3-09-1625/114

3-09-1625 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1625 Haldusasi H. P´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Mustaja valla maakorraldaja 24.09.2008 piiride kulgemise ettepanek nr 5-1.8/439; - Mustaja valla maakorraldaja 06.03.2009 vastus nr 21.3-7/80; - Mustaja Vallavalitsuse 25.06.2009 kiri nr 23.3-7/290; Teise võimalusena: - tuvastada Mustaja valla maakorraldaja 24.09.2008 piiride kulgemise ettepaneku nr 5-1.8/439 tühisus; - välja mõista vastaspoolelt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja H. P ja tema esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Vastustaja Mustaja Vallavalitsus ja tema esindaja Mihkel Tuus Kolmandad isikud: P. P ja tema esindaja vandeadvokaat Mati Maksing J. K, K. K RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata H. P´i kaebus haldusajas nr 3-09-
3. 1 3-09-1625 Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juulil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 28.07.2009 esitas H. P kohtule kaebuse tunnistada kehtetuks Mustaja Vallavalitsuse piiride kulgemise kohta 24.09.2008 koostatud ettepanek nr 5-1.8/439 või tuvastada ettepaneku tühisus; 06.03.2009 vastus nr 21.3-7/80; 25.06.2009 kiri nr 21.3-7/290 (tl 6-15). 07.08.2009 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 76-77). 12.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 79). 15.12.2009 esitas kolmas isik arvamuse asjas (tl 85). 11.01.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele ning soovis asja lahendamist kohtuistungil (tl 9093). 09.02.2010 esitas kolmas isik seisukoha vastustaja taotluse (tl 100-101). 31.03.2010 määrusega on menetlusse kaasatud kolmandate isikutena J. K ja K. K (tl 106-107). 16.04.2010 edastatud arvamuses ühinesid kolmandad isikud J. K ja K. K, et toetavad vallavalitsuse seisukohta kaebuses (tl 113). 21.09.2010 määrati asi kohtuistungile (tl 117). 14.09.2010 täpsustas kaebaja ja kolmas isik oma seisukohti kaebuses ning esitas menetluskulude hüvitamise täpsustatud taotluse ( tl 120-121). 20.09.2010 esitasid kaebaja ja kolmas isik täiendavad tõendid (tl 133). 21.09.2010 toimus asjas kohtuistung (tl 140-142). 01.11.2010 vastustaja, kaebaja, kolmanda isiku taotlus tähtaja pikendamiseks kompromissi läbirääkimisteks (tl 145, 146). 12.11.2010 teatas vastustaja, et jätab 24.09.2008 koostatud erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku muutmata (tl 149). 15.11.2010 teatasid kaebaja ja kolmas isik oma arvamuse läbirääkimiste osa (tl 150-151). 09.12.2010 taotles vastustaja kohtu poolt antud menetlustähtaja pikendamist (tl 170). 25.04.2011 täpsustas kaebaja ja kolmas isik P. P oma väiteid (tl 188-189). 25.04.2011 esitas vastustaja V Talu maal kasvava metsa hindamise materjalid (II II kd tl 5-28). 26.04.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 34-35). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 3-09-1625 Kaebuse kohaselt esitasid kaebaja ja kolmas isik avaldused neile ostueesõigusega maa erastamiseks 26.01.1996, avaldused rahuldati 20.12.2001 korraldustega nr 312,
6. Nimetatud korraldused tühistati 08.02.2006 korraldusega nr 48, mis on jõustunud. Kaebaja hinnangul oleks tulnud erastamistoiminguid jätkata korraldusega nr 311 loodud olukorras. Selleks esitasid kaebaja ja kolmas isik vastustajale vastavad taotlused 20.09.2007 ja 25.09.2007, milles taotlesid määrata erastatava maa piirid, asukoht ja suurus kaebuse lisade nr 3 ja 4 alusel. Samuti taotles kaebaja talle maa erastamiseks hinna määramist ja ettemaksu teatise väljastamist. Vastustaja jättis 15.10.2007 korraldusega nr 35 taotlused rahuldamata. Kaebaja ja kolmas isik esitasid korraldusele nr 135 vaide. Vastustaja võttis 19.11.2007 vastu korralduse nr 149, millega määras kaebaja ja kolmanda isiku maa erastamistaotluse lahendamiseks eeltoimingute läbiviimise vajaduse. Ka nimetatud korraldusele esitasid kaebaja ja kolmas isik vaide, mille vastustaja jättis 05.02.2008 korraldusega nr 24 rahuldamata. Valla maakorraldaja koostas 24.09.2008 uue piiride kulgemise ettepaneku nr 5-1.8/439, mille kaebaja sai kätte 26.09.2008 ja esitas sellele 10.10.2008 motiveeritud vastuväited. Vastustaja koostas 06.03.2009 vastuse vastuväidetele ja saatis need kaebajale 04.05.2009, mille kaaskirjas määras vastustaja kaebajale tähtaja omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kaebaja esitas omapoolsed seisukohad 04.06.
