Obsah (6)

§ 174§ 428§ 168§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2012.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-59316 Tsiviilasi Swedbank Lii

§ 174lg 3 nimetatud tingimustele.

Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas

§ 428

lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et loobumine kostja II osas on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise kostja II osas vastu ja lõpetab menetluse Swedbank Liising AS hagi kostja II ID vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Teiste kostjate, VTOÜ, AZ ja GPOÜ, osas menetlus jätkub.

§ 168lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et kostja II taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks on iseenesest põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostja II põhjendatud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 345 eurot käesoleval juhul tõendatud ja põhjendatud. Kostja esindaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et käesolevas tsiviilasjas on jurist JS osutanud õigusabi 5 400 krooni eest, jättes märkimata esitatud arvetel, kui mitu tundi on õigusabi osutatud. Toimiku materjalidest nähtub, et esimene vastus hagiavaldusele on esitatud 20.11.2008.a. kohtule kostja II enda nimel. Seega nähtub, et kostja II esindaja JSon viibinud 14.02.2012.a. toimunud kohtuistungil, mis kestis 18 minutit ning koostanud seisukoha hageja 27.02.2012.a. seisukohale. Samuti nähtub kohtutoimikus olevast volikirjast (tl 155), et kostja II väljastas JS´le volikirja enda esindamiseks 27.01.2012.a. Asja materjalidest ei nähtu, et JS oleks osutanud kostjale II õigusabi enne 27.01.2012.a. Seega puudub alus hagejalt kostja II kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks enne 27.01.2012.a.

§ 175lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ei ole kostja õigusabikulud kostja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja õigusabikulu 95 euro ulatuses, mistõttu tuleb hagejalt kostja õigusabikulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o summas 95 eurot. Peeter Pällin Kohtunik