← Eesti

2-09-12996/41

Obsah (5)§ 183§ 182§ 21§ 221§ 368

Tsiviilasi nr: 2-09-12996 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2012.a, Tallinn Tsiviilasj

§-s 183 käsitletava kohustusega teatud toimingut 2

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 taluda, so asendamatu toiminguga, mida saab teha üksnes võlgnik ise.

§ 183

lg-st 1 tuleneb, et vastava asendamatu toimingu tegemiseks sundtäitmise läbiviimine on võimalik üksnes eeldusel, et täitedokumendiga on üheselt määratud toimingu tegemise tähtpäev (kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks...). Sarnaselt eeltoodule oli raudteeülesõidukoha rajamise kohustus asendamatu toiming. 08.12.2006 Harju Maakohtu otsuse ja seaduse kohaselt toimub antud kohustuse täitmine õigustatud isiku arvel, kuid koormatud kinnisasja omaniku poolt või koormatud kinnisasja omanik korraldab antud kohustuse täitmise. Kui kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et tegemist on asendamatu toiminguga raudteeülesõidukoha rajamise osas, tuleb järgida

§ 182

regulatsiooni, mille kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Tulenevalt

§ 21regulatsiooni ja VÕS § 111 regulatsiooni, sh viidatud paragrahvi 7.

lõike koosmõjust, lasub hagejal vaid siis kohustus raudteeülesõidukoha rajamiseks kui kostja tagab selle finantseerimise. Arvestades, et kostja keeldus kõigi kulude kandmisest ja kulude kandmine ei ole millegagi tagatud, on hagejal õigus keelduda raudteeülesõidukoha rajamisest. Eeltoodu kohaselt tuleb TsMS § 188 lg-t 2 tõlgendada nii, et juhul kui kostja keeldub tagamast raudteeülesõidukoha ehitustööde finantseerimist, on õigus pöörata sissenõue kostja varadele enne kohustuse täitmist, so enne asendatava toimingu (raudteeülesõidukoha ehitamist) tegemist. Kostja käitus hea usu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt. Kostja algatas täitemenetluse kohustuse täitmiseks, mis seaduse kohaselt on vastastikune kohustus (

§ 21, VÕS § 111).

Kostja deklareeris, et ta ei täida enda kohustusi suuremas ulatuses kui 50%. Juhul, kui eeltoodud asjaolud ja põhjendused ei võimalda hagi rahuldada või ei vii pooli kompromissile, palus hageja lahendada alternatiivse nõude TsMS § 368 lg 2 alusel. Tuvastada, et Harju Maakohtu 08.12.2006 otsuse resolutiivosa p 2 kohaselt tulenevad alljärgnevad hageja ja kostja õigused ja kohustused: Hagejal on kohustus tagada kostjale juurdepääs üle hagejale kuuluva kinnistu; tuvastada, et hageja on antud kohustuse täitnud; tagada raudteeülesõidukoha ehitamine vastavalt kehtestatud nõuetele kostja arvel. Hagejal on õigus keelduda raudteeülesõidukoha ehitamise tagamisest kui kostja ei esita tagatist või ei tasu ette ehitamise eeldatavaid kulusid. Kostjal on kohustus tagada või ette tasuda raudteeülesõidukoha ehitamise kulud; ette tasuda avaliku konkursi läbiviimise kulud. Kostjal on õigus osaleda raudteeülesõidukoha ehitaja leidmiseks läbiviidava avaliku konkursi läbiviimisel, sh otsustada kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal on kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kuigi maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus, tuleb lähtuda otsuse resolutsioonist. Ükski hageja esitatud asjaolu ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude, mistõttu on võimalik tuvastada, kellel on täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht ja mis ajal tuleb kohustus täita. Hageja ei esitanud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjakohaseid väiteid.

§ 221

lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Hageja väide, et tal puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole asjakohane. Hageja esitatud asjaolud ei saa olla

§ 221lg-te 1 ja 2 kohase hagiavalduse aluseks. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud peavad kohtulahendi puhul olema tekkinud 3

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav, seega sundtäidetav. Sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus eksis formaliseerituse printsiibi rakendamisel ning samastas valesti täitedokumendi ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise. Ebaõige on hageja väide, et täitedokument on hageja poolt vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist. Kui see nii oleks, puuduks poolte vahel käesolevas tsiviilasjas menetletav vaidlus. Vaatamata väitele täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest enne täitemenetluse alustamist oli hageja siiski sunnitud möönma, et raudteeülesõidu rajamist pole toimunud. Samuti avaldas hageja, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, millest nähtuvalt hageja möönis, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole täidetud. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et raudteeülesõidukoha rajamise kohustus on asendamatu toiming

§ 183mõistes.