7. Vastustaja kujundas 25.06.2009 lõplikud seisukohad. Kaebaja vaidlustab nii piiride kulgemise ettepaneku kui ka vastustaja mõlemad kirjad. Kaebaja eesmärgiks on saavutada vastustaja ettepanekute kehtetuks tunnistamine ja talle maa erastamine esialgu taotletud ja varem kindlaks määratud piirides ning oma olemuselt on tegemist tühistamiskaebusega. Vastustaja on ettepaneku tegemise ja edasisel menetlemisel rikkunud HMS. Kaebaja hinnangul võib ettepanek olla ka tühine, sest sellest ei selgu millist maad ja millises ulatuses kaebajale erastada soovitakse. Ettepanek on õigusvastane HMS § 55 lg 1 rikkumise tõttu. Igal juhul on ettepanekuga rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning jätnud arvestamata kaebaja huvid ja jätnud arvestamata kaebaja õiguspärase ootuse. Ettepanek on põhjendamata ega ole kooskõlas erastamisavalduse esitamise ajal kehtinud õigusega. Vaidlus puudutab endise V talu A-43 maid. Saare Maavalitsuse 09.07.2009 tõendi kohaselt ei ole ettepanekus märgitud J. K´ut ja KK´ut kõnealuse maa osas omandireformi õigustatud subjektiks. Seetõttu ei saa nendega sõlmida kokkulepet, millele ettepanekus viidatakse. Seega ei ole vastustaja ettepaneku tegemisel väljaselgitanud kõiki asjaolusid, rikkudes HMS §
8. Vastustaja on ettepanekus jätnud arvestamata ja kaalumata kaebaja ja kolmanda isiku huvid. Ettepaneku kohaselt soovitakse kaebajale erastada maad taotletust vähem ning see maa on halvemas kohas ja halvema kvaliteediga. Lähtuda oleks tulnud mitte ainult maatükkide pindalast vaid arvestada ka maatükkide tegelikku väärtust. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja ja kolmanda isiku õiguspärase ootuse. Ettepanek on sisuliselt põhjendamata ega vasta HMS § 56 lg 1-3 nõuetele. 3 3-09-1625 Vaidlustatud haldusakt on vastuolus kaebaja poolt erastamisavalduse ajal kehtinud õigusele. Kaevatavad haldusaktid tuleb tunnistada kehtetuks. Kaebuse 08.02.2010 täienduses märgib kaebaja, et haldusakt annab aluse õiguspäraseks ootuseks vähemalt selle kehtivuse ajal ning selle haldusakti hilisem kehtetuks tunnistamine ei saa muuta olematuks vahepeal tekkinud õiguspärast ootust. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks haldusorgani viivitus tooma isikule kaasa ebasoodsama olukorra. Vastustaja on jätnud kaebaja taotlused maa erastamiseks mõistliku aja jooksul läbivaatamata ning sellega võttis endale riski, et õiguslik olukord võib vahepeal muutuda ning tuleb saavutada taotlejate poolt soovitud lahendus. Vastustaja käitumine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Vaidlustatud eelhaldusaktidest ei selgu erastatava maa tegelik suurus. Kuna J. K ja K. K ei ole Saare Maavalitsuse 09.07.2009 õiendi kohaselt maa tagastamise õigustatud subjektid, siis ei saa vaidlus puudutada nende õigusi ja huve. 14.09.2010 kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et asjas ei ole vaidlust kaebeõiguse, vaidluse olemuse, kaebuse esitamise tähtaegsuse üle. Vaidlus on selle üle, kas piiride kulgemise ettepanek on õiguspärane või mitte. Kaebaja taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist alternatiivsena nende tühisuse tuvastamist. Õiguspärane ootus tuleneb varasematest haldusaktidest ning vastustaja tegevusest. Vastustaja ei ole varasemast toonud esile asjaolusid, mis tingiksid maa erastamise muudes piirides kui korraldustes nr-d 311-
