) § 12 sätestatud kohustust kahe nädala jooksul. Kostja pole üle andnud korteriühistu raamatupidamise dokumente, mille kohta on esitatud haginõue tsiviilasjas nr 2-07-25159. Hageja leiab, et kostjapoolse õiguspärase käitumise ja kohustuse asemel valis viimane OÜ CK soodsama skeemi aastatel 2004-2005 aastal elamus jätkunud remonttööde finantseerimiseks. Selle asemel, et koguda OÜ CK haldus/hooldustasu ja remondimakseid korteriühistu vara täitmiseks, andis ta korteriühistule laenu, mis hiljem tuli täies ulatuses OÜ-le CK tagastada korteriühistu vara arvel. Nimetatud skeemi rakendamise tagajärjena on OÜ CK ja selle kaudu kostja kui selle osanik rikastunud korteriühistu arvel. OÜ CK 2004 aasta bilansist nähtub, et firma aruandeaasta kasum oli 10 454 607 krooni (I kd t 21-35). Kostja õigusvastase tegevuse tõttu kaotas hageja kasusaamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil aprill-september 2004 so 6 kuu eest, summas 185 698 krooni 80 senti. Samuti nõuab hageja võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 113 ja § 94 alusel viivist, summas 68 757,51 krooni. 23.12.2008 aastal esitas hageja kohtule TsMS § 376 lg 1 alusel avalduse (kd I t 115-119) põhinõude suurendamiseks 397 324,48 krooni võrra ja viiviste nõude suurendamiseks 165 814,29 krooni võrra. Haginõude suurendamist põhjendas hageja perioodi pikendamisega, mil hageja kaotas kasu saamise võimaluse haldus/hooldustasude ja remondifondi näol perioodil 2004 aasta aprillist kuni 2006 aasta jaanuarini (esialgne hagi nõue hõlmas perioodi 2004 a aprillist-septembrini) üldsummas 583 293, 60 krooni ja viivised seisuga 23.12.2008 moodustavad summa 234 571,80 krooni. Viivised seisuga 18.04.2011 aastal moodustavad summa 342 584,97 krooni (21 895,17 eurot), põhinõude summa jäi samaks s.o. 583 293, 60 2 krooni (37 279,26 eurot) (I kd t 120-129, 175- 177, 186-190, 201-232, II kd t 12-14, II kd 129- 131, III kd 6-8). Hageja viitab hagiavalduses järgmistele õigusnormidele – VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja 4, TSüS § 35, MTÜS § 32 lg 1, KOS § 21 lg 1 P 1,
II KOSTJA VASTUS. 3. Kostja esindaja Tiina P jäi 26.aprillil 2011 a kohtuistungil (III kd t 152) kohtule 23.veebruaril 2011 a esitatud kirjalike seisukohtade juurde (II kd t 88-95) ning palus kohtul vaidlus lahendada lähtudes eelnimetatud seisukohtadest. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõend – kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-53844 – ei anna alust väita, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt- kui juhatuse liikmelt kahju. Kostja esindaja märgib, et hageja on küll esitanud ehitusregistri väljavõtte seisuga 01.03.2004 kuid pole oma arvestuste tõendamiseks tõendanud kaua oli OÜ CK korterite omanik. Kostja on selgitanud, et tegutses juhatuse liikmena vastavalt üldkoosoleku otsusele 07.04.2004, mille kohaselt kohustusid ühistu liikmed tasuma makseid alates septembrist 2005.Nimetatud kohustust on kostja juhatuse liikmena vastavalt 07.04.2004 üldkoosoleku otsusele ka täitnud, mida kinnitavad hageja esitatud pangakonto väljavõtted. Kostja esindaja leiab, et juhul kui mõni korteriühistu liige ei ole oma makseid kohaselt täitnud, siis nende maksete mittetasumise eest ei vastuta mitte kostja kui juhatuse liige vaid nende maksete mittetasuja.. Korteriühistul oli võimalus esitada hagi võlgu oleva korteriomaniku vastu ja saada vastavad korterimaksed kätte. Kostja esindaja märgib, et hageja poolt kohtule esitatud kohtuotsusest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja OK eraisikuna esitanud kohtule hagi KÜ XXX vastu paludes tunnustada 07.04.2004 a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Nimetatud menetluses on korteriühistu kui kostja võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt kui kostja on hagi õigeks võtnud siis puudub kohtul sisuliselt võimalus teha hagi mitterahuldav otsus. Kostja esindaja leiab, et nimetatud kohtuotsuse näol on tegemist hageja enda poolt käesoleva kohtumenetluse jaoks kunstlikult tekitatud talle menetluseks vajalik tõend, millele saaks hageja käesolevas asjas tugineda, et korteriühistu üldkoosoleku otsus, mida kostja juhatuse liikmena 2004 ja 2005 a heas usus järgis, oli tühine algusest peale. Kostja esindaja leiab, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta ja hagi rahuldamata järgmistel põhjustel: Hageja pole oma menetlusõiguseid kasutanud