Puudub hageja põhjendus, miks mõni teine isik peale hageja ei saaks teostada projektile vastavaid ehitustöid raudteeülesõidu rajamiseks. Kuivõrd hagejal oli kohtulahendist tulenev kohustus nii ülesõidukoha rajamiseks kui selle kaudu ülesõidu teostamise talumiseks, lasub hagejal kohustus taluda kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemist ja selle võimaldamiseks hoiduda ehitustööde perioodil raudteeliiklusest ehitustööde kohas. Kohtuotsusega on asendatud ka hageja nõusolek ülesõidukoha rajamiseks. Seetõttu oli võimalik raudteeülesõidu rajamise kohustuse sundtäitmine täitemenetluses

§ 182kohaselt.

Et hageja poolt raudteeülesõidu rajamise kohustuse suhtes on kohaldatav

§ 182, on möönnud ka hageja.

Vaidluse lahendamisel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 tehtud otsuses andnud selge suunise, milles seisneb tsiviilasjas lahendamisele kuuluv vaidlus ning TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue. Hageja poolt avaldatu sellele ei vasta. Tegemist ei ole mitte olemasolevat olukorda määratleva tuvastusnõudega, vaid hageja poolt väljapakutud kompromissi tingimuste formuleeringuga, millel oleks uusi õigusi ja kohustusi loov, mitte olemasolevat olukorda selgitav sisu. Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue ei täidaks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse selgitamise eesmärki, vaid muudaks olukorda segasemaks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 Riigikohtu poolt antud suunist silmas pidades ei ole hagejal võimalik hagiavalduse asemel esitada alternatiivset nõuet. Alternatiivse nõude esitamisel on tegemist hagi muutmisega TsMS§ 376 mõistes, milleks kostja oma nõusolekut ei andnud. Menetluse käik

  1. 16.10.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. 07.06.2010 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 19.01.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu ja maakohtu ülalnimetatud otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Esimese astme kohtu otsus
  2. Maakohus tegi 23.11.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 008/2009/
  3. Kohus märkis, et täitemenetluse aluseks olnud kohtuotsuse põhjendavas osas, tulenevalt AÕS § 179 lg-st 1 on hageja, kui valitseva kinnisasja omanik, kohustatud rajama raudtee ülesõidukoha oma kulul ja jätnud rahuldamata raudtee ülesõidukoha rajamise tasu nõude, selgitades, et hagejal on võimalik nõuda kostjalt kahju hüvitamist arvestades hageja väidet, et 4

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 kostja lammutas varasema juurdepääsu. Seega põhjendas kohus vaidlusaluses otsuses, mille täitmisel tekkis käesolev vaidlus, et raudtee ülesõidukoha peab oma kulul rajama kostja. Otsuse resolutsiooni p-st 2 võib välja lugeda sama seisukoha. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama tähtajatu juurdepääs kostjale tema kinnistule raudtee ülesõidukoha rajamise teel. Kohtu arvates puudub otsuse resolutsiooni p-s 2 ebaselgus ja see on kooskõlas otsuse põhjendustes esitatud seisukohaga. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama kostjale juurdepääs kinnistule, resolutsiooni p-ga 2 ei ole kohustatud hagejat juurdepääsu rajama. Otsuses märgitu kohaselt tuleb hagejale juurdepääs kinnistule tagada raudtee ülesõidukoha rajamise teel, kohus ei ole ülesõidu rajamise kohustust nimetatud resolutsiooni p-ga 2 pannud hagejale. Kohus ei ole resolutsiooni p-s 2 märkinud, kes peaks ülesõidu rajama (hageja või kostja). Seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Sellele on ka otsuse põhjendavas osas viidatud ja märgitud, et ülesõidutee kulud peab kandma Tulundusühistu Bitest, kes teed vajab.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitel on nõue rahuldatud, hageja ei takista kostjal kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamist. Kostja peab nõude mitterahuldamiseks asjaolu, et hageja ei ole raudtee ülesõidukohta rajanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja ei takista kostjat raudtee ülesõitu kasutada. Seega oli

§ 221

lg-st 1 tulenev eeldus hagi esitamiseks olemas ja hageja oli õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ka

§ 221

lg-s 2 märgitud eeldus vastuväidete lubatavuse kohta on täidetud, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ja selle kostja poolt täitmiseks esitamist ei saanud hageja eeldada, kuidas kostja kohtuotsust tõlgendama hakkab. Tulenevalt