9. Ka juhul kui need asjaolud esinevad, ei saa neid kasutada kaebaja jaoks ebasoodsamate haldusaktide andmiseks, sest viivitus ei olnud tekkinud nende süül. Haldusorgani enda algatusel haldusaktide kehtetuks tunnistamine annab tunnistust ta enda puudulikkust tegevusest. Erastava maa suurus on ebaselge. Kohaldamisele kuulub maa ostueesõigusega erastamise taotluse ajal kehtinud õigus. Maa erastamine ei saa riivata teiste kolmandate isikute õigusi, sest tõendamata on nende isikute õigus sama maa tagasi taotlemisel. Vastustaja on jätnud arvestamata kaebaja õigustega. Oluline on arvestada maa väärtusega mere kaldal. Kaevatavatest piiriettepanekust ei selgu, kuidas on nende alusel võimalik hinnata jaotatava maa võrdsuse kriteeriumit. 25.04.2011 täpsustuses märgib kaebaja ja kolmas isik P. P, et vastustaja ei ole esitanud täiendavad dokumente ega väiteid ning taotlesid asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja selgitusel saatis maakorraldaja 24.092008 V talu nr 43 maadest erastamise ja tagastamise taotlejatele erastava maa kulgemise piiride ettepaneku. 10.10.2008 esitas kaebaja ettepanekule vastuväited. 06.03.2009 vastuses otsustas maakorraldaja jätta piiride kulgemise ettepaneku muutmata. Kuna vastus saadeti lihtkirjaga, saadeti 04.05.2009 vastus uuesti tähtkirjaga. 04.06.2009 esitas kaebajal sellele vastuväited. 25.06.2009 saatis vallavalitsus vastuse viimati nimetatud seisukohtadele, millega jäeti 06.03.2009 ettepanek muutmata. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja poolt viidatud korraldused nr 312, 313 on kehtetud ning ei saa olla aluseks kaebaja õiguspärasele ootusele. Korraldust nr 311 ei ole olemas, viide istungi protokollis sellele korraldusele ei tähenda , et selline korraldus on vastu võetud. 4 3-09-1625 Nimetatud asjaolu tuvastas vallavalitsus korraldusega nr 135, mis on jõustunud. Põhjendamatu on väide, et kaebajale pakutakse erastamiseks vähem maad, kui ta on taotlenud. Kaebaja on esitanud taotluse 15 ha erastamiseks, vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek vastab taotletud suurusele. Kaebaja 10.10.2008 vastuväidetes soovis kaebaja erastada maad kuni mereni. Kuna V talu ranna— ala kuulub Küdema lahe hoiuala kossseisu, saaks selle erastamine toimuda üksnes erandina hoiuala valitseja loal. Vallavalitsus pöördus 14.11.2008 Saaremaa Keskonnteenistuse poole järelepärimisega, 03.12.2008 saadud vastuse kohaselt ei pea amet otstarbekaks hoiuala koosseisu kuuluva maa erastada. Samal seisukohal on ka Keskkonnaameti Hiiu-Lääne- Saare regioon, kes vaatas kaebaja taotluse täiendavalt läbi 01.01.
