lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (09.01.2012), kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja Hagejad K K ja J K (riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu) esitasid 05.04.2011.a Harju Maakohtule hagi AK (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises. Hagejate ema G K ja kostja- hagejate isa AK ei ela koos ca 3,5 aastat. Hagejad elavad koos emaga üüripinnal (munitsipaalkorteris). Hagiavalduse kohaselt kulub kahele lapsele kuus üüriks ca 255 eurot, toidule 300 eurot, transpordile 15 eurot, sidekuludeks 40 eurot, kooliga seotud kuludeks 40 eurot, tervishoiule 32 eurot ning riietele 65 eurot. Laste ülalpidamisel aitavad laste ema sugulased. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt palunud, et kostja tasuks kulusid laste ülalpidamiseks. Vaatamata sellele kostja seda teinud ei ole. Viimati andis kostja laste ülalpidamiseks raha 2010.a augustis. Mõlemad hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist summas 139 eurot kuus. Hagejad paluvad mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 01.09.2010.a, so 7 kuu eest kokku 1946 eurot. 25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi hagejate lepinguline esindaja hagi juurde. Kostja vastus Kostja esitas 13.09.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt võtab kostja hagi omaks osaliselt. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja oma kohustusest pahatahtlikult kõrvale hoidunud, vaid kuna kostja on koduta ja tööta alates oktoobrist 2010.a, millal ka maksis viimase raha laste ülalpidamiseks, siis ei ole kostjal võimalik kummalegi lapsele maksta elatist summas 139 eurot kuus. Kostja elab käesoleval ajal toimetulekutoetusest (76,70 eurot). 25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil teatas kostja, et ta ei loobu lastest ega keeldu elatise maksmisest, vaid ta lihtsalt ei ole leidnud tööd ning tal ei ole sissetulekut, millest elatist maksta. Kohe kui kostja saab tööd, hakkab ka elatist maksma. Praegu saab kostja ainult sotsiaaltoetust 76 eurot kuus ja elab varjupaigas, kuna tal ei ole elukohta. Peale abielu lahutust pidi kostja oma korteri maha müüma, millest pool raha läks hageja esindajale. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on töötuna arvel ning maksab 20 eurot kuus voodikoha eest varjupaigas ja ülejäänud rahaga peab elama. Kostja elab Akadeemia tee 34 toimetulekuraskustega isikute varjupaigas. Kostja lubab kohe elatist maksma hakata, kui saab tööd. Loodab tööbörsil tööd leida, aga seni pole tööd saanud. 2
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Alates 01.07.2010 kehtiva PKS kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid (§ 99). Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, kuid kohus võib elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimummäära eelkõige siis, kui vanem on töövõimetu või tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miiniummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus möönab kostja rasket materiaalset olukorda seonduvalt töö- ja oma elukoha puudumisega, kuid märgib, et kehtiva seaduses kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole ilmselt teinud kõike temast endast olenevat, et tagada oma lastele ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 järgi võib 3
lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi rahuldati, tuleb
lg 3 kohaselt eeltoodud menetluskulud kostjalt välja mõista riigituludesse.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Tulenevalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus tasub 09.01.2011.a määruse alusel hagejate esindajale riigi õigusabi korras kokku 100,68 eurot, tuleb see kostjalt riigituludesse välja mõista. Viktor Brügel Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.