heauskselt (TsMS § 200 lg1). Fiktiivse kohtumenetluse kaudu tsiviilasjas nr 2-10-53844 tõendite kunstlik loomine teise kohtuasja tarbeks ei vasta heausksele menetlusõiguse realiseerimisele. Kunstlik tõendite tekitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttest lähtuvalt. Nimetatud tsiviilkohtumenetluses (2-10-53844) ei antud kostjale võimalust oma seisukohtade esitamiseks ja oma õiguste kaitseks nt kolmanda isikuna. Käesolevas menetluses tehtav lahend ei puuduta mitte ainult kostja õiguseid ja huve vaid ka kõigi 2004, 2005 korteriomanike huve ja seetõttu ei ole selline tõendite tekitamine kooskõlas seadusega. Tulenevalt TsÜS § 138 ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Seega tuleb jätta käeolevas asjas esitatud kohtuotsus asjas nr 2-1053844 tähelepanuta. Kostja esindaja viitab Riigikohtu seisukohale tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte- hea usu põhimõtte – mille funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust ja seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega.. Vaadeldaval juhul leiab kostja esindaja, on hageja käitumine olnud vastuoluline, sest 07.04.2004 üldkoosolke otsustas korteriomandiga seotud makseid hakata koguma alates 3 01.09.2005 ning kostja juhatuse liikmena ka sellest otsusest juhindudes tegutses ja pidigi tegutsema. Kuna käesoleva menetluse ajal ei pea korteriühistu 07.04.2004 a üldkoosoleku otsust kehtivaks vaid tühiseks, seega on kostja jaoks korteriühistu tegevus ja hinnangud vastuolulised ning käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et üldkoosoleku otsuse tegemise ajal so 07.04.2004 a sai kostja juhinduda ainult vastavast üldkoosoleku otsusest, sest siis pidas korteriühistu seda otsust kehtivaks, kostjale oli teada korteriomanike tahe ja keegi polnud seda üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud. Seega puudus kostjal alus arvata, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei kehti ja ta ei pidanud seega koguma remondi ja hooldusfondi makseid enne 01.09.2005 a . Kostja esindaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-21-53-10, mis selgitab, et juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustata, on see kehtiv ja
lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik, samuti kostja arvates siduv juhatusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, väljaarvatud juhul, , kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaadeldaval juhul ei saanud kostja näha korteriühistu vastuolulist käitumist ja hageja suhtumist 07.04.2004 a üldkoosoleku otsuse kehtivusse, samuti ka seda et uued juhatuse liikmed pöörduvad 2010 aastal kohtusse hagiga tunnustada 07.04.2004 a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust ja korteriühistu võtab sellise hagi õigeks, mis toob kehtiva seaduse alusel kaasa tagajärje otsuse tühisuse tunnustamise kohtu poolt. Kostja ei võinud teada 2004 ja 2005 aastal, et tema poolt 07.04.2004 üldkoosoleku otsuse alusel maksete kogumisega alustamine alates 01.09.2005 a on ebaseaduslik ja toob kaasa korteriühistule kahju. Korteriühistu käitumine on olnud vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega, millest tulenevalt pole võimalik hagi rahuldamine. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 20.09.2006 aastal, mil korteriühistu üldkoosolek vastava otsuse tegi. Nimetatud üldkoosolekul valiti uus juhatuse ning sellest faktist johtuvalt märgib kostja oleks saanud hageja järgnevad juhatuse liikmed läbi oma tegevuse koguda korteriühistu liikmetelt makseid 2004, 2005 või alates momendist, mil nad said juhatuse liikmeteks. Seda aga ei ole ka alates 20.09.2006 a määratud hageja juhatuse liikmed teinud ja seega pole õiglane täna eeldada ja nõuda vastutust ainult ühelt juhatuse liikmelt ehk kostjalt. Enamgi veel, arvestades, et ka 2006 a ametisse valitud korteriühistu juhatuse liikmed ei asunud korteriühistu makseid (millele nad viitavad ka käesolevas hagis) koguma alates 2004, siis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hageja tänane põhinõue ja samuti ka viivise nõue – hageja oleks saanud vähemalt 2006 a septembrist alates ära hoida tänase hageja poolt väidetud kahju, mida soovitakse nüüd ainuisikuliselt sisse nõuda kostjalt. Samuti leiab kostja esindaja, et hageja on minetanud oma kahjunõude esitamise õiguse kostja vastu, sest kahju nõue ei ole esitatud mõistliku vajaliku ajajooksul