10. Ametid osundasid sellele, et kaebaja elamu ei asu kaitsealusel maal ning selle juurde on võimalik maaüksus moodustada ilma kaitsealust maad selle koosseisu arvamata. Seega puudub vastustajal võimalus arvata erastava maa koosseisu endise V talu ranna-ala. Erastamisele kuuluva maatüki koosseisus on nii haritavat maad kui ka rohumaad, kuid suurem osa sellest on metsamaa. Vastustaja hinnangul on ettepanekut tehes järgitud võrdse jagamise põhimõtet. HMS § 5 lg 5 ei näe ette, et haldusmenetlusele ei kuulu kohaldamisele need materiaalõiguse normid, mis on kehtestatud pärast haldusmenetluse alustamist. Kaebajale oleks tulnud koostada ostueesõigusega erastamise ettepanek ka sellisel juhul, kui endisele talumaale ei oleks tagastamise taotlust esitatud. J. K ja K. K on tunnistada maa tagastamise õigustatud subjektideks V talumaade osas nõudeõiguse loovutamise teel. 19.11.2007 korraldusega nr 149 anti nimetatud isikutele ja kaebajale tähtaeg maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kaebaja esitas korraldusele nr 149 vaide, mis jäeti vallavalitsuse poolt 05.02.2008 korraldusega nr 24 rahuldamata. Nimetatud korraldus on kehtiv. Kolmas isik P. P toetab kaebust ja palub kaebus rahuldada. Põhjendatud on nii tühistamisnõue kui ka tühisuse tuvastamise nõue. Kolmandal isikul ei ole vastuväited kaebusele. Kolmandad isikud J. K ja K. K toetavad vallavalitsuse seisukohti. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
11. Kaebaja hinnangul hakkas vaidlustatud haldusaktide kohtus vaidlustamise tähtaeg kulgema alates vastustaja 25.06.2009 kirja kaebajale kättetoimetamisest, sest alles 25.06.2009 kirjaga kujundas vastustaja oma lõpliku seisukoha piiride kulgemise ettepaneku osas. Ka vastustaja hinnangul hakkas halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema vallavalitsuse poolt 25.06.2009 vastuskirja kättesaamisest. Kohus nõustub menetlusosaliste tühistamiskaebuse esitamise tähtaja kulgemise tähtaja osas. 5 3-09-1625 Esitades kaebuse kohtule esmaspäeval 27.07.2009 on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Samas taotleb kaebaja tuvastada Mustaja valla maakorraldaja 24.09.2008 piiride kulgemise ettepaneku nr 5-1.8/439 tühisus. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on nimetatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Põhjendatud huviks on tulenevalt kaebusest eesmärk määratleda erastatava maa piirid oktoobris 2001 koostatud katastriüksuse plaani alusel. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel on vastustaja vaidlustatud ettepaneku tegemisel lähtunud olematute subjektide väidetavatest õigustest, kuna J. K ega K.K ei ole V talu maade osas omandireformi õigustatud subjektideks. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et V talu nr A-043 maa tagastamise õigustatud subjektiks tunnistati ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 20.12.1993 otsusega nr 16/275 PK. Kohtule on esitatud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise avaldused, milles PK loovutab nõudeõiguse V talu nr A -043 osas oma poegadele K. K´ule ja J. K´ule (tl 104, 105). Samuti on kohtu toimikus Lääne Politseiprefektuuri 08.10.2008 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 56-61), milles kirjeldatud asjaolude kohaselt kriminaalmenetluse käigus läbiviidud käekirja ekspertiisiaktis leiti, et nõudeõiguse loovutamise avaldused on allkirjastatud P. K´u poolt (tl 60). Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber ekspertiisiaktis nr DK-0168-08/2847 antud hinnangud eksperdi poolt uuritud käekirjadega seoses tuvastatud asjaolude osas. Lähtudes eeltoodust on J. K ja K.K V talu nr A-43 maa tagastamise õigustatud subjektideks ning kaebaja väited selle kohta, et puuduvad vaidlustatud ettepanekus märgitud isikud kokkuleppe sõlmimiseks, on alusetud. Kaebaja hinnangul tuleb talle erastada maa seni juba kindlaks määratud piirides. Kaebaja väidetel määrati erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid kindlaks 20.12.2001 korraldusega nr
12. Mustajala Vallavalitsuse 15.10.2007 korraldusega nr 135 on tuvastatud, et 20.12.2001 ei ole korraldust nr 311 vastuvõetud ning vallavalitsuse 20.12.2001 istungi protokoll on eksitav päevakorra p 4 osas, kus on märgitud, et vastu on võetud korraldus nr 311 (tl 25-28). Asjas esitatud tõendite kohaselt on korraldus nr 135 jõustunud. Lähtudes eeltoodust ei saa erastamisetoimingute jätkamise põhistamisel kaebaja tugineda korraldusele nr
