KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10445 Tsiviila

§ 230lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool oma väiteid tõendama.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud.

1. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS §-le 638 on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
2. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping oli olemuslikult töövõtu- või alltöövõtuleping. Kohus leiab, et antud asjaolul ei ole pooltevahelise vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna ka alltöövõtulepingu sõlminud tellijal on oma töövõtja ees need tellija õigused ja kohustused, mida võlaõigusseadus tellijale ette näeb. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingust endast (toimiku lk 35-38) ei nähtu, et tegemist oleks alltöövõtulepinguga, nähtub kostja esitatud tõenditest ehk OÜ N e-kirjast 21..10.2011.a (toimiku lk 75-76), et sisuliselt oli siiski tegemist alltöövõtulepinguga. Antud asjaolu ei muuda aga pooltevaheliste õigussuhete iseloomu ega poolte lepingulisi kohustusi. Kohus leiab, et kuna sisuliselt sõlmiti alltöövõtuleping, on mõlemad pooled sõlminud lepingu selgelt oma majandusja kutsetegevuses.
3. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 35-38) punkt 3.
4. nägi ette, et tööde lõpp vormistatakse kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kooskõlas lepingu punktiga 3.
5. pidi tellija ehk kostja kinnitama üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul või esitama sama aja jooksul motiveeritud pretensiooni tööde kohta. Kui tellija ei esita nimetatud tähtaja jooksul allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, loetakse töö tellija poolt aktsepteerituks ning vastuvõetuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale üleandmise vastuvõtmise akti 06.12.2010.a ning kostja seda ei allkirjastanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt nägi leping kostjale ette kohustuse esitada oma pretensioonid hagejale kirjalikult. Sellist sätet ükski lepingu punkt ei sisalda. Kostja väitis, et ta esitas hagejale pretensioonid suuliselt, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ainsatki tõendit.
6. Kostja poolt kohtule täiendavalt esitatud AN 03.01.2012.a. kinnituskiri (toimiku lk 120) kostja väiteid ei tõenda. Kohus märgib, et üldreeglina ei võta kohus tõenditena vastu menetlusosaliseks mitteolevate isikute kirjalikke seletusi kohtule ning menetlusosalisel on võimalik esitada kohtule taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, mis toimub vahetu suulise ülekuulamisega kohtuistungil. Samas näeb

§ 405

lg 1 p 5 ette, et lihtmenetluse korral võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks arvestada kostja poolt esitatud tõendit, kuna kohus lahendab käesolevat asja lihtmenetluse korras.

