← Eesti

2-06-25238/52

Tsiviilasi nr.2-06-25238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2011 Tallinn Tsiviilasja nu

§-de 115 lg 1 ja § 649 kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

§ 641

sätestab tunnused, millal ei vasta töövõtulepingulepingu alusel valminud töö lepingutingimustele. Hageja J.I vande all antud seletuse kohaselt sõlmis ta suulise töövõtulepingu kostjaga sauna väljaehitamiseks. Kohtule esitatud makskorraldustest nähtub, et hageja tasus töö eest kostja isiklikule kontole. Ka tunnistaja V.S ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja organiseeris ehitustööde tegemist. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping sauna kerise ja suitsutoru paigaldamiseks. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et tulekahju põhjuseks oli leiliruumi ja korstnavahelise seina sisemuses asunud põlevmaterjali süttimine. Korstna asukoht ja konstruktsioon ei vasta ehitusprojektile ega tuleohutusnõuetele, kuid põlengu tekkimise põhjuseks oli seina sees olnud põlevmaterjal, mida seal ei oleks tohtinud olla. Tunnistaja R. Sillaotsa ütlustest nähtub, et maja ehitustöid korraldati kostja poolt. Tunnistaja V. S ütlusest selgus, et hagejate saunaruumis oli keris paigaldatud enne lõplikku saunaruumi sisetööde lõpetamist. Tunnistaja M. J ütlustest nähtub, et hagejate sauna ehitust korraldas kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja oli kohustatud paigaldama hagejatele kerise ja suitsutoru, kuid ta pidi teadma ka seda, millisest materjalist oli ehitatud sauna sein ja samuti pidi talle teada olema muud ehitusega seotud asjaolud nagu korstna asukoha muutused, mida pidi arvestama kerise paigaldusel tuleohutuse tagamiseks. Kostja pidi lepingust tulenevalt tagama, et kerise ja suitsutoru paigaldamine vastaks tuleohutuse nõuetele, kostja seda teinud ei ole ning seetõttu vastutab kahju eest, mis on põhjustatud ebakvaliteetsest tööst.

§ 127

lg 1 sätestab kahju hüvitamise üldise ulatuse.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaidlust ei ole, et 04.06.2006 XXXtoimus hagejatele kuuluvas elamus tulekahju, mille tulemusena sai kannatada elamu ja hävis selles olnud vara. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli isik, kelle tegevuseks oli ehitustegevus. Kostja korraldas hageja majaehitust füüsilise isikuna, samuti oli kostja S OÜ juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja pidi aru saama ja ette nägema, et tuleohutusnõuetele mittevastava ehitise püstitamine võib tuua kaasa tulekahju, ses hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli kerise ja suitsutoru paigaldamine. Kohtu arvates tähendab see tööde teostamist õigusaktidega ja hea ehitustava tingimustele vastavalt. Hagejate hinnangul on nende kahjuks müügilepingu alusel tasutud hüvitis, laenulepingu tasu, põlengu ekspertiisitasu ja hävinenud vara, kogusummas 614 616,30 krooni, kostjalt paluvad hagejad välja mõista 599 616,30 krooni. Hagejad on kohtule esitanud kahjustada saanud esemete nimekirja. Kohus leiab, et nimekiri iseenesest ei ole dokumentaalseks tõendiks vaid see on hagejate seisukoht asjade olemasolu ja maksumuse kohta. Hageja J.I vande all antud seletus asjade olemasolu kohta on küll tõendiks, kuid see ei ole üksikasjaline ja selle alusel ei saa hinnata kõikide nimekirjas esitatud esemete olemasolu, samas on sellega leidnud tõendamist, et hagejatel oli olemas kodune vara, mis tulekhajus hävis või sai suitsu ja veekahjustusi. Hagejad ei ole tõendanud asjade maksumust. Kohus peab põhjendatuks rakendada siinkohal, et

§ 127

lg 6 sätteid, mille kohaselt on kohtul õigus määrata kahju suurus, kui täpset kahju suurust ei saa kindlaks teha. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et osa asju oli uued ja osa vanad. Kohus määrab asjade väärtuseks 19 000 eurot. Kohus leiab, et kinnistu ostjatele põlengujärgselt makstud 170 000 krooni ei ole põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Hagejatel tekkis kohustus müügilepingu järgi anda üle kinnistu mõttelise osa omandiõigus koos sellel asuva ehitisega. Hagejad on tasunud müügilepingu täitmata jätmise eest ostjatele 170 000 krooni. Kostja ei saanud töövõtulepingust tulenevalt ette nähta, et peab hüvitama müügilepingust tuleneva leppetrahvi või kahju hüvitamise kohustuse. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et hagejad soovivad kinnistu võõrandada. Müügilepingu rikkumise tagajärgede suhtes said kokkuleppe sõlmida vaid hagejad ja ostja, kuid mitte kostja. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista

§ 101lg 1 p 3 alusel kahjuhüvitis 19 000 eurot. Ts

MS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb hagejate menetluskulud jätta kostja kanda 70 % ulatuses. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.