lõikes 1 sisalduvaid nõudeid ja jäetud hageja põhiline nõue sisuliselt lahendamata. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Iseenesest on muidugi õige, et
7 ja § 438 lg. 1 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab õigust omal algatusel. Samas on kohtul kohustus võtta seisukoht poolte poolt esitatud õiguslike seisukohtade osas ning anda neile omapoolne hinnang. Maakohus on jätnud lahendites 3-2-1-41-07 ja 3-2-1-4-10 märgitud kohustused tähelepanuta. Sealjuures on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis ei ole ringkonnakohtus kõrvaldatav. Juhul, kui alusetu rikastumise nõuded lahendada ringkonnakohtus, tähendab see seda, et pooled jäävad vastavas osas ilma edasikaebevõimalusest. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud analüüsimata hageja ülejäänud nõuete põhjendatuse. Otsusest puudub igasugune põhjendus selle kohta, miks ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja sai hagejalt valveteenust, mida tuleb käsitleda alusetult saaduna VÕS § 1028 mõistes. Valveteenuse saamine ei seondu TeeS alusel esitatavate nõuetega. Sisuliselt on maakohus jätnud kõik hageja põhiseisukohad tähelepanuta ning ei ole neid analüüsinud. Olukorras, kus kohus leidis, et hageja nõudel puudub lepinguline alus, oleks kohus pidanud võtma seisukoha lepinguvälise võlasuhte olemasolu kohta, millele hageja ka kogu menetluse vältel selgesõnaliselt tugines. Vastustaja seisukoht Urve Kaur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Toivo Keva teatas, et ta selles elukohas praktiliselt ei ela ja ta tasus selle ajani, mil ta seal elas, kõik maksed vastavalt arvetele. Kui lepingut ei ole ja Urve Kaur teenust ei kasuta, ei ole vaja millegi eest ka maksta. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kooskõlas
lõikega 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on kaebuse kohaselt vaidlustanud küll kogu otsuse, kuid kaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks ei nõustu apellant maakohtu otsusega osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga leping. Et müügilepingu poolteks olid kostja ja KMG, oleks kostjalt lepingu sõlmimist saanud nõuda KMG, mitte hageja. Et lepingust tuleneva lepingu sõlmimise kohustuse täitmist saab nõuda üksnes lepingupool, on leidnud ka Riigikohus lahendites 3-2-1-44-11 (p. 10) ja 3-2-1-46-11 (punktid 6
8 nõuetele. Maakohus ei ole tõendite hindamise alusel tuvastanud asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumit (
1 p. 5), ei ole menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud (
2 ja § 351 lg. 1) ega eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud (
2 ja § 392 lg. 1 p. 3). Otsus tuleb selles osas kooskõlas
1 punktiga 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Arvestades eelmenetluses täitmata ülesannete mahtu ja asjaolu, et selle tulemusena on olulises ulatuses esile toomata asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks otsustada hagi rahuldamise võimalikkuse üle uue sisulise otsusega. Hageja esitas rahanõude kostja vastu kahel erineval õiguslikul alusel: hageja soovis kostjalt võla väljamõistmist lepingu alusel osutatud ja tasumata teenuste eest summas 10.670 krooni ja pärast lepingu lõppemist osutatud teenuste eest alusetu rikastumise sätete alusel summas 14.430 krooni, kõik kokku taotles hageja kostjalt 25.100 krooni (1604, 18 eurot) väljamõistmist. Otsuses on maakohus hageja lepingul põhineva nõude kohta märkinud üksnes, et lepingu kehtivuse ajal on kostja jätnud tasumata turvateenuse eest ning et turvateenuse osutamist, mis seisnes eratee tõkkepuuga varustamises ja selle abil juurdepääsu võimaldamises, tuleb käsitleda kui eratee kasutamise võimaldamist, mis on teeomaniku õigus. Milliste asjaolude või tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et turvateenust hageja kostjale tegelikult ei osutanud, nagu märgitut võib mõista, otsusest ei nähtu. Lisaks eespoolmärgitud üldisele järeldusele ei sisalda vaidlustatud otsus mingeid muid järeldusi ega ka faktilisi asjaolusid, mille alusel võiks hinnata hageja poolt kostja vastu esitatud lepingurikkumisel põhineva