KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2011, Tallinn Hald

§ 18

p 1 annab RMK-le õiguse enampakkumise käigus pakkujate eest varjatult jagada avalik enampakkumine osadeks, siduda pakkumised pakkujatele teadmata asukohtadega, otsustada nende kaugus tarnekohast, valida välja enampakkumise osad, milles pakkuja vastustaja arvates osaleb ning muuta (vähendada) pakutud hinda ainult RMK-le teadaolevate põhimõtete ja arvutuste järgi eesmärgiga õigustada konkreetse pakkumise tagasilükkamist ja mitteedukaks tunnistamist. Vastustaja lükkas kõigepealt kaebaja pakkumise ilma selgitusteta tagasi ning tõi välja erinevad argumendid oma tegevuse õigustamiseks alles pärast kaebaja vaide esitamist. 7. RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja peab ekslikult haldusaktiks vastustaja poolt kõigile pakkujatele edastatud teadet (tabelit) edukate pakkujate kohta, mis on saadetud kooskõlas

§ 13lg-ga 9.

Haldusaktiks on 20.01.2011 protokoll nr 3-3.4/2, millega tunnistati parimad pakkumised edukaks ning kus on toodud ka faktiline ja õiguslik motivatsioon. Protokolli lisast 3 nähtub pakkujate pingerida iga metsandiku kohta, ära on toodud pakkujate nimed, tarnekohad ja hinnad, mis on saadud pakutud hindadest transpordikulu lahutamisel. Veokulude arvestamise aluseks on vastustaja 05.05.2010 käskkiri nr 1-5/113. Tähtsust pole asjaolul, et sellele käskkirjale pole enampakkumise teates viidatud, käskkiri oli kaebajale kättesaadav.

§ 13

lg-t 6 arvestades ei peagi vaidlustatud protokollist nähtuma kaebaja enampakkumisel osalemine ja mitteedukaks tunnistamine või tagasilükkamine. Alusetu on väide, et vastustaja on esitanud tagantjärele koostatud haldusakte. Vastustaja ei kannagi enampakkumise protokolle dokumendiregistrisse, vaid dokumendihaldussüsteemi, mis pole kõrvalistele isikutele ligipääsetav. Kõik vastustaja vastusele lisatud failid on loodud 22.03.2011, sest sellel kuupäeval esitas vastustaja kohtule elektrooniliselt 3

§ 18p 1).

Kaebaja jätab kõik ülejäänud tingimused peale ostuhinna põhjendamatult tähelepanuta, sh asjaolu, et ostuhinna puhul on tegemist hinnaga „ostja laos“. 3) Vastustaja pani enampakkumisele 85 890 m3 kasepaberipuitu (sellest mandri-Eestis 78 000 m3), kuid pakkumisi esitati 234 060 m3 ulatuses, mis ületas müügiks pakutud kogust 2,7 korda. Sellises olukorras pole võimalik tunnistada kõiki nõuetele vastavaid pakkumisi edukateks. Edukate pakkumiste väljaselgitamiseks pidi vastustaja pakkumisi hindama, mille tulemusena ei osutunud kaebaja pakkumine edukaks, sest ta pakkus liiga madalat ostuhinda, arvestades tema poolt pakutud tarnekohta. Protokolli lisas 3 on arvutuste tulemusena koostatud pingerida metsandikus, kust selgub, et erinevate pakkumiste hindade võrdluses oli kaebaja pakkumine tema laole lähimas Pagari metsandikus pingereas kolmas, ülejäänud metsandikes veelgi tagapool. Hinnad on saadud pakkujate hindadest transpordikulu (metsandiku vahelaost kuni ostja laoni) lahutamisel, st tegemist on vastustaja metsandike vaheladudesse taandatud hindadega. Vastasel korral poleks pakkumised olnud võrreldavad. Vastustaja on kohelnud pakkujaid võrdselt ega ole alusetult ühtesid pakkujaid teistele eelistanud, kõikide pakkujate suhtes kehtisid samad hindamiskriteeriumid. Kaebaja pakkumist pole tagasi lükatud, vaid see ei osutunud edukaks. Isegi kui vastustaja oleks vaidlusalusel enampakkumisel müünud ära müümata jäänud puidu, poleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks, sest see polnud parim. 4) Eksitav on kaebaja väide, et täiendaval enampakkumisel müüs vastustaja sama kasepaberipuitu kaebaja pakutud hinnast 4,5 €/m3 odavamalt. Arvestades kaebaja ja OÜ Kaberland pakutud hindasid ning tarnekohtade kaugusi, müüs vastustaja kasepaberipuidu uuel enampakkumisel 2,03 €/m3 kallimalt, kui pakkus kaebaja. 8. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja seisukohad vaidemenetluse ja vaideotsuse väidetava õigusvastasuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vaideotsust pole vaidlustatud. 2) 21.01.2011 e-kirjaga vastustaja poolt kaebajale saadetud tabel pole haldusakt, vaid teade, mis ei peagi sisaldama motivatsiooni. Vastustaja on tabelit edastades järginud

