kaebaja väidab, et kriminaalasja ei menetleta seoses kaebaja õigusvastase teoga. Kaebaja suhtes ei ole menetlussubjektina ühtegi kriminaalmenetluse toimingut läbi viidud. Samuti jääb kaebaja oma väite juurde, et kriminaalasjas menetletava kuriteo võimalikuks esemeks olnud või kuriteoga omandatud vara ei ole kaebaja valduses ja kaebaja vara, mille käsutamist on piiratud, on saadud õiguspäraselt AS-ilt Tartu Terminaal ja OÜ-lt Markoil. Kaebaja vedelkütusega sooritatud tehingud ei ole kriminaalmenetluse esemeks. Vastustaja väide, et kaebaja ei ole tõendanud, et kütus, mille müügist saadud raha käsutamist on vaidlustatud haldusaktidega piiratud, on saadud õiguspäraselt, ei ole asjakohane. Esmalt, kaebaja on esitanud kütuse omandamist tõendavad dokumendid. Teiseks, RAB ei ole varem kunagi kahtluse alla seadnud kütuse omandamise õiguspärasust. Kolmandaks, piiratud on raha, mitte vedelkütuse, mis on laekunud juba viidatud äriühingutelt, käsutamist. Antud juhul tuleb 4 rakendada PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni, eeldada, et ettevõtja majandustegevus on õiguspärane ja vastupidise tõendamine on riigivõimuorgani, mis selle kahtluse alla seab, kohustus.Kriminaalmenetlusel, millega Rahapesu Andmebüroo põhjendab vara käsutuspiirangu seadmist, ei ole mingit seost rahaliste vahenditega, mida kaebajale kanti üle vedelkütuse müügitehingute käigus. Vastustaja ei ole üheski menetlusdokumendis esile toonud, millistel asjaoludel on alust kahtlustada, et konkreetsed rahalised vahendid, mille käsutamist piiratakse, on omandatud kuriteoga.
Kaebajal puudub võimalus kontrollida piirangute põhjendatust. Antud juhul ei kaalu vajadus tagada efektiivne kriminaalmenetlus üles isiku põhiseadusliku omandi puutumatuse ja ettevõtlusvabaduse riivet. Kriminaalmenetlus kestab vastustaja esitatud andmete kohaselt enam kui 7 kuud, mis on piisav aeg, et eeluurimine lõpule viia ja lahendada vajadusel kuriteoga omandatud vara suhtes rakendatavate kriminaalmenetluse kohaldatavate abinõude rakendamine. Kaebaja märgib, et isegi isiku vahistamine kriminaalmenetluse tagamiseks ei ole üldjuhul väga kaalukate põhjendusteta lubatud enam kui kuueks kuuks. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse tagamiseks rakendatud kriminaalmenetluse väliseid abinõusid igasuguse kontrollitava põhjenduseta tähtajatult. Selline haldusorgani tegevus ei ole õigusriigis lubatav.
) § 40 lg 5 sätestatut ning piirama vara käsutamist tähtajatult (RAB ei saa uurimisorganile tähtaega ette kirjutada) kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Samas oli kaebajal enne seda 90 päeva jooksul võimalus esitada RAB-le dokumendid kütuseäri kohta ja nende kontrollimise järel 7 oleks RAB piirangu koheselt lõpetanud olenemata kriminaalmenetluse käigust. Kaebaja seda võimalust aga ei kasutanud ning isegi esitatud arvete kohta ei osanud ettevõtte ainuomanik ja ainus juhatuse liige (variisik) adekvaatselt selgitusi anda. Seega, kui kaebaja tõepoolest sai kahju RAB piirangute tõttu, oli see põhjustatud kaebaja enda seadusliku esindaja- juhatuse liikme- tegevusetuse tulemusena.
ning § 40.