§ 221

lg 1 sõnastusest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste näidisloeteluga („eelkõige“), mis tähendab, et hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjusi. 19.01.2011 otsuses märkis Riigikohus, et uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus. Hageja esitas tuvastusnõude, kostja nõuet ei esitanud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et alternatiivse nõude esitamisega hageja muutis hagi. Kooskõlas TsMS § 370 lg-ga 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seda hageja tegigi. Kuna kohus rahuldas hageja esimese nõude, ei pea alternatiivset nõuet lahendama. Kohus leidis, et esimese nõude rahuldamise põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele. Ülalmärgitud põhjendustel kuuluks tuvastamisele, et raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja. Apellatsioonkaebus 5. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 23.11.2011 otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 221

lg-t 1 ja 2 ning sundtäitmise täiteasjas nr 008/2009/1007 lubamatuks tunnistanud. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja on nõude rahuldanud, kuivõrd ei takista kostjal raudteeülesõidu kasutamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et raudteeülesõitu käesoleval ajal ei eksisteeri ning kui raudteeülesõitu ei eksisteeri, ei ole võimalik tuvastada, et hageja ei tee selle 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 kasutamisele taksitusi. Takistuste raudteeülesõidukoha rajamisel. tegemine või mittetegemine selgub alles Riigikohus on käesoleva tsiviilasja lahendamisel tehtud otsuses selgelt eristanud hageja poolt juurdepääsu teostamiseks takistuste tegemisest hoidumise kohustust ja raudteeülesõidukoha rajamise kohustust. Riigikohus on saatnud tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks just seoses raudteeülesõidukoha rajamise kohustusega. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle toimuvas vaidluses ebaõige omistada määravat tähtsust takistuste tegemisest hoidumise kohustusele, nagu on teinud maakohus. Kostjale jääb ebaselgeks, mida on maakohus soovinud põhjendada seisukohaga, et tulenevalt sõnastusest (sõna „eelkõige“ kasutamisest) on

§ 221

lg-s 1 näidisloetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjustest ja hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjuseid. Selles osas ei vasta otsus põhjendatuse nõudele. Võib järeldada, et maakohus kahtleb

§ 221lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste esinemises.

Kuna sundtäitmine algatati seoses raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittetäitmisega ja selle kohustuse üle on läbivalt toimunud vaidlus, ei saa sundtäitmist

§ 221lg 1 alusel lubamatuks tunnistada viitega kostjale takistuste mittetegemisele.

Raudteeülesõidukoha puudumisel ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja täidab mittetakistamise kohustust. Hageja on asja uuel läbivaatamisel raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjusena nimetanud, et väidetavalt pole kohustus muutunud sundtäidetavaks ja tuginenud käsitlusele raudteeülesõidu rajamisest kui asendamatust toimingust või asendatavaks toiminguks olemise korral vajadusest tagada kostja poolt raudteeülesõidukoha rajamise finantseerimine. Raudteeülesõidukoha rajamise osas ei ole hageja asja uuel läbivaatamisel väitnud, et see kohustus on täidetud (seda ei väitnud hageja ka asja esmakordsel läbivaatamisel) või et kohustus puudub. Hageja põhjendusi raudteeülesõidu rajamise kohustuse mittesundtäidetavuse kohta ja kostja vastuväiteid nendele argumentidele ei ole maakohus otsuses käsitlenud. Samuti ei ole käsitletud poolte väiteid ja vastuväiteid asja esimesel läbivaatamisel. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 221

lg-s 2 sätestatud tingimus on hageja vastuväite puhul täidetud.

§ 221

lg 2 sätestab täitedokumendiks oleva kohtuotsuse suhtes täiendavad tingimused sundtäitmisele vastuväidete esitamiseks ning vaieldamatult on tingimuste näol tegemist objektiivsete asjaoludega, mitte sellega, milline on kellegi subjektiivne hinnang täitedokumendiks olevale kohtulahendile. Seega saaks täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul nõude täitmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla, kui see on toimunud pärast kohtuotsuse jõustumist. Antud juhul ei ole objektiivsed asjaolud võrreldes täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumise eelse olukorraga muutunud ja

§ 221lg-s 2 sätestatud nõue ei ole täidetud.

