Tsiviilasi nr.2-11-48537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2012. a, Tallinn Tsivii

§ 423

lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

§ 450

lg 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kohtule esitatud kindlustuspoliisist nähtub, et hageja ja kostja kindlustasid hageja vara kostja varakindlustuse tingimuste 1/2008 järgi. Tingimuste p 3.4.1.1 järgi on torustiku lekkeks vedeliku auru või gaasi äkiline ja ettenägematu vahetu väljavoolamine või immitsemine vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest. Hüvitatakse p 4.2.1.2.1 järgi kahju, kui torustiku leke on toimunud hoonesisestest statsionaarsetest veevarustus-, kütte või kanalisatsioonisüsteemist, aurugaasi või õlitorustikest ning p 4.2.1.2.

1. järgi kindlustatud seadmest või seadme statsionaarsest torustikust. Tingimuste p 3.4.
2. järgi kindlustatakse lisaks torustiku lekkele kahju, mille põhjuseks on vedeliku väljavoolamine hoonesisesest ja kolmanda isiku kasutuses oleva ruumi statsionaarsest veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi või auru-, gaasi-, ja õlitorustiku sulgemata avast. Tingimuste p 3.4.1.3.
3. järgi ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kondensaatvesi.
4. Kostja tingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt. Tehingu tühisus on õiguslik küsimus, mida tuleb kohtul hinnata olenemata poolte esitatud argumentidest. Kohus leiab, et kostjal kui on õigus sisustada olukorrad, mida tuleb lugeda kindlustusjuhtumiteks. Kohtu arvates ei ole ebamõistlikult kahjustav piiritleda kindlustusjuhtumid selliselt, et selleks saab olla üksnes olukorrad, kus kindlustusvõtjal puudub selgelt võimalus olukorda ette nähta. Tunnistaja HK ütlustest nähtub, et äravoolutrassi puhastamine kuulus tavapärase regulaarse hooldustöö juurde, seega võis hageja olukorda ära hoida ja ette nähta.

1. Kohtule esitatud kostja kahju hüvitamise keeldumise otsusest nähtub, et keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et kahju põhjustas kondensaatvesi ning puudus torustiku leke tingimuste mõistes. Seega tuleb tuvastada, kas kahju hüvitamisest keeldumise alused olid olemas. Tunnistajate DA ja HK ütluste kohaselt ei näinud nad serveri jahutusseadme voolikul mehhaanilisi vigastusi või murdekohti. Tunnistaja HK ütlustest nähtub, et lekke põhjustas jahutusseadme vooliku ummistus. H OÜ aruandest avarii kohta nähtub, et on tuvastatud kondensaatvee tilkumine ning äravoolu toru on puhastatud, kuid selgelt ei ole avarii põhjus välja toodud. Kohus järeldab aruande tekstist, et puhastuse vajadus saab tekkida, kui äravoolutrassil oli mingisugune vee voolu pidurdav takistus. KO ja LO seletuskirjades ei ole kirjeldatud lekke tekkimise põhjuseid, seega pole need asjakohased. GE asjatundja arvamusest nähtub, et serveriruumi seadmeid kahjustas jahutusseadmest välja voolanud liigvesi ja seda ei saa pidada kondenseerunud veeks. Asjatundja arvamuses ega kohtule esitatud fotodel ei ole tuvastatud jahutusseadme vooliku kahjustusi. Hageja ruumides 14.05.2011 toimunud avarii kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased, sest tunnistaja HK sõnul ei ole avariide põhjused identsed. Samuti ei saa kohtu arvates mõjutada 14.05.2011 toimunud avarii käik eelneva avarii asjaolusid. MS koostatud asjatundja arvamuses oli talle esitatud küsimus kindlustatud vara, selle maksumuse ning avarii põhjuste kohta. MS erialaks on märgitud IT-juht. Kohus leiab, et asjatundja arvamuse vastuse p 4 ei oma tõenduslikku väärtust, sest selles on kirjeldatud, kuidas võiksid olla paigutatud serveri ruumi seadmed, kuid kostja hüvitisest keeldumise otsuse aluseks ei ole seamete vale paigutus või muu hageja poolne lepingu rikkumine. Avarii põhjuste kohta MS arvamust ei ole avaldanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kas mingisugune seade tuleb lugeda kindlustuskaitse all olevaks, on õiguslik küsimus, mille kohta ei saa esitada tõendeid. tõeneid saab esitada üksnes vara väärtuse kohta. Kohus asub seisukohale, et avarii põhjuseks oli jahutusseadme äravoolutrassi ummistus. Trassi ummistus ei ole käsitletav kindlustusjuhtumine tingimuste p 3.4.1.1 järgi. Kohtu arvates ei saa pidada äravoolutrassi ummistust ka sulgemata avaks tingimuste p 3.4.
2. mõttes. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et äravoolutrass oleks olnud lahti või otstest ühendamata. Kohus leiab, et asjaolud, kas tegemist oli kondensaatveega ei ole tõendatud. Asjatundja GE arvamuses järgi oli tegemist liigveega. Samas ei ole see asjaolu kohtu arvates oluline, sest tuvastatud on üks kahju hüvitamisest keeldumise alus, mis on piisav tõendamaks kostja kohustuse puudumist.
3. Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt poolte poolt esitatud tõendeid kahju suuruse kohta, sest kindlustusjuhtumit ei ole kohtu arvates toimunud.
4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik