lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja ja OÜ B sõlmisid 28.02.2007 laenulepingu, millega hageja laenas välja 3 000 000 krooni, raha summas 2 000 000 krooni kanti üle 05.03.2007 ning 1 000 000 krooni kanti üle 26.04.2007. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ B on laenu saanud. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressi 3 % aastas ning laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2007. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenusumma on tagastamata. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja oleks pidanud andma
lg 1 järgi OÜ-le B täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid see ei muuda hageja nõuet mittesissenõutavaks. Samuti oleks hageja pidanud teatama käendajale kohustuse sissenõutavusest. Hagiavalduse esitamist saab pidada kohustuse olemasolust teatamiseks. Samuti oli kostja laenusaaja juhatuse liige, seega pidi ta olema teadlik äriühingu kohustuse täitmata jätmisest.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Õige ei ole kostja väide, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga, millele rakendub
Füüsilise isiku poolt sõlmitud käenduslepingud, mis on sõlmitud varem kui
lg 1 kehtiv redaktsioon jõustus so enne 05.04.2011, ei pea
RS § 11 järgi vastama käesoleval ajal kehtivale
lg 1 redaktsioonile ning seetõttu ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping tühine. Sellisel juhul tuleb lähtuda tarbijakäenduse ja tavakäenduse vaheteo määramisel lepingu sisust. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja juhatuse liikmeks, seega oli ta huvitatud äriühingu majandustegevusest ning laenulepingu järgi saadu oli tema mõjualas. Seetõttu ei saa pidada käenduslepingut tarbijakäenduseks. Kostja vastutab
lg 1 järgi kohustuse täitmise eest samaselt põhivõlgnikuga ning hageja on õigustatud
Hageja on nõudnud hagiavalduses üksnes osa põhinõude täitmist, kohus on seotud hagi piiridega. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 12 782,33 eurot.
Kohustuse täitmise tähtaeg oli 01.07.2007 ja sellest ajast on kostja kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras, sest pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja on oma viivisenõude piiritlenud põhinõude suurusega, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12 782,33 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.