pärast võlasuhte tekkimist (VÕS § 82 lg 3 ja lg 7). Kostja leiab, et hageja viivise nõue alates 2004 aprillist pole õigustatud VÕS § 113 lg 2 mõttes. Tulenevalt eeltoodud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest on hageja viivise nõue, nagu ka põhinõue, vastuolus hea usu põhimõttega ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellises ulatuses kostja suhtes viivisenõude rahuldamine arvestades muuhulgas ka hageja enda käitumist ja tegemata jätmisi uue juhatuse poolt on äärmiselt ülekohtune., samuti märgib kostja esindaja, et hageja poolt hagi esitamine ja kostjalt viivise nõudmine 2004 ja 2005 a asjaolude eest on samuti vastuolus hea usu põhimõttega kuna hageja on viivise nõude esitanud lubamatult hilja ja pika aja möödudes. Viivise nõude õigeaegne esitamata jätmine on käsitatav nii võlausaldaja kohustuste kui ka hea usus põhimõtte rikkumisena ning see on aluseks kahju hüvitise vähendamisele. Kostja esindaja palun kohtul eelnimetatud argumentidega arvestada viivise nõude hindamisel ja vähendamisel Kostja esindaja taotleb nimetatud põhjustel kohtult kahjunõude ja viivise nõude rahuldamisel väljamõistmisele kuuluvaid viiviseid vähendada mõistliku suuruseni. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 4 III KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 5. Hageja esitas hagi kostja vastu kui juhatuse liikme vastu kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude alus on MTÜS § 32 lg 1, analoogne regulatsioon tuleneb TSüS § 37 lg 1 esimest lausest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale – korteriühistule – kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju. Kohustuse rikkumisena tõi hageja välja asjaolu, et kostja olles valitud KÜ juhatuse liikmeks (ainuliige) ei täitnud KÜ üldkoosoleku 21.03.2004 a vastuvõetud otsust nr 2 - koguda hooldus ja haldusfondi raha 7 krooni/rm ja koguda remondifondi 5 krooni/rm. 6. Hagi asjaoludest nähtub, et kostja juhatuse liikmena on oma passiivse käitumisega – tegevusetusega – põhjustanud väidetavalt KÜ varalist kahju. Seega nõutakse juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel KÜ-le tekkinud väidetava kahju hüvitamist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 – juhatuse samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. MTÜS § 32 lg 7 sätestab, et juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Korteriühistu, kui mittetulundusühingu juhatuse liikme üldised kohustused on reguleeritud muuhulgas TsÜS § 35 mis sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavalise oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Korteriühistuseadus (
) § 1 lg 1 sätestab, et
määrab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
lg 2 sätestab korteriühistuseaduses reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
avab korteriühistu mõiste, lg 1 – korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras, lg 2 korteriühistusse kuuluva korteriomaniku võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.
-1 korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek, korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi ülemineku hetkest 5
korteriühistu vara lg 1 – korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
lg 1 , MTÜS § 32 koosmõjust, mis kaitseb kohtu hinnangul Korteriühistut kahju tekitamise eest juhatuse liikmete poolt solidaarselt antud juhul koos teiste 20.09.2006 a valitud juhatuse liikmetega.
imust ( II kd t 85) ning kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud teisi tõendeid kogumis hinnates: Harju Maakohtu 10.06.2009 a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2010 a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-07-25159 kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid (I kd t 178-185, 191-198), 23.11.2006 a üleantud dokumentide loetelu ( II kd t 103) ja kostja käitumist (nimelt on kostja jaoks tegemist ühe kõige olulisema tõendiga käesolevas kohtuvaidluses, mille kostja esitab alles 2 aasta möödudes kohtule kohtumenetluse algusest ega maini selle dokumendi olemasolu varem üheski kirjalikus vastuses ega arvamuses käesoleva kohtumenetluse raames) hinnates kogumis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mille kohus jätab tähelepanuta. Seega tuli kostjal täita 21.03.2004 a KÜ erakorralise üldkoosoleku otsust ning alates aprillist 2004 täita nimetatud koosoleku otsust.
