Obsah (10)

§ 190§ 432§ 430§ 428§ 150§ 188§ 189§ 168§ 661§ 191

2-11-1649 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-1649 Tsiviilasi SS hagi VE’i (AI’i õ

) § 190 lg 7 alusel.

1. Toimetada käesolev kohtumäärus Rahandusministeeriumile Raudsepp’ale kätte, menetlusosalistele saata (Advokaadibüroo teadmiseks Barrister, Jõe ja Eesti Vabariigi vandeadvokaat 5, 10151 Kati Tallinn, kati.raudsepp@barrister.ee) ja Eesti Advokatuurile ning pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
2. Määruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank ASis või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-1649, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
3. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega kostja otsustati vabastada menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 5).
4. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
5. SS(hageja) esitas 14.01.2011 Harju Maakohtule hagi AI’i (õigusjärglane VE, kostja) vastu, milles palub tuvastada hageja ja AI’i vahel 15.10.2010 kuupäevaga sõlmitud üürilepingu tühisus ja kohustada kostjat vabastama hageja eluruumid Tallinnas XXX ning kostja välja tõsta eluruumist teist eluruumi vastu andmata, kui kostja ei ole vabatahtlikult 14 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist vabastanud eluruumi.
6. AI’ile anti 01.03.2011 määrusega riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi 2 2-11-1649 tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Kati Raudsepp’a.
7. Käesolevas tsiviilasjas peatati menetlus 22.09.2011 määrusega kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-44423 ning uuendati 07.03.2012 määrusega, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu langes ära seoses tsiviilasjas nr 2-11-44423 menetluse lõppemisega. Tsiviilasja menetlemise käigus XXXAI suri. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatas Pärnu notar Marje Jürioja kohtule, et AI’i pärimisasjas on 16.04.2012 väljastatud pärimistunnistus ainupärijale VE’ile.
8. 19.04.2012 esitasid hageja ja VE kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis lepivad pooled kokku tsiviilasja lõpetamise määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas makstud riigilõivust kontole, millelt riigilõiv tasuti. Kostja palub

§ 190

lg 7 alusele tuginedes jätta AI’i riigi õigusabi kulud riigituludesse välja mõistmata ja vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (

§ 432

). Kohtu põhjendused 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 6. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. A.K ja p OÜ on tasunud hageja eest 14.01.2011 (maksekorraldus nr 4) arvelduskontolt nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 290072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319.55 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise 3 2-11-1649 eest tasutud riigilõivust, s.o 159.78 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda . A.K ja p OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is. 7. AI’ile anti 01.03.2011 määrusega riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. AI on XXX surnud ning tema asemel on menetlusse astunud ainupärija (õigusjärglane) VE. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 6 sätestab, et sama paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samaaegselt määrab kohus RÕS § 25 ettenähtud korras kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. RÕS § 17 lg 7 kohaselt võib kohus või muu pädev asutus riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumise peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta

§ 188sätestatud korras.

Menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse

§ 189sätestatust.

Seega võib

§ 189

lg 1 p 2 tulenevalt menetlusabi andmise lõpetada muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi. Kuivõrd AI on surnud ning tema õigusjärglasel ei ole õigust menetlusabile, peab kohus põhjendatuks lõpetada AI’ile 01.03.2011 kohtumäärusega samas tsiviilasjas antud riigi õigusabi andmine. 8. Kostjale (AI’ile) oli määratud riigi õigusabi. 24.05.2011 määrusega on kohus määranud OÜ-le Advokaadibüroo Tehver & Partnerid AI’ile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 364.34 eurot ja 19.09.2011 määrusega riigieelarvest makstavaks tasuks 278.04 eurot ja kuluks 118.20 eurot.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada

§ 190

lg 7 sätestatut ning vabastada kostja (AI’i õigusjärglane VE) menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kostja õigusjärglase poolt kohene kompromissi sõlmimine, mistõttu oleks tema suhtes kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. 9. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad tsiviilasjas kummagi poole enda kanda. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolte kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (

§ 191lg 1).

4 2-11-1649 Meeli Kaur kohtunik 5