Obsah (8)

§ 30§ 164§ 197§ 198§ 200§ 186§ 101§ 113

2-07-40767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-40767 Tsivii

) § 200 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel. Hageja vaidleb tasaarvestuse avaldusele vastu ja leiab, et see ei ole kehtiv. Hageja ja OÜ TF(endine ärinimi ÕGOÜ) vahel on 01.04.2011 tsiviilasjas nr 2-06-21566 sõlmitud kompromissileping, mille punktis 6 annab TFOÜ kinnituse, et tal puuduvad mistahes nõuded, sh. loovutatud nõuded, hageja vastu. Hageja leiab, et kütteõli müük kostjale on tõendatud kostjapoolse võlatunnistusega

§ 30

lg 1 kohaselt, kuivõrd kostja on esitanud hageja nõude osas 05.12.2007 tasaarvestuse avalduse, milles tunnistab hagejalt kütteõli saamist ja selle eest võlgnevuse 23 399.40 krooni olemasolu. Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei ole tarvis täiendavalt tõendada asjaolu, mille teine pool on omaks võtnud. Seega on üheselt tõendatud, et kostja oli saanud hagejalt kütteõli summas 23 399.40 krooni. Hageja on arvestanud võlgnevuselt seadusjärgset viivist alates 12.01.2004 kuni 07.11.

1. Seisuga 07.11.2011 on viivise nõue 938.41 eurot. Kostja vastus
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sai hageja poolt osundatud arved tarnitud kütteõli eest kätte alles maksekäsu kiirmenetluses. Enne seda ei ole hageja kostjale arveid esitanud. 2 2-07-40767 Hageja nõue on põhjendamatu nii põhivõla kui ka viivise osas. Kostja on põhivõla tasaarvestanud ja tasaarvestus on kehtiv. Seega on põhinõue tasaarvestusega lõppenud. Põhivõlgnevuse puudumine välistab ka viivise nõude olemasolu. Kohtumenetluse käik
3. 08.04.2008 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-06-21566 menetluse lõppemiseni (t lk 43-44). Menetluse peatamise põhjuseks oli asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-06-21566 on hageja esitanud hagi ÕGOÜ vastu liisingulepingu tühisuse tunnustamiseks ning 435 544.49 krooni nõudes ja ÕGOÜ esitanud vastuhagi. Kostja vastuväide põhineb asjaolule, et talle on loovutatud liisingulepingust tulenev nõue summas 23 399.40 krooni. Tsiviilasjas nr 2-06-21566 jõustus menetlust lõpetav lahend 04.10.2011 ja 07.10.2011 määrusega uuendas kohus menetluse (t lk 50-51, 55-56). 12.12.2011 kell 15:00 määratud kohtuistungile kumbki pool ei ilmunud ning tulenevalt TsMS § 408 p 1 kohus määras lahendada asi sisuliselt (t lk 79). Maakohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja müüs kostjale kütteõli summas 23 399.40 krooni; • Kostja ei ole kütteõli eest hagejale tasunud; • 05.12.2007 esitas kostja hagejale võlgnevuse 23 399.40 krooni osas tasaarvestuse avalduse (t lk 21);
6. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus, kas hageja nõue 23 399.40 krooni osas on lõppenud tasaarvestusega. Hagejale on ÕGOÜ poolt 05.12.2007 esitatud nõude loovutamise teatis, millest nähtuvalt loovutas ÕGOÜ kostjale liisingulepingust nr XXX p 5.2.9 tuleneva nõude hageja vastu summas 23 399.40 krooni (t lk 20).

§ 164

lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Nimetatud nõude loovutamisest on kostja väidetavalt saanud nõude hageja vastu summas 23 399.40 krooni. 8. Kohus peab tuvastama, kas kostja poolt tehtud tasaarvestus hageja nõudega on kehtiv.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

3 2-07-40767 Käesolevas asjas on tasaarvestuse formaalsed eeldused täidetud – kostja on teinud avalduse teisele poolele ning teine pool on avalduse kätte saanud. Nimetatud asjaolu tuleneb hagiavaldusest, milles hageja tunnistab sellise avalduse saamist kostja poolt. 9. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas tasaarvestuse materiaalsed eeldused on täidetud. Kohus ei nõustu hageja viidetega

§ 200

lg 1 p 1 ja lg 4 sätetele, mis justkui välistaksid automaatselt tasaarvestuse kehtivuse. Kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10; otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-10, p 44). Tasaarvestusavalduse lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10). Seega tuleb kohtul hinnata tasaarvestatud nõude tõendatust. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on korduvalt selgitanud kostjale, et kostjal tuleb tõendada, et tal on nõue hageja vastu (t lk 60, 72). Üksnes tasaarvestuse avalduse tegemine hagejale ei tõenda, et kostjal on nõue, mida saab tasaarvestuseks maksma panna. Lisaks sellele on hageja ja OÜ TF(endise nimega ÕGOÜ) sõlminud kompromissi tsiviilasjas nr 2-06-21566 (t lk 68-70), milles pooled kinnitavad, et nendel puuduvad mistahes nõuded (sh loovutatud nõuded) teineteise vastu ja nad ei esita teineteise vastu mistahes nõuet (sh mistahes finantsnõuet ja/või kahju hüvitamise nõuet) (sh mis ei ole seotud tsiviilasjaga nr 2-06-21566). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu hageja vastu ning hageja põhivõlgnevus ei ole

§ 186p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.

Seega kuulub hagi põhinõude 23 399.40 krooni osas rahuldamisele. 10. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (

§ 101

lg 1 p 6).

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja on märkinud, et arvete kuupäevad olid vastavalt 29.12.2004 ja 11.02.
2. Kostja on väitnud, et sai arvetest teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kuna võib eeldada, et kütteõli anti kostjale üle (hageja on hagiavalduses kasutanud sõna „tarnis“), siis pidi kostja olema teadlik ka kütteõli eest tasumise kohustusest. Seega muutus esimese arve alusel nõue sissenõutavaks alates 30.12.2004 ning teise arve alusel 12.02.
3. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Vaatamata arvutuses märgitud ebaõigetele kuupäevadele kahes esimeses reas (12.01.2004-25.02.2004 asemel peaks olema 30.12.2004-11.02.2005, ehk 44 päeva; ja teise rea kuupäevadeks peaks olema 12.02.2005-30.06.2005, ehk 139 päeva), vastab arvutus seadusjärgse viivise arvestusele (t lk 18, 67). Hageja nõuab viivist 938.41 eurot, millele lisandub viivis perioodini 30.12.2011 (s.o 53 päeva) summas 17.92 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4 2-07-40767 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5