RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel 13.01.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba kohtulike hüpoteekide seadmiseks V.K.i (ik xxxxxxxxxxxxx) ja A. K.a (ik xxxxxxxxxx) ühisvarasse kuuluvatele kinnistutele järgmiselt: registriosa nr xxxxxxxx, maatulundusmaa asukohaga Tartu maakond, xxxxxxxx, summas 35 000 eurot; - registriosa nr xxxxxxx, ¼ kaasomandi osale kinnistust, transpordimaa asukohaga Tartu maakond, xxxxxxxxxxxx, summas 6109 eurot. 17.01.2012 esitas PMTK kohtule täpsustatud taotluse, milles palub
lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 alusel anda luba keelata käsutamine ühisomaniku V.K.i suhtes V.K.i ja A. K.a ühisvarasse kuuluval maatulundusmaal, registriosa numbriga xxxxxxxx (Tartu maakond, xxxxxxxx), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse kaudu) ja keelata käsutamine ühisomaniku V.K.i suhtes V.K.i ja A. K.a ühisvarasse kuuluval ¼ kaasomandi osal kinnistust (transpordimaa), registriosa numbriga xxxxxxx (Tartu maakond, xxxxxxxxx), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse kaudu). Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses Intergate OÜ (registrikood 12004196) maksuvõlgade sissenõudmine. 12.01.2012 seisuga on Intergate OÜ maksuvõlg kokku 45 831,17 eurot, millest põhivõlg on 39 623,03 eurot ning intressivõlg 6208,14 eurot. 11.01.2012 on Ingergate OÜ-le määratud tasumiseks sunniraha summas 100 eurot. Intergate OÜ maksuvõlg koosneb äriühingu poolt deklareeritud maksusummadest ning 10.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2347-2, 18.08.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/3028-3, 03.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/3811-3, 28.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2518-2 ning 15.09.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/3401-3 äriühingule täiendavalt tasumiseks määratud maksusummadest kokku summas 31 623,03 eurot. Maksuhaldur on teinud omapoolseid pingutusi Intergate OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, kuid tulutult. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli Intergate OÜ põhitegevusalaks kontorimasinate ja –seadmete rentimine ja kasutusrent. Intergate OÜ juhatuse liikmeks oli perioodil 11.10.2010 kuni 19.10.2010 P. J. (ik xxxxxxxxx), perioodil 19.10.2010 kuni 01.06.2011 V.K. (ik xxxxxxxxxx) ning alates 01.06.2011 R. R. (ik xxxxxxxxxxxxx). Maksukohustuslaste registri andmetel on Intergate OÜ maksuvõlg tekkinud alates
lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust pidama raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kuna Intergate OÜ ei esitanud äriühingu suhtes läbi viidud kontrollide raames nõutud dokumente, on maksuhaldur seisukohal, et äriühingul nõutud dokumendid puuduvad ning äriühing ei ole raamatupidamist korraldanud kooskõlas seadustega ning hea raamatupidamistavaga. 2 KMS § 31 lg 1 kohaselt on teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral õigus sisendkäibemaksu maha arvata KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Intergate OÜ ei ole maksuhaldurile ühtegi nõuetekohast arvet esitanud. Kuna Intergate OÜ on jätnud kõik maksuhalduri korraldused dokumentide esitamise nõuetes täitmata, on maksuhaldur seisukohal, et äriühingu raamatupidamiskorraldus on puudulik ning Intergate OÜ poolt maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid ebaõiged.
lg 3 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldama nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. KMS § 36 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Kuna maksuhaldur on erinevate kontrollide raames pöördunud Intergate OÜ poole raamatupidamisdokumentide saamiseks kuid tulutult, on maksuhaldur seisukohal, et äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad raamatupidamisdokumendid puuduvad ning äriühing on esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga saavutada teiste äriühingute ees konkurentsieelis ning rikastuda tagastatava sisendkäibemaksu arvelt. Tulenevalt V.K.’i teadlikust ning pahatahtlikust käitumisest on Intergate OÜ-l tekkinud äriühingule koostatud maksuotsuste pinnalt maksuvõlg kokku summas 31 623 eurot, mida äriühing ei ole suutnud tänaseni tasuda. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli kontrollitavatel perioodidel Intergate OÜ juhatuse liikmeks V.K. (ik xxxxxxxxxxx; juhatuse liige perioodil 19.10.2010-01.06.2011). Maksuhaldur leiab, et V.K., olles kontrollitavatel perioodidel Intergate OÜ juhatuse liige on rikkunud olulisel määral juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust. V.K. ei esitanud maksuhaldurile mitmete kontrollide raames Intergate OÜ raamatupidamise dokumente, mistõttu ei saanud maksuhaldur pidada põhjendatuks sisendkäibemaksu tagastamist Intergate OÜ-le raamatupidamise alusdokumentide puudumise tõttu. Kuna V.K. ei täitnud maksuhalduri korduvaid korraldusi esitada maksudeklaratsioonides esitatud andmete tõestuseks raamatupidamise alusdokumendid, tekkis äriühingul maksuvõlg, mida Intergate OÜ ei ole suutnud tänaseni tasuda. Maksuhaldur on seisukohal, et V.K. on korraldanud Intergate OÜ raamatupidamist puudulikult. V.K. on esitanud Intergate OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, mis viitab asjaolule, et Intergate OÜ on osalenud maksupettuses. Riigikohus on 20.01.2010 lahendis nr 3-3-1- 74-09 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Maksuhaldur leiab, et juhul kui V.K. oleks juhtinud Intergate OÜ-d kooskõlas seadustega, pidanud äriühingu raamatupidamisarvestust korrektselt, säilitades äriühingu raamatupidamisdokumendid ja esitanud need maksuhalduri korraldusel läbiviidud maksukontrollide raames ning mitte tegelenud maksupettusega, ei oleks tekkinud olukorda, kus erinevate maksuotsuste raames määrati äriühingule tasumiseks maksusumma, mida äriühing ei ole suuteline tasuma ning mille tulemusel on Intergate OÜ muutunud maksejõuetuks.
lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.
§-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud 3 sissenõudmist
lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Võlaõigusseaduse (RT I 2001,81,487; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi nimetatud VÕS) § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maksuhaldur on seisukohal, et V.K. Intergate OÜ juhatuse liikmena on jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme
Maksuhaldur on seisukohal, et V.K.i tegevus põhjustas täiendava maksukohustuse määramise Intergate OÜ-le. Taotleja algatas 14.11.2011 korraldusega nr 13-7/100-1 maksumenetluse, mille eesmärgiks on V.K.ile vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur V.K.ile nõude tasuda erinevate maksuotsustega Intergate OÜ-le tasumiseks määratud maksuvõlg kokku summas 31 623 eurot. Maksuhaldur analüüsinud Intergate OÜ endise juhatuse liikme V.K.i varalist seisu, eesmärgiga tuvastada vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus maksuhalduri poolt tuvastas, et V.K. omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kolme kinnisasja: 1) ühisomandis abikaasa A. K.aga (ik xxxxxxxx) kinnistut (elamumaad), registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga Tartu maakond, xxxxxxxxxx (suurusega 1673 m²; kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 3 250 000 krooni AS Swedbank kasuks); 2) ühisomandis abikaasa A. K.aga kinnistut (maatulundusmaa), registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga Tartu maakond, xxxxxxxxxx (suurusega 2,29 ha; kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega); 3) ühisomandis abikaasa A. K.aga ¼ kaasomandi osa kinnistust (transpordimaa), registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga Tartu maakond, xxxxxxxxxxx (suurusega 1486 m²; kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega). Taotleja märgib, et rahvastikuregistri andmetel on V.K. ja A. K.a sõlminud abielu xx xx xxxx. Kuna abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, siis on eelnimetatud kinnistute puhul tegemist ühisvaraga. Asjaõigusseaduse (RT I 1993,39,590; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi nimetatud AÕS) §-st 70 ning Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03 tulenevalt on ühisomand ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonnaseaduse (RT I 2009,60,395; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi PrkS) § 33 lg 3 alusel vastutab V.K. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla eest lisaks oma lahusvarale ka pooles väärtuses ühisvaraga. PrkS § 29 näeb ette, et varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa osa varast, mistõttu ei ole ka õiguslikult võimalik seada eraldiseisvalt V.K.i osale ühisvarast käsutamise keelumärget ega kohtulikku hüpoteeki – eelnimetatud kitsendus seab aga ohtu maksuvõla sissenõutavuse olukorras, kus Intergate OÜ maksuvõla sissenõudmiseks koostatakse vastutusotsus V.K.ile. Võttes arvesse V.K.i õigusvastast käitumist Intergate OÜ juhatuse liikmena ning asjaolu, et V.K.i tahtlik tegevus ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamisel (käsitletav maksupettusena) oli kantud 4 eesmärgist tasuda riigieelarvesse vähem makse ning saavutada seeläbi konkurentsieelis teiste Intergate OÜ-ga samalaadseid teenuseid pakkuvate ettevõtete ees, on maksuhaldur seisukohal, et V.K. võib asuda enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise seeläbi võimatuks. Võttes arvesse asjaolusid, et V.K.ile kuulub ühisomandis abikaasa A. K.aga kolm kinnistut, millest üks on suures ulatuses koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks, leiab maksuhaldur, et on proportsionaalne täitmist tagavate toimingute sooritamine V.K.ile ühisomandis A. K.aga kuuluvate nende kinnistute osas, mis on hüpoteekidega koormamata. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui V.K. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, §-i 121 kohaselt suuruses 41 109 eurot (31 623 eurot + 30% võimalike täitekulude katteks) ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile ning pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille 5 esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse V.K.i ja A. K.a ühisomandis olevatele kinnisasjadele. Kohus leiab, et taotlus kajastab
Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud 14.11.2011 korraldusega nr 13-7/100-1 V.K.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
Maksuhaldur on tuvastanud, et eelpool viidatud isik on rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt Intergate OÜ-l tekkinud maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtu hinnangul tuleb pidada usutavaks seda, et V.K. võib hakata tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama selliselt, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle hilisem sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab isiku käitumine Intergate OÜ juhatuse liikmena. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Kohus märgib, et V.K.il on esitamisel. võimalus täitetoimingu lõpetamiseks taotluses märgitud tagatise
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.