KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2012. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-64434 Tsiviilasi L OÜ hagi A
§ 401
lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
§ 108
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 26.09.2008.a. laenulepingust nr XXX nähtub, et hageja andis kostjale laenu summas 11 000 krooni. Tulenevalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 2
(3)kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 punktis 17 märkinud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kolleegium märkis, et ainuüksi ei saa ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kuid seda on võimalik tühistada raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista intress summas 755,73 eurot, mis on laenuintress 2008-2011 aastate eest. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.2 kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale intressi 25% aastas laenu summast. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult intressi arvestanud ka 2009.a., 2010.a. ja 2011.a. eest ehk kolme aasta võrra rohkem. Intress tuleb arvestada üksnes kuni laenu tagastamise ajani ehk kolme kuu eest. Õigeks intressi suuruseks on 43,94 eurot.
§ 113
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 punktis 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.
- on viivise määraks 0,5 % päevas tasumata summalt koos intressiga. Hagiavalduse kohaselt on muutunud sissenõutavaks viivis summas 6 495,92 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist põhivõlast summas 703,03 eurot suuremas ulatuses, mistõttu jätab kohus seda summat ületavas osas ning tulevikus sissenõutavaks tekkiva viivise välja mõistmata. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 703,03 eurot, intressi summas 43,94 eurot ja viivise summas 703,03 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et hagi ei ole aegunud, kuna laenu tagastamise tähtajaks oli 31.12.
- Hageja on esitanud hagi 30.12.2011, seega TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja raames. Kohus märgib, et tõendamata on kostja vastuväide, et tal on hageja vastu rahalised nõuded. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise suurt ulatust, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. kohus rahuldas hagi 1450/7954,68 = 18,23% ulatuses, seega jääb 18,23% menetluskuludest kostja kanda ja 81,77% menetluskuludest hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)