lg 1 ja lg 4 järgi võib Rahapesu andmebüroo rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu vastavalt kuni 30 ja lisaks veel kuni 60 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates ning sama paragrahvi lõike 5 järgi võib rahapesu andmebüroo vara käsutamist piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. 7. Kaebaja märgib õigesti, et „rahapesu on
lg 1 kohaselt kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine jne, so eeldus on tehing kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varaga. Mistahes muude asjaolude kontrolliks ja väljaselgitamiseks või eesmärkide saavutamiseks ei ole
sätestatud ettekirjutuse kohaldamine õiguspärane.“ Samas ei ole ta vastustaja poolt tsitaadis alla kriipsutatud osale piisavat tähelepanu osutanud, tehes vale järelduse, et piirangu alla sattunud vara ei või olla rahapesu objektiks. 8. Piirangu seadmise eesmärgiks oli kontrollida teavet rahapesu kahtluse kohta ja säilitada vara, mis võib olla kuriteo objektiks (
Seda, kas rahapesu leidis aset või mitte, tõendatakse kriminaalmenetluse käigus. Seejuures on kriminaalmenetluse korral
lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses faktiliste asjaolude avaldamine juba prokuratuuri ainupädevus Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 1 järgi. Tulenevalt eelkirjeldatust on Rahapesu andmebüroo seisukohal, et võetud piiravad meetmed on põhjendatud, kaalutletud ja proportsionaalsed ning vastavad igati kehtivatele seadustele. Vastustaja pool palub kaebused jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja kirjalike seletustega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (
).
lg 1 kohaselt kui kohustatud isik tuvastab majandus- või 8 kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Rahapesu andmebüroole.
lg 1 kohaselt Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Lõike 3 kohaselt rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. Lõike 4 teine lause ütleb, et kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust, otsustatakse vara käsutamise piirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Lõige 5 näeb ette, et vara käsutamist võib piirata kauemaks kui lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Selleks, et piirata
lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui on ette nähtud §-s 40 lg 3, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad
§-s 40 lg 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Menetletavas asjas vaidlust ei ole selles, et vaadeldava ettekirjutuse nr 17/1468 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust juba alustatud. Kriminaalmenetluse käiku ja selle tulemit ei ole võimalik prognoosida. RAB ei saanud ette teada, millega kriminaalmenetlus lõpeb. Kohus märgib, et
Tähtajatu piirang lõpetatakse viivitamatult selleks ettenähtud seadusliku aluse ilmnemisel. Menetletavas asjas tähtajatu piirang lõpetati viivitamatult peale prokuratuuri taotluse kättesaamist. RAB) 07.01.2011 ettekirjutusega nr 1-7/77 kohustati Marfin Pank Eesti AS-i (edaspidi pank) kehtestama OÜ Revalmarine arvelduskontole nr 551123106 kasutamise piirangu 30 ööpäevaks. Ettekirjutuses märgitakse, et Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Ettekirjutuses vastustaja teavitab kaebajat, et temal kui kolmandal isikul on õigus esitada rahapesu andmebüroole tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui need leiavad kinnitust, tühistatakse piirang viivitamatult. Ettekirjutuses hoiatatakse kolmandat isikut, et vastavalt
§-le 40 lg 3 võib rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks kuni 60 ööpäevaks juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu koha. Vastustaja kinnitusel esitas kaebaja neile oma majandustegevuse kohta mõned dokumendid, mille järgi ei olnud võimalik kontrollida ei vara päritolu ega ettevõtte tegelikku majandustegevust. RAB 04.02.2011 ettekirjutusega nr 1-7/731 kohustati Marfin Pank Eesti AS-i kehtestama OÜ Revalmarine arvelduskontole nr 551123106 kasutamise piirangu 60 ööpäevaks. Ettekirjutuses nr 1-7/731 märgib vastustaja, et OÜ Revalmarine ei ole RAB-le esitanud piisavalt tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Ettekirjutuses viidatakse sellele, et vastavalt HMS §-le 11 lg 1 p 3 on OÜ Revalmarine käesolevas menetluses kolmas isik, kelle õigusi piiratakse antud ettekirjutusega. RAB selgitab kolmandale isikule järgnevat:
Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava 9 dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Kolmandal isikul on õigus esitada rahapesu andmebüroole tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui need leiavad kinnitust, tühistatakse piirang viivitamatult. RAB oma 18.02.2011 kirjas nr 1-20/846 vastuseks OÜ Revalmarine lepingulise esindaja 12.02.2011 järelepärimisele teavitab kaebajat, et vara legaalse päritolu tõendamiseks tuleb Rahapesu andmebüroole esitada kõik lepingud, sertifikaadid, kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid, kauba päritolu, kogust ja kvaliteeti tõendavad dokumendid ning kõik ülejäänud dokumendid, mis seletavad lahti tehingute sisu, sh ka tollivormistuse dokumendid. Vastustaja kinnitusel peale seda, kui RAB saatis eelnimetatud kirjaga kaebajale loetelu dokumentidest, mis peaks kajastama kütusemüügiga seotud äritegevust, OÜ Revalmarine poolt ei esitatud RAB-le enam ühtegi dokumenti. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei ole haldusmenetluses sisuliselt selgitanud, millised tõendid menetlusalusel isikul vara legaalse päritolu tõendamiseks esitada tuleb. Kuna vastustaja leidis, et need tõendid, mis esitati kaebaja poolt, ei olnud piisavad kontrollimaks vara päritolu ega ettevõtte tegelikku majandustegevust, pöördus RAB eelviidatud kirjaga nr 1-20/846 kaebuse esitaja poole ning tõi välja need tõendid, mis tuleks vastustajale esitada. Kohus on seisukohal, et dokumentide loetelust võib aru saada, see on piisavalt selge ja üheselt mõistetav, millised tõendid tuleb RAB-le esitada. Kohtu arvates kütuseäriga tegelev ettevõte peab väga hästi teadma, mida tähendab sertifikaat, kauba vastuvõtmise-üleandmise akt, asjakohased lepingud, tollidokumendid jne. Kohtu arvates midagi sellist, millest äriühing ei oleks võinud aru saada, dokumentide loetelu ei sisalda. Äriühingu enda otsustada oli, kas ta esitab kirjas loetletud dokumendid või jätab need esitamata. Juhul, kui kaebajal ei olnud esitada neid täiendavaid tõendeid kas siis nende puudumisel või muul põhjusel, siis oleks pidanud sellest vastustajat teavitama, mida aga kaebaja ei teinud. RAB 05.04.2011 ettekirjutusega nr 1-7/1468 kohustati Marfin Pank Eesti AS-i kehtestama juriidilise isiku OÜ Revalmarine arvelduskontole tähtajatu kasutamise piirangu kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Ettekirjutuses öeldakse, et 18.02.2011 saatis Rahapesu andmebüroo OÜ Revalmarine volitatud esindajale vandeadvokaat Siim Roodele (MAQS Law Firm Advokaadibüroo) kirja, kus paluti esitata Rahapesu andmebüroole vara legaalse päritolu tõendamise aluseks olevad lepingud, sertifikaadid, kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid, kauba päritolu, kogust ja kvaliteeti tõendavad dokumendid ning kõik ülejäänud dokumendid, mis selgitavad lahti tehingute sisu, sh ka tollivormistuse dokumendid. Ettekirjutuses öeldakse, et ühtegi dokumenti pole täiendavalt esitatud, seega pole raha legaalne päritolu tõendatud. Ühtlasi teavitatakse kaebajat, et RAB saatis 26.01.2011 kirja nr 1-20/552 Revalmarine OÜ puudutavate materjalide Põhja Prefektuuri kriminaalasja nr 10730000564 juurde liitmiseks. RAB märgib, et kriminaalasja menetletakse.
lg 5 alusel võib vara käsutamist piirata kauemaks, kui sama sätte lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Vaidlustatud ettekirjutuse nr 1-7/1468 tegemise ajal oli kriminaalmenetlust juba alustatud. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-133 punktis 12 märgib kohus: „/…/
MS § 142 ei reguleeri RAB poolt
-s sätestatud ülesannete täitmist, kuivõrd RAB ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-65-07 (p 17) selgitanud, et nii järelevalvemenetlus kui ka väärteomenetlus võivad sisaldada oma sisult lähedasi ja ka nime poolest kattuvaid toiminguid (nt vaatlus) ning järelevalvemenetlus võib jätkuda ka väärteomenetluse alustamisel. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, nagu võtaks kriminaalmenetluse alustamine järelevalveorganilt õiguse sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toiminguga sisult kattuvat toimingut/…/“. Sama kohtulahendi p.-s 13 10 selgitab kohus: „/…/Et piirata
lg 5 alusel vara käsutamist kauemaks kui § 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esinevad
lg-s 3 sätestatud alused vara käsutamise piiramiseks ning asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Kui 13.02.2009 ettekirjutuse tegemise ajaks olid need eeldused täidetud, on ettekirjutus õiguspärane. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et 13.02.2009 ettekirjutuse nr 1-7/657 tegemise ajaks oli kriminaalmenetlust alustatud/…/“. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et