§ 13lg-t 9.

Seda, et tegemist on teatega, kinnitab ka tabeli kaaskirja tekst „Juuresolevaga saadan edukateks tunnistatud pakkumused.“. Selline teatamistoiming ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Tabeliga ei teavitatud kaebajat mitte protokollist nr 3-3.4/2, vaid enampakkumise tulemustest, seega ei pidanud tabel vastama HMS § 62 lg 6 nõuetele. 3) Kahtlus, et protokoll nr 3-3.4/2 on koostatud alles pärast kohtumenetluse algust, pole leidnud tõendamist. Kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et protokoll koostati paberkandjal 20.01.2011 ja skaneeriti arvutisse alles 22.03.2011 seoses vajadusega edastada see elektrooniliselt kohtule ning et selliseid protokolle RMK dokumendiregistrisse ei kanta. Kuigi vastustaja pole vaideotsuses protokollile viidanud, pole ka kaebaja oma vaides vaidlustanud tabelit kui haldusakti ega sellele viidanud. 4) Väär on väide, et vastustaja pole oma haldusaktides turuhinda kordagi välja toonud. Enampakkumise pakkumuse vormil on mandri-Eesti kasepaberipuidu alghinnaks tarnekohas metsamaterjali asukoha maakonnas märgitud 43,5 €/m3.

§ 3

lg 2 järgi määratakse metsamaterjali alghind metsamaterjali müüja vahelaos, lähtudes metsamaterjali harilikust väärtusest. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) (tsiviilseadustiku üldosa 4

§ 3

lg 3 kohaselt ei tohi metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel olla madalam alghinnast. Enampakkumise teate p-s 1 on vastustaja deklareerinud, et jätab endale õiguse metsamaterjali harilikust väärtusest (turuhind) oluliselt madalama hinnapakkumise korral pakkumised tagasi lükata. Neid enampakkumise tingimusi – alghinda ja pakkumise tagasilükkamise õigust – pole kaebaja enne pakkumiste avamist vaidlustanud. Vastustaja pole KonkS sätteid rikkunud. 5) Kuna erinevatest metsandikest puidu transportimise kulud erinevate pakkujate erinevates Eestimaa osades paiknevatesse „ostja ladudesse“ on erineva suurusega, siis peab enampakkumise korraldaja need kulud lisama müüja vahelao alghinnale kooskõlas

§ 3lg-ga 2.

Selleks on RMK puiduturustusosakonna juhataja kehtestanud 05.05.2010 käskkirjaga nr 1-5/113 veoteenuse keskmisele turuhinnale vastavad veohinnad. Sellise õiguse annavad talle RMK puiduturustusosakonna põhimääruse p-d 4.4.8 ja 4.4.11. 6) Seega on vastustaja pakkumiste hindamisel kaebaja pakutud ostuhinnast (43,5 €/m3) müüja vahelao alghinna leidmiseks õigesti arvestanud maha transpordikulu. Samas pidanuks vastustaja kooskõlas