1. Kostja poolt esitatud kinnituskirjast aga ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale oma pretensioonid tööde kohta 5 tööpäeva jooksul alates akti saamisest 06.12.2010.a. Kinnituskirjas on väidetud, et hagejat teavitati puudustest 19.12.2010.a ning hagejale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Millised puudused esinesid töödes üleandmise-vastuvõtmise akti saatmise ajal 06.12.2010.a ning millal ja kuidas kostja hagejat nendest puudustest teavitas, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kohus ühtlasi osundab, et kostja poolt esitatud AN kinnituskirjas viidatud väidetavad puudused ei ühti kostja poolt hagejale 02.03.2011.a saadetud e-kirjas viidatud puudustega (toimiku lk 77). 02.03.2011.a e-kirjas on kostja väitnud, et hagejal on esitamata dokumentatsioon, juhendid ja garantiikiri, mida AN kinnituskirjas ei mainita. Samuti on kostjale ette heidetud automaatika viga, mida pole märgitud AN kinnituskirjas. Kostja 02.03.2011.a e-kirja punktis 5 on märgitud. „Tellijaga oli teostatud järgmised tööd: soojussõlme isolatsioon, keevitustööd ja materjalid“. Kas tegemist on hageja poolt tehtud töödes esinenud puudustega, nimetatud e-kirjast üheselt ei nähtu. Samuti on jäänud täpsustamata, kus täpselt ning millises ulatuses nimetatud töid tehti. AN kinnituskirjas on puudustena loetletud hoopis keevitustöid ühenduskohtades, termosõlme montaažitöid ja isolatsiooni.
2. Kohus leiab, et kuna kostja esitatud tõendid on vastuolulised, ei ole neist võimalik selgelt välja lugeda, millised puudused esinesid kostja hinnangul hageja poolt teostatud töödes. Kostja esitatud soojussõlme skeem (toimiku lk 117-119) ei tõenda, millised puudused esinesid hageja töös. Kohus nõustub hageja väitega, et antud tõendist ei nähtu, millise soojussõlme skeemiga üldse tegemist on ning kas esitatud skeemil on seost poolte vahel sõlmitud lepingu objektiga või mitte. Ainuüksi skeem ise ei tõenda, et hageja töös esinesid puudused. Hageja töödes esinenud puudusi ei tõenda ka MEOÜ arve ja akt (toimiku lk 73-74), kuna sealt ei nähtu, mida täpselt soojustatud on. Automaatika diagnosteerimist ja veearvesti vahetuse vajadust ei ole kostja hagejale töödes esinenud puudustena ette heitnud. Milliseid toiminguid teostas objektil VH OÜ, ei ole kostja tõendanud ning tööde sisu ei nähtu OÜ N e-kirjast 21.10.2011.a (toimiku lk 75).
3. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole ka käesoleva menetluse käigus suutnud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana piisavalt täpselt kirjeldada, milles seisnesid puudused hageja poolt tehtud töödes ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ühelgi viisil hagejat nendest puudustest teavitanud 5 tööpäeva jooksul pärast akti saamist 06.12.2010.a, on kostja käesolevaks ajaks VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud oma õiguse nendele puudustele tugineda.
4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pidi lepingu kohaselt tööd üle andma 19.11.2010.a, kuid tegelikult saatis hageja kostjale akti alles 06.12.2010.a. Samas ei nähtu kostja vastuväidetest, et ta sellest tulenevalt oleks esitanud hageja vastu õigeaegselt viivise nõude või mõne muu nõude. Kostja on pelgalt leidnud, et tal oli õigus jätta hagejale tasu maksmata. Kohus selgitas kostjale kohtu 18.11.2011.a pöördumises (toimiku lk 87-88), et kostjal tuleb põhistada, millisel õiguslikul alusel on tal võimalik keelduda hageja poolt nõutud tasu maksmisest. Kohus osundab, et töövõtulepingu puhul on tellijal võimalik töövõtjale makstava tasu suurust vähendada, esitades näiteks hinna alandamise avalduse VÕS § 112 alusel või tasaarvestades töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused hageja tasunõudega kooskõlas VÕS § 646 lõikega 5 ning VÕS § 197 alusel. Samuti on tellijal õigus esitada töövõtja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja vastusest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit kohaldas kostja enda hinnangul hageja suhtes ning millisel alusel pidas kostja kinni osa hagejale makstavast tasust. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud hinna alandamise avalduse esitamist, viivisenõude esitamist vms õiguskaitsevahendi kasutamist.
5. Kohtu selgitustele vastates esitas kostja kohtule 03.01.2012.a. AN kinnituskirja, mille kohaselt olevat pooled tasu vähendamises suuliselt kokku leppinud. Kohus leiab, et AN kinnituskirjaga ei saa tõendada lepingu muutmise ja tasu vähendamise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 9.
6. nägi ette, et lepingut sai muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Seesugust kirjalikku kokkulepet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja enda poolt hagejale 02.03.2011.a saadetud e-kirjast (toimiku lk 77) ei nähtu, et kostja oleks keeldunud tasu maksmisest põhjendusel, et pooled on varasemalt sõlminud lepingu tasu vähendamiseks. Ka kostja ise asus vastava kokkuleppe olemasolu kohta väiteid esitama alles siis, kui kohus selgitas kostjale tõendamist vajavaid asjaolusid. Seega ei loe kohus veenvaks AN 03.01.2011.a kinnituskirjas toodut ega loe tõendatuks kostja väidet hagejaga tasu vähendamise kokkuleppe sõlmimise kohta. Kohus leiab, et kuna kostjal puudub alus keelduda hagejale tasu maksmisest, tuleb hagiavaldus rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot ja 50 senti. 37.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks antud asjas on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 207,71 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv kogumis 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 64 senti. Anu Uritam Kohtunik