lg 1 alusel menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Kui pool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest, eeldatakse poole omaksvõttu
Kohus leiab, et kuna kostja pole vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt sõlmisid pooled teenuse osutamise kohta suulise kokkuleppe, on kostja omaks võtnud hageja väite, mille kohaselt leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% tasumata summalt päevas. Kohus selgitas kostjale, milliseid asjaolusid või väiteid tuleb kostjal kohtule täiendavalt esitada, kuid kostja on kohtu selgitused jätnud tähelepanuta. Seega on kostja järelikult nõustunud, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5%. Kohus peab vajalikuks siinkohal kostjale selgitada, et kui pooled ei oleks omavahel viivise määras kokku leppinud, oleks kostjal endiselt VÕS § 113 lg 1 alusel kohustus tasuda maksmisega viivitamise eest viivist, kuid sellisel juhul kuuluks kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr. Kuivõrd käesoleval juhul on tuvastatud poolte vahel kokkuleppe sõlmimine seadusest kõrgema viivise määra suhtes, tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summa 357,67 eurot. 15. Hageja on kohtule alternatiivselt esitanud nõude viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määra alusel.
lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seetõttu ei pea kohus põhjendama hageja seaduses sätestatud määra alusel esitatud viivisenõude rahuldamata jätmist. 16.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vaatamata hagiavalduse osalisele rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kostja tasus põhivõlgnevuse alles pärast hagiavalduse esitamist kohtule ega esitanud sisuliselt põhivõlgnevuse osas ühtegi vastuväidet. Juhul, kui hageja oleks põhivõlgnevuse osas hagist loobunud, oleksid menetluskulud jäänud
lg 4 alusel ikkagi kostja kanda, kuna nimetatud sätte alusel kannab kostja hageja menetluskulud siis, kui hageja loobub hagist kostja poolt nõude rahuldamise tõttu. 17.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas tasunud riigilõivu summas 76,69 eurot ning õigusabikulud summas 60 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot ja õigusabikulude summa 60 eurot, kokku 136,69 eurot. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.