§-s 183 käsitletava kohustusega teatud toimingut 2
lg-st 1 tuleneb, et vastava asendamatu toimingu tegemiseks sundtäitmise läbiviimine on võimalik üksnes eeldusel, et täitedokumendiga on üheselt määratud toimingu tegemise tähtpäev (kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks...). Sarnaselt eeltoodule oli raudteeülesõidukoha rajamise kohustus asendamatu toiming. 08.12.2006 Harju Maakohtu otsuse ja seaduse kohaselt toimub antud kohustuse täitmine õigustatud isiku arvel, kuid koormatud kinnisasja omaniku poolt või koormatud kinnisasja omanik korraldab antud kohustuse täitmise. Kui kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et tegemist on asendamatu toiminguga raudteeülesõidukoha rajamise osas, tuleb järgida
regulatsiooni, mille kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Tulenevalt
lõike koosmõjust, lasub hagejal vaid siis kohustus raudteeülesõidukoha rajamiseks kui kostja tagab selle finantseerimise. Arvestades, et kostja keeldus kõigi kulude kandmisest ja kulude kandmine ei ole millegagi tagatud, on hagejal õigus keelduda raudteeülesõidukoha rajamisest. Eeltoodu kohaselt tuleb TsMS § 188 lg-t 2 tõlgendada nii, et juhul kui kostja keeldub tagamast raudteeülesõidukoha ehitustööde finantseerimist, on õigus pöörata sissenõue kostja varadele enne kohustuse täitmist, so enne asendatava toimingu (raudteeülesõidukoha ehitamist) tegemist. Kostja käitus hea usu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt. Kostja algatas täitemenetluse kohustuse täitmiseks, mis seaduse kohaselt on vastastikune kohustus (
Kostja deklareeris, et ta ei täida enda kohustusi suuremas ulatuses kui 50%. Juhul, kui eeltoodud asjaolud ja põhjendused ei võimalda hagi rahuldada või ei vii pooli kompromissile, palus hageja lahendada alternatiivse nõude TsMS § 368 lg 2 alusel. Tuvastada, et Harju Maakohtu 08.12.2006 otsuse resolutiivosa p 2 kohaselt tulenevad alljärgnevad hageja ja kostja õigused ja kohustused: Hagejal on kohustus tagada kostjale juurdepääs üle hagejale kuuluva kinnistu; tuvastada, et hageja on antud kohustuse täitnud; tagada raudteeülesõidukoha ehitamine vastavalt kehtestatud nõuetele kostja arvel. Hagejal on õigus keelduda raudteeülesõidukoha ehitamise tagamisest kui kostja ei esita tagatist või ei tasu ette ehitamise eeldatavaid kulusid. Kostjal on kohustus tagada või ette tasuda raudteeülesõidukoha ehitamise kulud; ette tasuda avaliku konkursi läbiviimise kulud. Kostjal on õigus osaleda raudteeülesõidukoha ehitaja leidmiseks läbiviidava avaliku konkursi läbiviimisel, sh otsustada kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal on kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kuigi maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus, tuleb lähtuda otsuse resolutsioonist. Ükski hageja esitatud asjaolu ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude, mistõttu on võimalik tuvastada, kellel on täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht ja mis ajal tuleb kohustus täita. Hageja ei esitanud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjakohaseid väiteid.
lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Hageja väide, et tal puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole asjakohane. Hageja esitatud asjaolud ei saa olla
Puudub hageja põhjendus, miks mõni teine isik peale hageja ei saaks teostada projektile vastavaid ehitustöid raudteeülesõidu rajamiseks. Kuivõrd hagejal oli kohtulahendist tulenev kohustus nii ülesõidukoha rajamiseks kui selle kaudu ülesõidu teostamise talumiseks, lasub hagejal kohustus taluda kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemist ja selle võimaldamiseks hoiduda ehitustööde perioodil raudteeliiklusest ehitustööde kohas. Kohtuotsusega on asendatud ka hageja nõusolek ülesõidukoha rajamiseks. Seetõttu oli võimalik raudteeülesõidu rajamise kohustuse sundtäitmine täitemenetluses
Et hageja poolt raudteeülesõidu rajamise kohustuse suhtes on kohaldatav
Vaidluse lahendamisel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 tehtud otsuses andnud selge suunise, milles seisneb tsiviilasjas lahendamisele kuuluv vaidlus ning TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue. Hageja poolt avaldatu sellele ei vasta. Tegemist ei ole mitte olemasolevat olukorda määratleva tuvastusnõudega, vaid hageja poolt väljapakutud kompromissi tingimuste formuleeringuga, millel oleks uusi õigusi ja kohustusi loov, mitte olemasolevat olukorda selgitav sisu. Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue ei täidaks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse selgitamise eesmärki, vaid muudaks olukorda segasemaks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 Riigikohtu poolt antud suunist silmas pidades ei ole hagejal võimalik hagiavalduse asemel esitada alternatiivset nõuet. Alternatiivse nõude esitamisel on tegemist hagi muutmisega TsMS§ 376 mõistes, milleks kostja oma nõusolekut ei andnud. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitel on nõue rahuldatud, hageja ei takista kostjal kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamist. Kostja peab nõude mitterahuldamiseks asjaolu, et hageja ei ole raudtee ülesõidukohta rajanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja ei takista kostjat raudtee ülesõitu kasutada. Seega oli
lg-st 1 tulenev eeldus hagi esitamiseks olemas ja hageja oli õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ka
lg-s 2 märgitud eeldus vastuväidete lubatavuse kohta on täidetud, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ja selle kostja poolt täitmiseks esitamist ei saanud hageja eeldada, kuidas kostja kohtuotsust tõlgendama hakkab. Tulenevalt
lg 1 sõnastusest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste näidisloeteluga („eelkõige“), mis tähendab, et hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjusi. 19.01.2011 otsuses märkis Riigikohus, et uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus. Hageja esitas tuvastusnõude, kostja nõuet ei esitanud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et alternatiivse nõude esitamisega hageja muutis hagi. Kooskõlas TsMS § 370 lg-ga 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seda hageja tegigi. Kuna kohus rahuldas hageja esimese nõude, ei pea alternatiivset nõuet lahendama. Kohus leidis, et esimese nõude rahuldamise põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele. Ülalmärgitud põhjendustel kuuluks tuvastamisele, et raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja. Apellatsioonkaebus 5. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 23.11.2011 otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud
lg-t 1 ja 2 ning sundtäitmise täiteasjas nr 008/2009/1007 lubamatuks tunnistanud. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja on nõude rahuldanud, kuivõrd ei takista kostjal raudteeülesõidu kasutamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et raudteeülesõitu käesoleval ajal ei eksisteeri ning kui raudteeülesõitu ei eksisteeri, ei ole võimalik tuvastada, et hageja ei tee selle 5
lg-s 1 näidisloetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjustest ja hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjuseid. Selles osas ei vasta otsus põhjendatuse nõudele. Võib järeldada, et maakohus kahtleb
Kuna sundtäitmine algatati seoses raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittetäitmisega ja selle kohustuse üle on läbivalt toimunud vaidlus, ei saa sundtäitmist
Raudteeülesõidukoha puudumisel ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja täidab mittetakistamise kohustust. Hageja on asja uuel läbivaatamisel raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjusena nimetanud, et väidetavalt pole kohustus muutunud sundtäidetavaks ja tuginenud käsitlusele raudteeülesõidu rajamisest kui asendamatust toimingust või asendatavaks toiminguks olemise korral vajadusest tagada kostja poolt raudteeülesõidukoha rajamise finantseerimine. Raudteeülesõidukoha rajamise osas ei ole hageja asja uuel läbivaatamisel väitnud, et see kohustus on täidetud (seda ei väitnud hageja ka asja esmakordsel läbivaatamisel) või et kohustus puudub. Hageja põhjendusi raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittesundtäidetavuse kohta ja kostja vastuväiteid nendele argumentidele ei ole maakohus otsuses käsitlenud. Samuti ei ole käsitletud poolte väiteid ja vastuväiteid asja esimesel läbivaatamisel. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et
lg-s 2 sätestatud tingimus on hageja vastuväite puhul täidetud.