§ 10

p-ga 10 märkima müügiteates, et alghinnale lisandub transpordikulu, loetlema kõik metsandikud, kust kasepaberipuitu müüakse, ning lisama müügiteatele käskkirjaga nr 1-5/113 kehtestatud veohinnad, et enampakkumisel osalejad oleksid saanud oma hinnapakkumistes arvestada transpordikuludega. Väär on kaebaja väide, et protokollist nr 3-3.4/2 pole võimalik tuvastada, et RMK oleks mitteedukaks tunnistanud ka muid pakkumisi peale kaebaja oma. Protokolli p-s 1 on loetletud edukaks tunnistatud pakkumised ja protokolli lisas 3 toodud ära kõik kasepaberipuidule tehtud pakkumised. Neid loetelusid kõrvutades on võimalik tuvastada kõik isikud, kelle pakkumine ei osutunud edukaks. 7) Protokolli p 2 on puudulikult motiveeritud. Protokolli lisas 3 on küll ära toodud pakkumiste pingeread kõikide metsandike lõikes, kus vastustaja kavatses kasepaberipuitu müüa, kuid pole näidatud, kuidas on saadud pakkumiste pingeridade koostamise aluseks olevad alghinnad, mis vastustaja selgituste kohaselt on leitud pakkumiste hindadest puidu müüja vahelaost ostja lattu transportimise kulude mahaarvamise teel. Protokollis ja selle lisades pole andmeid müüja vahelao ja ostja lao vaheliste vahemaade kohta, mistõttu puudub võimalus kontrollida, kas kaebaja pakkumise tunnistamine mitteedukaks oli õiguspärane. Siiski ei anna see rikkumine alust kaevatud protokollipunkti tühistamiseks, sest kõnealusel enampakkumisel müümata jäänud 11 500 m3 kasepaberipuitu müüdi ära täiendaval enampakkumisel

1. a veebruaris ning seega on 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 p 2 õiguslik mõju praeguseks lõppenud. Kaebaja täiendaval enampakkumisel osaleda ei soovinud. 8) Vastustaja pole kohelnud kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste pakkujatega. Vaidlustatud protokolli lisas toodud pakkumiste pingeridadest nähtuvalt poleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks ka siis, kui vastustaja oleks ära müünud kogu müüki pandud kasepaberipuidu, sest kaebaja hinnapakkumine paiknes pingeridades kohtadel 3-19 ega olnud seega üheski metsandikus konkurentsivõimeline. Ka juhul, kui vastustaja poleks täiendaval enampakkumisel kogu kasepaberipuitu ära müünud, puuduks alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. AS Repo Vabrikud palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. 1) Halduskohus pole põhjendanud kaebaja väidetega arvestamata jätmist ja on tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele ja tõenditele, mida pole kohtus arutatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5

§ 3

lg 2 teine lause sätestab vastustaja kohustused alghinna määramisel enne enampakkumise toimumist, mistõttu ei kohaldu viidatud säte vastustaja tegevusele pakkumiste hindamisel. Alghind 43,5 €/m3 ei olnud metsamaterjali alghinnaks müüja vahelaos, vaid ostja tarnekohas. Sellest tulenevalt puudus ka vastustajal õigus hakata pärast pakkumiste esitamist alghinda ümber arvutama või transpordikulusid arvutama. Vastustaja pidi enampakkumise läbi viima tingimustel, millistel enampakkumine välja kuulutati, sõltumata sellest, kui kasumlik või kahjumlik see talle oli. 6) Kuigi kohus tuvastas otsuses, et vastustaja haldusakt ei põhine enampakkumise dokumentides märgitud tingimustel ning et puudub võimalus kontrollida, kas kaebaja pakkumise tunnistamine mitteedukaks oli õiguspärane, on kohus jätnud kaebuse rahuldamata. Seega on kohtuotsus vastuolus kohtu enda tuvastatud asjaoludega. Kaebuse rahuldamata jätmine viitega