13. Kaebaja on seisukohal, et talle tuleb maa erastada juba varem kindlaks määratud piirides, kaebuse lisades nr 3 ja 4 toodud plaanide alusel, kuna korraldus nr 311 ei määratle piisavalt täpselt erastatava maaüksuse piire. Kaebajad on esitanud kohtule oktoobris 2001 koostatud plaanid (8, 19, 20). 6 3-09-1625 Samad plaanid asuvad ka haldusaja nr 3-06-446 toimikus, mis esitati korralduste nr 312, nr 313 lisadena kaebuse juurde (samas tl 26, 66). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega antud asjas on tuvastatud, et nimetatud plaanid ei ole korralduste nr 312, nr 313 lisad (tl 226 pöördel). Lähtudes eelpoolt tuvastatud asjaoludest ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited talle maa erastamiseks koostatud korralduse nr 311 olemasolu kohta. Oktoobris 2001 koostatud plaanidel puuduvad viited katastriüksuse moodustamise õigusliku aluse kohta ja vastavatele vallavalitsuse korraldustele. Kaebaja ei saa maa erastamisel tugineda olematule korraldusele ega õigusliku aluseta tehtud katastriüksuse mõõdistamisele. Nimetatud asjaoludel ei saanud kaebajal tekkida mingit ootust maa ostueesõigusega erastamiseks korralduse nr 311 ja oktoobris 2001 koostatud plaanide alusel. Samuti ei saa kaebaja käesolevas asjas tugineda õigusvastaseks tunnistatud korraldustele nr 312, 313 ning nimetatud korralduste aluseks olnud maa erastamise toimingutele seoses maa piiride ja suuruse määramisega. Arvestades haldusasjas nr 3-06-446 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid pidid kaebaja arusaama, et korraldused nr 312, 313 tunnistati õigusvastaseks põhjusel, et korraldustega määrati ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piirid ebaõigesti. Seetõttu ei saanud kaebajal järgnevate maa erastamistoimingute läbiviimisel tekkida/olla tulevikku suunatud õiguspärast ootust, et talle kuulub maa erastamisele õigusvastaseks tunnistatud korralduste aluseks olnud plaanidel märgitud suuruses ja piirides. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Mustaja Vallavalitsus esitas kaebajale ja kolmandatele isikutele 24.09.2008 koostatud piiride kulgemise ettepaneku koos piiride kulgemise plaaniga (tl 41, 42). Asjaolu, et kaebajale oli piiride kulgemise ettepanek arusaadav, kinnitavad piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväidete ja kohtule esitatud kaebuse sisu (tl 43-44, 51-52). Kohtule on esitatud 02.11.2010 koostatud endisel V kinnistu lahusmaatükkidel kasvava metsa analüüs, mis võimaldab hinnata eri maatükkidel kasvava metsa väärtust ja neid omavahel võrrelda (tl II kd 5-11). Nimetatud materjalid saadeti 11.11.2010 ka kaebaja esindajale tutvumiseks (samas tl 29). 26.02.2011 toimunud kohtuistungil kaebaja esindaja viitas asjaolule, et nimetatud hindamine on tehtud alles kohtumenetluse käigus ning ei saanud seetõttu olla aluseks vaidlustatud piiride kulgemise ettepanekule. Samas kaebaja ei vaidlustanud hindamise tulemusi ega vastustaja poolt hindamise tulemuste kohta esitatud väiteid. Õige on kaebaja väide selle kohta, et haldusakti andmise kaalutused peavad kajastuma haldusaktis endas. Samas on oluline märkida, et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samuti võib haldusorgan üldjuhul põhjendatud kaalutluste olemasolul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Oluline on vastavate kaalutluste olemasolu ja väljatoomine ostueesõigusega maa erastamiseks vastuvõetavas korralduses. Seega ei too erastamise eeltoimingute raames läbiviidud tagastamisele kuuluval kasvava metsa analüüs ja piiride ettepaneku selgitamine vastustes vastuväidetele iseenesest kaasa piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasust. 7 3-09-1625 Kaebaja väidetel soovitakse talle erastada taotletust vähem maad. Kaebaja hinnangul on tähelepanuta jäetud asjaolu, et maa võrdsel jagamisel tuleb lisaks maatüki suurusele, arvesse võtta ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavaid erinevaid tegureid, silmas tuleb pidada maatükkide tegelikku väärtust. Kaebaja väidetel kuulub talle ettepaneku alusel erastamisele vähem väärtuslikum maa, sest tagastamisele kuuluval maal asub väärtuslikum mets. Õigusvastaselt võõrandatud maa jagamisel maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide vahel tuleb lähtuda MRS § 9 lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõttest, mille kohaselt tuleb lisaks maatükkide suurusele arvestada ka muid maa kasutamise võimalusi ja väärtust mõjutavaid asjaolusid ning maatükkide tegelikku väärtust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas vastustajale avalduse 15 ha maa erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde endise V talu nr A-43 maast. Kaebaja ei ole oma väidet talle avaldusest soovitus väiksema maatüki erastamise kohta mingil moel põhistanud. Vastustaja väidete kohaselt saab vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel erastada kaebajale maad 15 ha ulatuses. Hinnates vastustaja poolt kohtuistungil esitatud väiteid (tl 32), piiride kulgemise ettepanekule lisatud asendiplaani ja selle mõõtkava (tl 42), ei ole tõendatud kaebaja väited selle kohta, et talle erastatakse taotletust vähem maad. Vastustaja on esitanud õigusvastaselt võõrandatud V talule nr A-43 kuulunud maatükkidel kasvava metsa väärtuse kohta koostatud analüüsi (II kd tl 7-11). Hinnates hindamise tulemusi ja vastustaja esindaja selgitusi kohtuistungil seoses maatükkide väärtustega, nõustub kohus vastustaja väidetega selle kohta, et erastamiseks määrataval maal kasvava metsa väärtus on proportsionaalne kaebajale erastamisele kuuluva osaga endisest V talu maadest. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et talle kuulub erastamisele vähem väärtuslikum maa. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja taotluse lahendamisel tuleb kohaldada HMS § 5 lg 5, mis sätestab, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kaebaja on seisukohal, et tema avaldus tuleb läbi vaadata selle õiguse alusel, mis kehtis haldusmenetluse algatamise aluseks oleva taotluse esitamise ajal. Haldusmenetluse mõiste on toodud HMS § 2, mille kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid haldusmenetlust reguleerivate õigusnormide muutmise kohta. Kaebaja esitas tähtaegselt avalduse maaostueesõiguse erastamiseks talle Mustajala vallas Võhma külas Niidu maaüksuse kuuluvate hoonete juurde ning erastava maa suuruse ja piiride määramisega alustas vallavalitsus
14. aasta mais. Kogutud tõendite kohaselt asub endise V talu lahustükist osa Natura 2000 Küdema lahe linnu- ja loodusalakoosseisus ja Küdema lahe hoiualal. Maatükk asub osaliselt ka Läänemere ranna piiranguja ehituskeeluvööndis. Nimetatud asjaolude üle menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. 8 3-09-1625 HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Alates 01.08.2009 jõustunud MRS § 20 lg 12 kohaselt ei kuulu erastamisele ja kasutusvaldusesse andmisele looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- või piiranguvööndi maa, püsielupaiga maa, samuti kaitstava looduse üksikvõi muu objekti juurde kuuluva maa ning Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa või mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 1.–
15. lõikes sätestatud ulatuses või kasutusvaldusesse andmist kuni käesoleva seaduse § 233
16. lõikes sätestatud ulatuses. Käesoleva lõike alusel erandina erastatud maa ei kuulu looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud alustel riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse ja see on kohustuslik ka omandiõiguse üleminekul. Hinnates asjas esitatud vaidlustatud piiride kulgemise ettepanekut ning selle juurde koostatud asendiplaani (tl 41, 42), on maaüksus kompaktne, lihtsa kuju ja selgete piiridega ning piirneb avalikult kasutatava teega. Arvestades seda, et kaebajale kuuluv elamu ei asu kaitsealusel maal ning Keskkonnaamet ei pidanud võimalikuks anda erandkorras õigust maa erastamiseks (tl 94-95), puudub kaebajal seaduslik alus nõuda maa erastamist Natura 2000 Küdema lahe linnu- ja loodusalal, Küdema lahe hoiualal. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei saa Natura 2000 Küdema lahe linnu- ja loodusala koosseisus ja Küdema lahe hoiualal asuvat maatüki väärtust arvestada MRS § 9 lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõtte kohaldamisel. Lähtudes HMS § 63 lg 2 on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Mustajala Vallavalitsuse 24.09.2008 piiride kulgemise ettepanekust nr 5-1.8/439 on näha, et selle koostas Mustaja Vallavalitsus ja selle adressaadiks on kaebaja ja asjas kaasatud kolmandad isikud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastustajal oli pädevus ettepaneku tegemiseks. Asjas ei ole esitatud väited ega tõendeid, millest saab järeldada, et ettepaneku alusel tuleb toime 9 3-09-1625 panna õiguserikkumine: nimetatud asjaolu ei tulene ka ettepaneku sisust, asendiplaanist ega kaebaja vastuväidetele esitatud vastustest. Samuti ei ole esitatud asjas väiteid ega tõendeid ettepaneku sisu vastuolulisuse või täitmise võimatuse kohta. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tooksid kaasa haldusakti tühisuse. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 10