Seadus annab RAB-le võimaluse kehtestada esmakordselt isiku konto kasutamise tähtajaline piirang 30 ööpäevaks. Seadus lubab vajadusel kehtestada tähtajaline piirang veel 60 ööpäevaks. Seega võib RAB seadusest tulenevalt kehtestada tähtajalise isiku pangakonto kasutamise piirangu kokku 90 ööpäevaks. Samas seadus annab RAB-le võimaluse kehtestada tähtajatu konto käsutamise piirangu ning seda juhul, kui alustatakse kriminaalmenetlust. Sellisel juhul on õigustatud piirangu kehtestamine kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. 30.08.2011 Põhja Ringkonnaprokuratuurist saabunud taotluses nr 10730000564 teavitatakse Rahapesu andmebürood, et RAB poolt saadetud kuriteoteates 26.01.2011 nr 1-20/552 märgitud asjaolud ei ole kohtueelse menetluse käigus kinnitust leidnud. Koheselt peale taotluse saabumist RAB-le 01.09.2011 tegi RAB pangale ettekirjutuse nr 1-7/3281 OÜ Revalmarine konto kasutamise piiramise lõpetamiseks, ühtlasi tunnistades kehtetuks 05.04.2011 ettekirjutuse nr 17/1468, millega kehtestati OÜ Revalmarine arvelduskontole nr 551123106 tähtajatu kasutamise piirang kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutustes sisalduv teave on panga kui ettekirjutuste adressaadi jaoks piisav ning pangale tehtud ettekirjutustes ei pea RAB kirjeldama kriminaalasja faktilisi asjaolusid, õiguslikku alust jms. Tulenevalt
§-st 43 Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või Rahapesu andmebüroo algatusel, kui see on vajalik rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks.
§-s 43 viidatakse siseministri määrusele, mis kehtestab andmete töötlemise korra. Konfidentsiaalsust nõutakse nii seaduse kohustatud subjektidelt vastavalt
§-le 34 kui ka Rahapesu andmebüroo töötajatelt tulenevalt
§-st 44 lg 2. Mõlemad sätted viitavad konfidentsiaalsuskohustusele. Juhul, kui RAB peab võimalikuks tutvustada isikule, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise/käsutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, faktilisi asjaolusid kajastavat dokumenti, siis RAB seda ka teeb, kui see aga takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis on RAB-l õigus keelduda vastava dokumendi tutvustamisest. RAB 19.01.2011 kirjaga nr 1-20/341 teavitati OÜ Revalmarine lepingulist esindajat sellest, et RAB keeldub ettekirjutust põhistavate asjaoludega tutvustamisest vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Halduskohtul ei ole pädevust sisuliselt hinnata sellise keeldumise põhjendatust. 11 Vastustaja kinnitab, millega nõustub ka kohus, et piirangute kehtestamise eesmärgiks oli kontrollida teavet rahapesu kahtluse kohta ja säilitada vara, mis võis olla kuriteo objektiks (
Seda, kas rahapesu leidis aset või mitte, tõendatakse kriminaalmenetluse käigus. Seejuures on kriminaalmenetluse korral
MS § 214 lg 1 järgi. Halduskohus ei analüüsi ega hinda kriminaalmenetlustoiminguid (sh kriminaalasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, kogutud tõendeid jms), kuna selleks puudub seadusest tulenev pädevus. Haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks toob kaebaja asjaolu, et tema maksejõuetuse põhjustas vaidlustatud haldusaktidega ettevõtte kogu käibevarale käsutuspiirangu seadmine ning et kaebajale ja selle osanikule on õigusvastaste haldusaktidega tekitatud otsene kahju, mille suurus selgub pärast käesoleva menetluse ning pankrotimenetluse lõppemist, mis annab kaebajale õiguse vaidlustada haldusakte tuvastamiskaebuse raames. Kohus möönab, et kohtu poolt on aktsepteeritav põhjendatud huvina kahju hüvitamine, mis annab õiguse tuvastamiskaebuse esitamiseks halduskohtule. Kahjunõude saab esitada kas samas menetluses või siis hiljem eraldi menetluses. Käesoleval juhul soovib kaebaja esitada kahjunõude tulevikus. Kohus siinkohal ei hinda kahjunõude perspektiivi, kuna see väljub menetletava haldusasja raamidest ning ei ole kaebuse esemeks. Kohus on seisukohal, et kaevatavad ettekirjutused, mis on tehtud pangale, on piisavalt selged ja arusaadavad ning täidetavad. Kohtu hinnangul kõnesolevate piirangute seadmine ei olnud seadusega vastuolus ning vastustaja poolt kohaldatud meetmed olid põhjendatud ja proportsionaalsed. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatud ettekirjutused, mis on kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud, olid nende tegemise hetkel õiguspärased ning puudub alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.