Riigikohus märkis, et raudteeülesõidu rajamise kohustuse osas selguse saamiseks on vajalik TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud hagi esitamine, mille tegemata jätmisel ei saa täiteasjas nr 008/2009/1007 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla täitedokumendi ebaselgus. Kostja jääb maakohtus avaldatud seisukoha juurde, et hageja ei ole Riigikohtu otsuse kohast tuvastusnõuet esitanud ja maakohus oleks pidanud hageja alternatiivse nõude jätma menetlemata. Tulenevalt vaidluse sisust pidanuks

§ 368

lg 2 kohane tuvastusnõue puudutama seda, kas täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tuleneb hageja kohustus raudteeülesõidu rajamiseks või mitte. 05.04.2011 menetlusdokumendis formuleeritud hageja 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 tuvastusnõue käsitles valdavas osas muid küsimusi, ning tuvastusnõude olemuseks oli mitte niivõrd täitedokumendiks oleva kohtuotsuse selgitamine raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse osas, kui võrreldes täitedokumendiga täiendavate õiguste ja kohustuste määratlemine, mida ei saa pidada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatule vastavaks. Hageja tuvastusnõue oli esitatud alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele. Seega pidi kohus esmajärjekorras lahendama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude ja selle rahuldamata jätmisel asuma hindama esitatud tuvastusnõuet. Ka seetõttu ei vastanud hageja nõue Riigikohtu otsuses tuvastusnõudega seoses väljendatud seisukohtadele, sest vaidluse maakohtusse tagasisaatmisel oli esmaseks küsimuseks, kellel lasub raudteeülesõidukoha rajamise kohustus. Esitades TsMS § 368 lg 2 kohase nõude alternatiivse nõudena täitemenetluse lubamatuks tunnistamisele, on hageja TsMS § 376 mõistes hagi muutnud. Kuna kostja ei ole selleks nõusolekut andnud ja on nõusoleku mitteandmist 25.04.2011 menetlusdokumendis kinnitanud, ei oleks kohus tohtinud TsMS § 376 lg-s 1 ja 2 sätestatust tulenevalt hagi muutmisega nõustuda ega alternatiivset nõuet menetleda. Kuna hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 viidates tuvastusnõude alternatiivsena sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele, pidi maakohus täitedokumendist raudteeülesõidu rajamise osas tulenevaid kohustusi hindama üksnes siis, kui jätab rahuldamata nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuivõrd maakohus on otsustanud rahuldada hageja nõuete esimese alternatiivi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistada, on otsuses raudteeülesõidu rajamise kohustuse osas avaldatu asjakohatu ja maakohus on otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest, sest antud küsimus ei omanud

§ 221alusel esitatud nõude lahendamisel tähtsust ja kuulunuks lahendamisele Ts

MS § 368 lg-s 2 nimetatud nõude puhul. Kuna TsMS § 368 lg 2 alusel on nõue esitatud alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele, ei saanud kohus alternatiivsetest nõuetest esimese rahuldamisel asuda täitedokumendist tulenevaid õigusi ja kohustusi sisustama. Maakohus on

§ 221alusel rahuldanud hageja nõude ebaõigesti.