Seega ei oma antud vaidluse seisukohalt olulist tähendust hageja esitatud asjaolul, et kostja tegevusetus seisnes igakuuliste teatiste esitamata jätmises korteriomanikele. b. Kahju, põhjuslik seos, solidaarvastutus
(korteriühistu otsused) lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Seega lõppesid kostja volitused juhatuse liikmena KÜ vastava üldkoosoleku otsuse tegemise ajast, mitte registreerimise ajast registris. 18. Kohus tuvastas, et korterelamus XXX korterid nr 1-26 ja 28-183, mis kuulusid omandiõiguse alusel kostjaga seotud OÜ-le CK, müüdi edasi uutele omanikele ( II kd lisad 12), tehingu tulemusel tekkisid nimetatud korteritele uued omanikud.
lg 1 ja 2 alusel said uutest korteriomanikest korteriühistu liikmed omandiõiguse ülemineku päevast alates ja § 5-1 alusel lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. 8
lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamise vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriomanikele kohustuslikud. 19. Kohus leiab, et 21.03.2004 a erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused tasuda hooldus-, haldus- ja remondikulude kohta on
lg 4 alusel kohustuslikud alates korteriomandi omandamise hetkest uutele korteriomanikele.
lg 3 - korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 20. Seega tekkis
lg 1 ja 2, § 5-1 ja § 13 lg 4 koosmõjus ja olukorda reguleerib otsene säte
lg 3 - mis sätestab, et uutel korteriomanikel kohustus alates korteriomandi omandamise hetkest tasuda KÜ XXX21.03.2004 a erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel eelmise korteriomaniku poolt tasumata hooldus, haldus- ja remondifondi mitte maksmisest tekkinud võlgnevus alates nimetatud otsuse vastuvõtmisest ja jooksvalt KÜ poolt esitatavad arved elamu majandamiseks ja säilitamiseks.
imust ka kohtuistungil ja hageja seaduslik esindaja ja volitatud esindaja kinnitasid, et uus juhatus pidas seda uute korteriomanike ja juhatuse liikmete osas ebaõiglaseks ja nad ei soovi esitada nõudeid nende vastu. 23. Kohus leiab, et varasemad KÜ üldkoosoleku otsused on
lg 4 mõttest tulenevalt kohustuslikud ka uutele valitud KÜ juhatuse liikmetele, kellel tekib samuti kohustus järgida ja täita KÜ üldkoosoleku varasemaid otsuseid. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et uus KÜ juhatus oleks täitnud 21.03.2004 a vastuvõetud KÜ üldkoosoleku otsust ning nõudnud sisse varasemad tekkinud võlgnevused uutelt korteriomanikelt. Samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit kohtule, et uued korteriomanikud olid maksejõuetud või esines mõni muu takistus jne. Kohus leiab, et TsÜS § 154 polnud uue KÜ juhatuse valimise ajaks nimetatud tasumata jäänud summade sissenõudmiseks nõuded aegunud. Korduvate kohustuste puhul näeb TsÜS § 154 ette nõude maksmapanekuks kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostjal tuli täita 21.03.2004 a KÜ üldkoosoleku otsust alates aprillist 2004, uue juhatuse volitused algasid septembris 2006, seega oli uuel KÜ juhatusel aega 2004 aastast tekkinud nõuded maksma panna 6 kuu jooksul (nõuded alates aprillist 2004 aegusid 2007 aastal, 2005 a nõuded aegusid 2008 aastal), mida aga uus KÜ juhatus ei teinud. Seega tekkis kohtu hinnangul korteriühistule XXX kahju alates aprillist 2007 a. Kostja volitused KÜ XXX juhatuse liikmena lõppesid 20.09.2006 a. Muu kostjapoolse kahju tekitamise kohta KÜ-le kohtule tõendeid esitatud ei ole.
, § 8 lg 2 mõttes korteriühistule tehtavates ettemaksetest korteriomanike poolt, mida hageja käsitleb ka saamata jäänud tuluna (I kd t 1-3). Samuti pole hageja esitanud tõendeid kahju tekkimise kohta kostja passiivse käitumise tõttu
Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, et ühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Hageja pole
Kohus juhib hageja tähelepanu
lg 2 kaitse eesmärgile, et juriidiline isik (OÜ CK) omades enamuse korteritest nimetatud korterelamus ei oma üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli hääli, millega kohtu hinnangul välditakse olukorda, kus korterite juriidilisest isikust enamusomanik hakkab üksinda määrama häälte arvu kaudu olulisi otsuseid korterelamu majandamisel ja kujundama korteriühistu liikmete ühiseid huve.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.