lg 2 sätestab täitedokumendiks oleva kohtuotsuse suhtes täiendavad tingimused sundtäitmisele vastuväidete esitamiseks ning vaieldamatult on tingimuste näol tegemist objektiivsete asjaoludega, mitte sellega, milline on kellegi subjektiivne hinnang täitedokumendiks olevale kohtulahendile. Seega saaks täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul nõude täitmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla, kui see on toimunud pärast kohtuotsuse jõustumist. Antud juhul ei ole objektiivsed asjaolud võrreldes täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumise eelse olukorraga muutunud ja
Riigikohus märkis, et raudteeülesõidu rajamise kohustuse osas selguse saamiseks on vajalik TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud hagi esitamine, mille tegemata jätmisel ei saa täiteasjas nr 008/2009/1007 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla täitedokumendi ebaselgus. Kostja jääb maakohtus avaldatud seisukoha juurde, et hageja ei ole Riigikohtu otsuse kohast tuvastusnõuet esitanud ja maakohus oleks pidanud hageja alternatiivse nõude jätma menetlemata. Tulenevalt vaidluse sisust pidanuks
lg 2 kohane tuvastusnõue puudutama seda, kas täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tuleneb hageja kohustus raudteeülesõidu rajamiseks või mitte. 05.04.2011 menetlusdokumendis formuleeritud hageja 6
MS § 368 lg-s 2 nimetatud nõude puhul. Kuna TsMS § 368 lg 2 alusel on nõue esitatud alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele, ei saanud kohus alternatiivsetest nõuetest esimese rahuldamisel asuda täitedokumendist tulenevaid õigusi ja kohustusi sisustama. Maakohus on
Maakohus on asunud seisukohale, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 on hagejat küll kohustatud tagama kostja juurdepääs kinnistule, kuid mitte juurdepääsu rajama. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 pole üldse märgitud, kes peaks ülesõidu rajama. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-i 2 sisustanud ebaõigesti ning jätnud tähelepanuta, et resolutsiooni kohaselt ei olnud hageja mitte üksnes kohustatud kostjale juurdepääsu tagamiseks, vaid juurdepääsu tagamiseks raudteeülesõidu rajamise teel. Kuigi resolutsiooni p-s 2 ei ole selgesõnaliselt nimetatud, et raudteeülesõidu peab rajama hageja, tuleneb see p-i 2 sõnastusest ning asjaolust, et p-s 2 on nimetatud hageja kohustused. Täitedokumendi resolutsiooni kohaselt on raudteeülesõidukoha rajamine hageja kohustus ja maakohtu seisukoht otsuse resolutsioonis on ebaõige. Kuna täitedokumendi sisustamise nõue on esitatud alternatiivselt, oleks maakohtul olnud võimalik täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste osas seisukoht võtta üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmisel (jättes kõrvale alternatiivse nõude esitamise lubamatuse TsMS §-st 376 tulenevalt). Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse viited täitedokumendiks oleva kohtuotsuse põhjendavas osas avaldatule. Samuti on asjakohatu viide, et seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Jättes selgitamata, millisest seadusest antud kohustus tuleneb, on maakohus möönnud, et selline kohustus kehtib üksnes eelduslikult. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada erilisi asjaolusid, millest isegi üldjuhul teed vajava isiku poolt tee rajamise kohustusega nõustudes ei saa seda pidada kostja kohustuseks. Hagejale maa ostueesõigusega erastamise tingimuseks oli kostjale läbi hagejale erastatava maa juurdepääsu tagamine. Juurdepääsu teostamiseks vajalik raudteeülesõit eksisteeris seni kuni hageja selle lammutas. Oleks põhjendamatu, kui hagejale maa erastamise tingimuseks 7
lg-s 1 otsesõnu mainimata alusel, ei ole maakohus otsuse põhjendamiskohustust rikkunud. Kuigi apellant väitis kaebuses, et maakohus osade tema väidete osas seisukohti ei kujundanud, esitati vastav väide äärmiselt abstraktselt ning kostja ei toonud apellatsioonkaebuses esile, et väidetav kostja seisukohtade käsitlemata jätmine oleks toonud kaasa lõppjäreldustes ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus tuvastas kõik hagi rahuldamiseks ja kohtuotsuse tegemiseks olulised asjaolud. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.