1. a veebruaris toimunud enampakkumisele on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus keelaks vastustajal 1000 m3 kasepaberipuidu müümist kolmandatele isikutele, kuid halduskohus keeldus põhjendusel, et tegemist on taastuva loodusressurssiga, mida vastustaja müüb igal aastal, seega ei teki vastustajal raskusi kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmisega. Seega on halduskohus ise leidnud, et kaebajal on õigus nõuda haldusakti tühistamist ja talle 1000 m3 kasepaberipuidu müümist sõltumata sellest, kas vaidlusaluse enampakkumise esemeks olnud mingi konkreetne puit veel eksisteerib või on see realiseeritud. 7) Protokolli nr 3-3.4/2 alusel ei ole võimalik tuvastada muid mitteedukaks tunnistatud pakkumisi. Protokolli lisa 3 ei ole võimalik käsitleda tõendina, kaebaja seadis kahtluse alla selle olemasolu enne 22.03.2011 ja vastustaja võttis omaks, et tegemist on kohtumenetluse ajal ja tarbeks loodud tabeliga. Kuid ka lisa 3 võrdlemisel protokolliga nr 3-3.4/2 ei ole võimalik tuvastada mitteedukaks osutunud pakkumisi. 8) Ebaõiged on kohtu väited, nagu poleks vastustaja kohelnud kaebajat ebavõrdselt või poleks kaebaja pakkumine olnud konkurentsivõimeline. Kohus lähtus selle seisukoha esitamisel ebaõigesti protokolli lisast
2. 9) Kaebajal puudus põhjus ja vajadus enampakkumise tingimuste vaidlustamiseks, kuna lähtus oma pakkumise esitamisel nendest tingimustest. Antud juhul ongi probleem tekkinud sellest, et vastustaja asus pakkumisi hindama muude kriteeriumide ja tingimuste alusel, mis on lubamatu. 6

§ 3lg-le 2 antud tõlgendus on ekslik.

Vastustaja ei saanud teha alghinna ümberarvestusi enampakkumise teate avaldamisel, sest tarnekohad ei olnud teada. Tarnekohad said teatavaks alles pakkujate esitatud pakkumistest. Seega sai teha ümberarvestused alles pärast seda, kui selgusid pakkujate pakutud hinnad ja tarnekohad. Kaebaja jätab tähelepanuta, et vastustaja kulud puidu transportimisel erinevates kohtades asuvatesse „ostja ladudesse“ on nende erineva kauguse tõttu erineva suurusega. Seega ei saa neid jätta arvestamata. Enampakkumise menetlus on läbi viidud vastavalt enampakkumise tingimustele ja

le. MS § 48 lg 3 kohaselt saab vastustaja oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele. Seega on väär kaebaja väide, et enampakkumine tuleb läbi viia sõltumata sellest, kui kasumlik või kahjumlik see vastustajale kokkuvõttes on. 6) Halduskohtu tuvastatud rikkumised ei andnud alust kaebuse rahuldamiseks. Kohatu on asuda enampakkumise tingimusi vaidlustama alles pärast seda, kui kaebaja pakkumine ei osutunud edukaks. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna vaidlusalusel enampakkumisel müümata jäänud 11 500 m3 kasepaberipuitu müüdi ära täiendaval enampakkumisel 2011. a veebruaris, siis on 20.01.2011 protokolli p 2 õiguslik mõju praeguseks lõppenud. Vastustaja poolt 11 500 m3 kasepaberipuidu müümata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Kui vastustaja oleks otsustanud ka müümata kasepaberipuidu osas pakkumised edukaks tunnistada, siis ei oleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks. Kaebaja hinnapakkumine paiknes pingeridades kohtadel 3-19 ega olnud seega üheski metsandikus konkurentsivõimeline. Järelikult puudus kohtul alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. 7) Vastustaja esitas kohtule protokolli nr 3-3.4/2 lisa 3 väljavõtte kasepaberipuidu hinnapakkumiste kohta (väljavõttena on see ka pealkirjastatud). Lisa 3 on tervikdokumendina liialt mahukas, kuna sisaldab pingeridu ka muude puidu liikide osas tehtud pakkumiste kohta. 7

§ 19

lg 2 alusel kuulutatakse avaliku kirjaliku enampakkumise võitjaks sama määruse § 13 lg 6 ja 8 kohaselt edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkuja.

§ 13

lg 6 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumine, mille on teinud isik, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, lähtudes pakutavast ostuhinnast ja sama määruse §-s 18 esitatud kriteeriumidest. Kui kaebajal poleks pakkumiste pingerida arvestades olnud võimalik saavutada müümata jäänud puidu osas lepingu sõlmimist, jääb tühistamiskaebus rahuldamata ning sellisel juhul ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue.