Maakohus on asunud seisukohale, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 on hagejat küll kohustatud tagama kostja juurdepääs kinnistule, kuid mitte juurdepääsu rajama. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 pole üldse märgitud, kes peaks ülesõidu rajama. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-i 2 sisustanud ebaõigesti ning jätnud tähelepanuta, et resolutsiooni kohaselt ei olnud hageja mitte üksnes kohustatud kostjale juurdepääsu tagamiseks, vaid juurdepääsu tagamiseks raudteeülesõidu rajamise teel. Kuigi resolutsiooni p-s 2 ei ole selgesõnaliselt nimetatud, et raudteeülesõidu peab rajama hageja, tuleneb see p-i 2 sõnastusest ning asjaolust, et p-s 2 on nimetatud hageja kohustused. Täitedokumendi resolutsiooni kohaselt on raudteeülesõidukoha rajamine hageja kohustus ja maakohtu seisukoht otsuse resolutsioonis on ebaõige. Kuna täitedokumendi sisustamise nõue on esitatud alternatiivselt, oleks maakohtul olnud võimalik täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste osas seisukoht võtta üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmisel (jättes kõrvale alternatiivse nõude esitamise lubamatuse TsMS §-st 376 tulenevalt). Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse viited täitedokumendiks oleva kohtuotsuse põhjendavas osas avaldatule. Samuti on asjakohatu viide, et seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Jättes selgitamata, millisest seadusest antud kohustus tuleneb, on maakohus möönnud, et selline kohustus kehtib üksnes eelduslikult. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada erilisi asjaolusid, millest isegi üldjuhul teed vajava isiku poolt tee rajamise kohustusega nõustudes ei saa seda pidada kostja kohustuseks. Hagejale maa ostueesõigusega erastamise tingimuseks oli kostjale läbi hagejale erastatava maa juurdepääsu tagamine. Juurdepääsu teostamiseks vajalik raudteeülesõit eksisteeris seni kuni hageja selle lammutas. Oleks põhjendamatu, kui hagejale maa erastamise tingimuseks 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996 seatud kostjale juurdepääsu tagamise kohustuse täitmiseks vajaliku raudteeülesõidukoha taastamist käsitleda kostja poolt toimuvana. Täitedokumendiks oleva otsuse tegemiseni viinud menetluses tsiviilasjas nr 2-02-311 oli hageja läbivaks seisukohaks, et raudteeülesõidukoha rajamine on võimalik üksnes tema enda, mitte kostja poolt. Ka sellest tulenevalt tuleb otsuse resolutsioonis nimetatud raudteeülesõidu rajamist lugeda hageja kohustuseks. Kostja ei nõustu maakohtu otsuses avaldatuga, et hageja esimese nõude (s.o. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude) põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele ja tuvastamisele kuuluks, et raudteeülesõidukoha peab rajama kostja. Kohus peab esitama konkreetsed põhjendused, millele otsus ja selles avaldatud seisukohad tuginevad. Isegi kui kohus peab mõnes küsimuses asjakohaseks otsuses eelnevalt esitatud põhjendusi, tuleb konkreetselt määratleda, millised need on. Vastasel korral ei ole otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue täidetud. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et raudteeülesõidukoha peab rajama kostja, ei saaks selle asjaolu tuvastamist lugeda hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks, vaid üksnes hageja nõude osaliseks rahuldamiseks. Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb suures osas samadele väidetele ja asjaoludele, mida ta esitas juba maakohtus ja nende väidete ja asjaolude osas on maakohus juba seisukoha kujundanud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et raudteeülesõidukohta täna ei eksisteeri ja et see, kas hageja kostjat kinnisasjale juurdepääsemisel takistab või mitte saab ilmneda tulevikus. Kinnisasjale juurdepääsemiseks kohustava kohtulahendi alusel täitemenetluse algatamine on võimalik üksnes juhul, kui võlgnik sissenõudja suhtes täitedokumendist tulenevat hoidumise kohustust rikub, sest konkreetsel juhul on tegemist takistamisest hoidumiseks kohustava lahendiga. Raudteeülesõidukoha rajamise kohustuse osas märkis maakohus õigesti, et sellist kohustust hagejal vaidlusalusest täitedokumendist tulenevalt ei lasu. Maakohus leidis õigesti, et hageja neid kohustusi, mis talle täitemenetluse algatamise aluseks olevast täitedokumendist tulenevalt osaks saavad, ei riku ja et seetõttu tuleb täitemenetlus lubamatuks tunnistada.
  4. Kuivõrd maakohus ei leidnud hagi rahuldamisel, et hagi tuleb rahuldada mõnel

§ 221

lg-s 1 otsesõnu mainimata alusel, ei ole maakohus otsuse põhjendamiskohustust rikkunud. Kuigi apellant väitis kaebuses, et maakohus osade tema väidete osas seisukohti ei kujundanud, esitati vastav väide äärmiselt abstraktselt ning kostja ei toonud apellatsioonkaebuses esile, et väidetav kostja seisukohtade käsitlemata jätmine oleks toonud kaasa lõppjäreldustes ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus tuvastas kõik hagi rahuldamiseks ja kohtuotsuse tegemiseks olulised asjaolud. 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-09-12996
  1. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi põhinõude alusel ja hagi rahuldamise üle otsustamisel alternatiivset nõuet ei käsitlenud, ei oma tähendust ka kostja väide, et alternatiivne nõue oleks tulnud jätta rahuldamata. Kuigi maakohus märkis alternatiivse nõude osas ühe lause ka nö obiter dictum korras, leiab ringkonnakohus, et selle lause väidetav võimalik ebaõigsus ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest obiter dictum korras väljendatu ei ole poolte jaoks siduv. See tuleb selgesti välja ka maakohtu otsusest.
  2. Kuigi vastustaja viitas samuti võimalikele ebatäpsustele vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustes, leides, et maakohus ajas ühes kohas hageja ja kostja segamini, leiab ringkonnakohus, et selline võimalik tehniline ebatäpsus on ilmne ning selliste ebatäpsuste korrigeerimine on põhjendatud juhtudel kohane pigem kohtuotsuse vigade parandamise menetluses, mitte vastustaja poolt esitatud taotluse alusel apellatsioonimenetluses, olukorras, kus apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust ei muudeta. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kõik senise menetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.