nõude põhjendatust. Nii ei ole tuvastatud sedagi, millal oli pooltel kehtiv leping teenuste osutamiseks, milliseid teenuseid pidi hageja selle alusel osutama, kas neid teenuseid tegelikult osutati, millal on hageja väidetav võlg tekkinud jmt., tõendite hindamisest või poolte väidetele vastamisest rääkimata. Hageja lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmist ei ole ka õiguslikult põhjendatud. Kostja Urve Kauriga sõlmitud lepingu kohta tõi hageja esile, et lepingu haldus- ja hooldusteenuste osutamiseks sõlmis kostja hagejaga 13. märtsil 2005. a., et U. Kaur on alates 4. jaanuarist 2005. a. hageja osutatud teenuseid tarbinud, et 2. aprilli 2008. a. avaldusega on ta lepingu üles öelnud ning et 2. mai 2008. a. seisuga on tema lepingust tulenev võlg hageja ees 10.670 krooni. Selgitust ja arvestust selle kohta, millisel ajavahemikul ning milliste lepingu alusel osutatud teenuste eest on kostja jätnud tasumata või kuidas on väidetav võlg kujunenud, hageja menetlusdokumendid ei sisalda; nende põhjal ei ole mõistetav seegi, kas hageja on kostja lepingust tulenevat võlga arvestanud ka lepingu sõlmimisele eelnenud aja (4. jaanuarist 13. märtsini 2005. a.) eest. Kostja kinnitas, et sõlmis hagejaga 13. märtsil 2005. a. teenuste osutamise lepingu, kuid kooskõlas lepinguga tuli tal haldus- ja hooldusteenuse eest tasuda igakuuliselt 305 krooni, sellesse ei kuulunud tasu tõkkepuu tõstmise–langetamise eest ning oma lepingust tulenevad kohustused on ta täitnud. Seega vaidlesid pooled selle üle, millise teenuse osutamises 13. märtsi 2005. a. lepinguga kokku lepiti, milline oli teenuse tasu ning kas kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Maakohus seda poolte vaidlust ei lahendanud. Esmalt oleks maakohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks (
1 p. 1 ja 3 ning lg. 3) pidanud hagejale selgitama, et hageja peab esile tooma selle, milliste teenuste osutamises kostjaga lepingu kohaselt kokku lepiti ja millistel tingimustel neid teenuseid tuli osutada, samuti nimetama ja tõendama kostjale osutatud teenused ja iga osutatud teenuse väärtuse. Kui vaidlus puudutas üksnes turvateenuse osutamist, nagu maakohtu otsusest võib 7
2, § 5 lõiked 1 ja 5, § 206 lg. 1, § 363 lg. 1 punktid 1 ja 2 jt.), siis ei ole kohus õigustatud poolte poolt esitatud tõenditest tuletama neid faktilisi asjaolusid, millele pool oma nõude alusena võiks tugineda. Lepinguvälise rahanõude rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud üksnes TeeS normidega ning kolleegium nõustub maakohtuga, et TeeS sätted ei anna hageja nõude rahuldamiseks alust. Apellandiga tuleb aga nõustuda selles, et alusetu rikastumise sätete alusel esitatud rahanõuet summas 14.430 krooni ei ole maakohus otsuses üldse käsitlenud, sest peale üldise järelduse selle kohta, et alusetu rikastumise sätted kohaldamisele ei kuulu, ei sisalda vaidlustatud otsus selle nõude kohta ühtegi järeldust, faktilistest asjaoludest rääkimata. Et maakohus leidis, et TeeS sätted hagi rahuldamiseks alust ei anna, kuid hageja oli oma nõude õigusliku alusena tuginenud VÕS §-le 1028, siis tuli kohtul käsitleda seda, kas hageja nõue on kvalifitseeritav alusetu rikastumise õigussuhtest tuleneva nõudena. Ka selle nõude osas ei ole hageja esile toonud seda, milliseid teenuseid ta on kostjale väidetavalt osutanud, milles seisneb kostja rikastumine iga teenuse puhul ja milline on selle rikastumise ulatus, aga samuti, millist olemasolevat või tulevast kohustust, mida kas ei olnud olemas, mis ei tekkinud või mis langes hiljem ära, tahtis hageja kostjale teenuste osutamisega täita. Maakohus ei ole sellele eelmenetluses hageja tähelepanu juhtinud ega teinud talle ettepanekut kirjeldatud asjaolud esile tuua. Asja uuel läbivaatamisel tuleb nii pooltel kui maakohtul arvestada Riigikohtu poolt lepinguvälise rahanõude lahendamise kohta esitatud seisukohtadega lahendites 3-2-1-44-11 ja 3-2-1-46-11, mis on tehtud vaidlusaluse asjaga sarnase olukorra kohta. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele, arvestades kõiki lahendatud nõudeid. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.