1. Vastustaja on selgitanud, et pakkumiste hindamisel tuli pakkumiste võrreldavuse tagamiseks lahutada iga pakkuja poolt pakutud ostuhinnast transpordikulu metsandiku vahelaost pakkuja tarnekohani. Sellise hindamise tulemusena saadud nn metsandike vaheladudesse taandatud hinnad on toodud metsandike lõikes 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 lisas 3 (tl 90-94), kaebaja hindade võrdlus teiste pakkujate hindadega on toodud tabelis tl
2. Neist tabelitest selgub, et metsandikes, millel kasvav puit jäi vaidlusalusel enampakkumisel müümata – Aakre, Aimla, Elva, Kiidjärve, Koorküla, Triigi, Õisu – oli kaebaja pakkumine pingeridades seitsmendast kohast tagapool. Seega polnud kaebaja hind vastustaja poolt hindamiseks kasutatud kriteeriume arvestades konkurentsivõimeline ning isegi kui vastustaja oleks kohustatud müüma neis metsandikes raiutava puidu, poleks kaebaja see, kellele seda enampakkumise tulemuste kohaselt müüa saaks.
3. Kaebaja on väitnud, et eelpool viidatud tabelid pole usaldusväärsed, kuna on loodud pärast enampakkumise tulemuste kindlaks tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul saaks tabelite usaldusväärsust mõjutada üksnes asjaolu, et selles esitatud andmed ei vasta esitatud pakkumistele ning tarnekohtade kaugusele metsandiku vahelaost. Selliseid väiteid pole käesolevas asjas esitatud ning arvestades kohtule esitatud algandmeid, kohus kaebaja positsiooni mõjutavaid vigu vaidlusaluste metsandike (Aakre, Aimla, Elva, Kiidjärve, Koorküla, Triigi, Õisu) kohta koostatud tabelites ei tuvastanud. Enampakkumise tulemused teistes metsandikes ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Aakre metsandik asub kaebaja laost Püssis 198 km kaugusel, Aimla metsandik 188 km, Elva metsandik 178 km, Kiidjärve metsandik 179 km, Koorküla metsandik 229 km, Triigi metsandik 80 km ja Õisu metsandik 238 km kaugusel (vt apellatsioonimenetluses esitatud kauguste tabel). 8

§ 10

näeb ette, et müügiteates tuleb ära näidata enampakkumise lisatingimused, kui müügi korraldaja on need ette näinud. Kui müügikorraldaja soovib pakkumiste hindamisel lisaks ostuhinnale arvesse võtta tarnekoha kaugust metsandikust või muid

§-s 18 viidatud hindamisel arvestamisele kuuluvaid kriteeriume, tuleb need müügiteates selgelt välja tuua. Pakkujatel peab olema pakkumist koostades võimalik arvesse võtta kõiki kriteeriume. Samuti tagab kõigi hindamise aluseks olevate kriteeriumite müügiteates selgelt ja ühemõtteliselt lahti kirjutamine enampakkumise läbipaistvuse ning väldib võimalusi, et enampakkumise tulemuste hindamine tekitaks vaidlusi.

1. Kui koostada pakkumiste pingerida viisil nagu kaebaja enampakkumise teatest aru sai ja kaebuses on näidanud, selgub, et kaebajal poleks ikkagi olnud võimalik saavutada 11 500 m3 kasepaberipuidu ostulepingu sõlmimist, sest arvestades pakkujate poolt osta soovitud koguseid ja pakutud hindu (vt ringkonnakohtule esitatud pakkumused), oleks kaebaja pakutud hind - 43,50 € kuupmeetri kohta - olnud konkurentsivõimeline juhul, kui müüki oleks läinud enam kui 143 300 m
2. Käesoleval juhul pandi mandri-Eestis müüki ainult 78 000 m3 kasepaberipuitu.
3. Eelnevast tulenevalt ei riku kaebaja õigusi 11 500 m3 müümata jätmine enampakkumisel ning ülejäänud poolte väited ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kuna halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige, muudab ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jääb kohtuotsus muutmata.
4. Kaebaja on taotlenud menetluskuludena mõlemas kohtuastmes välja mõista 44,72€ tasutud riigilõivu katteks ning 4921,23€ õigusabikulusid. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole apellatsiooniastmes taotlenud menetluskulude hüvitamist. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 9